Betoonplaatidest teekatte taastamiseks soovitatakse rakendada geopolümeeride sissepritse meetodit Slab Lifting. See võimaldab tõsta vajunud betoonplaate, aga ka tasandada ja ühtlustada terve teelõigu või parkla katet. Slab Liftingi meetodi abil saab remontida ka autoteede avariilisi lõike, mis külgnevad sildade, raudteede, sadamadokkide, laadimisplatvormidega jne.
Tallinna kesklinnas, Mere puiestee ja Ahtri tänava ristmikul juhtunud veetrassi avarii tõttu seiskus 25. mail 2021.a. trammiliiklus Kopli suunal. Purunes 200-millimeetrise läbimõõduga veetoru. Avarii kohas vajus trammitee kõrval sisse ka asfalt.
Tallinna kesklinnas, Mere puiestee ja Ahtri tänava ristmikul juhtunud veetrassi avarii tõttu seiskus 25. mail 2021.a. trammiliiklus Kopli suunal. Purunes 200-millimeetrise läbimõõduga veetoru. Avarii kohas vajus trammitee kõrval sisse ka asfalt. Kuna avarii uhtus minema kandvad konstruktsioonikihid ka trammitee alt, siis peatati trammiliiklus. Kannatada sai ka üks trammidest, mis sõitis rööbastelt maha. Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi (TLT) pressiesindaja sõnul, oli veeavarii väga ulatuslik. Spetsialistide nägemuse järgi hinnati taastusstööde kestvuseks orienteeruvalt kaks nädalat ning sellel perioodil oleks trammiliiklus Kopli suunal täielikult peatatud. Kaaluti mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida kasutades saaks taastada nii trammitee, kui ka tavapärane liiklus lühima perioodi jooksul. Parimaks ja kiireimaks lahenduseks osutus URETEK-i injekteerimismeetod, millega mitte ainult ei stabiliseeritud trammitee all olevat pinnast, vaid ka tõsteti vajunud trammitee algsele tasemele tagasi.
Tegemist oli üsna haruldase ning ainulaadse juhtumiga, kus ajafaktor mängis eriti olulist rolli, kuna tegemist oli linna ühe tihedama liiklusega tänavaga ning mitme trammiliini seiskumisega. Esimese faasina täideti tühimik võimalikult suures määras liivaga. Antud toimingu käigus teostati täidet küljelt ja suruti liiva võimalikult palju õhus rippuva trammitee konstruktsiooni alla. Paraku jäi sellise täiteviisiga trammitee alune siiski suures mahus täiteta. Teises faasis teostas Uretek tühimike täite paisuva geopolümeeriga. Injektsioonidega alustati kolme meetri sügavuselt, et tagada võimalikult suuremahuline pinnase tugevdamine ning suruda liivtäidet vastu trammitee konstruktsiooni. Kolmanda faasina peale tühimike täitetööd alustas Uretek trammitee tõstet ning uuesti loodimist oma algsele positsioonile.
Antud tööd teostati kasutades trammipargist spetsiaalselt tellitud trammiga mida kasutati raskusena injekteeritaval alal. Sama trammiga tehti ka korduvalt ülesõitmisi, et kontrollida võimalikke järelvajumeid. Lõpliku tulemusena mõõdistati töö täpsuseks kuni 1 mm, arvestades algset kõrgust ning avariitööde järgset lõppkõrgust. Uretek alustas töödega 00.00 Esimene tramm tegi koplisse suunduval real proovisõidu kell 4.50 Teine tramm tegi koplist tagasi suunduval real proovisõidu kell 7.05 Viimased kõrgushäälestused 2mm võrra trammitee algasendisse loodimiseks teostas URETEK kell 8.00 ning kõik trammiteega seonduvad tööd trammiliikluse avamiseks loeti lõppenuks kell 9.15, mil Uretek andis omaltpoolt loa trammiliikluse avamiseks.
Riia linnavalitsus otsustas trammitee renoveerimise käigus vahetada välja ka tee all kulgeva küttetorustiku. Kuna torustiku asukoht muutus pärast tehnoraja ehitust, otsustati paigaldada torustik puurimismeetodi abil.
Riia linnavalitsus otsustas trammitee renoveerimise käigus vahetada välja ka tee all kulgeva küttetorustiku. Kuna torustiku asukoht muutus pärast tehnoraja ehitust, otsustati paigaldada torustik puurimismeetodi abil. Paraku hõrenes puurimise tõttu pinnas ja vajus kokku, mis omakorda tõi kaasa rööbaste all olevate plaatide ebaühtlase vajumise. Pärast pikki arutelusid otsustasid Riia linnavalitsus ja insenerid pöörduda URETEKi poole, et lahendada probleem trammiliiklust häirimata.
URETEKi meeskond viis töö läbi öösel, mil trammiliiklus oli seiskunud. Kõigepealt tehti kindlaks vajunud ala ning seejärel alustati pinnasetühimike täitmist geo-polümeervaigu süstimisega.
Kui maapind oli stabiliseeritud ja pinnase kandevõime taastatud, tõsteti plaadid ja rööpad oma algsele kõrgusele. Kogu tööprotsess kestis 4 tundi ning tegemist oli kõige kulutõhusama meetodiga antud probleemi lahendamiseks.
Helsingi Läänesadama laiendustööde käigus rajasid ehitajad uued kaid, mis paraku hakkasid vajuma, kuna laevade sõukruvidest tekkinud keeris uhtis betoontugipostide vahelt pinnase välja.
Helsingi Läänesadama laiendustööde käigus rajasid ehitajad uued kaid, mis paraku hakkasid vajuma, kuna laevade sõukruvidest tekkinud keeris uhtis betoontugipostide vahelt pinnase välja.
URETEK tehnoloogia abil stabiliseeriti kai alune merepinnas injekteerimise meetodil.
Antud toimingu käigus peatati rajatise edasine vajumine.
Nasva sadama laiendustööde käigus rammiti merevette sulundsein, mida ühes nurgas ei suudetud siduda ning idatorm uhtis sulundseina taguse tühjaks. Merevesi oli kai aluse täitepinnase kuni 6 meetri sügavuselt merre tagasi uhtunud ja uue kai pealisehitus oli ohus.
Nasva sadama laiendustööde käigus rammiti merevette sulundsein, mida ühes nurgas ei suudetud siduda ning idatorm uhtis sulundseina taguse tühjaks. Merevesi oli kai aluse täitepinnase kuni 6 meetri sügavuselt merre tagasi uhtunud ja uue kai pealisehitus oli ohus. Seetõttu tuli sulundseina tagune uuesti tihendada, pinnas stabiliseerida ja parandada sulundsein.
URETEKi meeskonna tööks jäi kai all olevas pinnases tühimike täitmine, kai veealuse osa sulgemine, et tagada muldkeha stabiilsus ning kai aluse pinnase stabiliseerimine kuni 6 meetri sügavuseni. Töö teostamine kestis 6 tundi ja selle käigus sai kohev pinnas tihendatud ja tühimikud täidetud ning veealune sulundsein veekindlalt suletud.
URETEK tehnoloogia alternatiiviks oleks olnud betoneerimistööd piimbetooniga, kuid kuna vee all ei ole võimalik keevitada, poleks sulundseina siiski saanud parandada.
Vastvalminud neljarealisel maanteel tekkisid vajumid ja otsesed tühimikud teekatte alla, mistõttu neljarealisest teest tuli liikluseks sulgeda kaks rida. Probleemi üritati lahendada traditsioonilisel kaevamismeetodil, kuid vaatamata korduvatele katsetele ei suudetud vajumite teket peatada.
Vastvalminud neljarealisel maanteel tekkisid vajumid ja otsesed tühimikud teekatte alla, mistõttu neljarealisest teest tuli liikluseks sulgeda kaks rida. Probleemi üritati lahendada traditsioonilisel kaevamismeetodil, kuid vaatamata korduvatele katsetele ei suudetud vajumite teket peatada.
URETEK tehnoloogia abil täideti tühimikud ning kindlustati edaspidine liivtäite voolamine suurefraktsiooniliste kivimurdude vahele. Tööde teostamine kestis 6 tundi ja pärast asfaltkatte paigaldust avati maantee uuesti liikluseks.
Kuigi tööde teostamiseks eemaldati teekate, poleks see olnud URETEK tehnoloogia kasutamisel vajalik ning antud juhul soovis ekspertiis teada, mis põhjustas vajumise.
Tallinnas paigaldati tiheda liiklusega tee alla torupakid, mille ümbritsevast pinnast ei suudetud piisavalt tihendada ning sellest tingituna hakkas teepinnas vajuma. Vajum oli juba nii suur, et hakkas juba liiklust häirima ning seda üritati 2-3 korda parandada ja lõpuks pöörduti URETEKi meeskonna poole.
Tallinnas paigaldati tiheda liiklusega tee alla torupakid, mille ümbritsevast pinnast ei suudetud piisavalt tihendada ning sellest tingituna hakkas teepinnas vajuma. Vajum oli juba nii suur, et hakkas juba liiklust häirima ning seda üritati 2-3 korda parandada ja lõpuks pöörduti URETEKi meeskonna poole.
Traditsioonilisel lahtikaevamismeetodil oleks avauste täitmine toonud kaasa neli päeva kestva liiklusseisaku. Kuna tegemist on tiheda liiklusega tänavaga, oleks selline lahendus olnud liiklejatele väga häiriv. URETEK meetodil lahendati antud probleem vaid ühe sõidurea nelja tunnise sulgemisega.
Antud töö käigus süstiti spetsiaalset geopolümeeri otse probleemsesse kohta ning selle meetodiga täideti tühimikud. Pärast tühimike täitmist vahetas tellija välja pealmise pinnasekihi koos asfaldiga ja liiklus sai taas avatud.
Äsjavalminud teelõigul Jüri alevikus tekkis teadmata põhjusel vajum, kus asfalt vajus 1,5 meetri raadiuses kokku. Traditsioonilisel meetodil oleks tulnud kogu vajum lahti kaevata ning pinnas uuesti tihendada. See oleks võtnud vähemalt kaks päeva ja eeldanud rasketehnika kohaletoomist.
Äsjavalminud teelõigul Jüri alevikus tekkis teadmata põhjusel vajum, kus asfalt vajus 1,5 meetri raadiuses kokku. Traditsioonilisel meetodil oleks tulnud kogu vajum lahti kaevata ning pinnas uuesti tihendada. See oleks võtnud vähemalt kaks päeva ja eeldanud rasketehnika kohaletoomist.
Klient otsustas kasutada URETEK tehnoloogiat. Vajum täideti esmalt liivaga, maksimaalse pinnasetiheduse saavutamiseks paigaldati vajumi peale betoonplokid ning injekteeriti geopolümeeri pinnasesse.
