Suure ajaloo- ja kultuuriväärtusega objekte ähvardab loomulik vananemine ja häving nagu kõiki muid rajatisigi. Rahvuslikku ja maailma kultuuripärandisse kuuluvaid objekte peab aga taastama, restaureerima või rekonstrueerima nii, et konstruktsioonide kahjustused oleksid minimaalsed, olgu see seinte ja põranda remont või vundamendi tõstmine ja tugevdamine. Ajalooliste ehitiste kahjustusi saab minimeerida URETEKi geopolümeeride tehnoloogiat kasutades.
Sarnaselt teistele Riia ajaloolistele hoonetele toetub ka Riia Toomkirik tammevaiadele, mis rammiti aastasadu tagasi Daugava jõe kallastele. Paraku on viimastel aastakümnetel hakanud põhjaveetase langema. Selle on osaliselt põhjustanud Daugava jõele rajatud Riia hüdroelektrijaam, mis sulgeb hooajati ja vastavalt vajadusele jõe tasapinda reguleerivad lüüsid. Seetõttu on veetase jões ebaühtlane ning linna pinnaseveetase langeb. Rohkest pinnaseveetaseme langusest tingituna hakkasid õhu kätte jäänud tammevaiad lagunema, mis omakorda tõi kaasa hoone vajumise.
Suursuguse kiriku vajumisest andsid aimu ohtrad praod hoone seintes ning võib öelda, et oli vaid aja küsimus, mil ette oleks pidanud võtma suuremahulised renoveerimistööd.
Läti Evangeelne Luterlik Kirik pöördus alternatiivsete võimaluste otsingul konsultatsiooni saamiseks URETEKi meeskonna poole. Proovitöö käigus süstiti URETEKi tehnoloogia abil hoone alla 4 meetri sügavusele geopolümeervaiku, mis tihendas vaiade ümber oleva pinnase. See peatas hoone edasise vajumise, säilitades taolisel moel suursuguse kiriku ka tulevaste põlvede jaoks.
Lisaks veel pinnaseparantustöödele tekitas geopolümeer siiani lagundamata vaiade ümber kaitsva kihi, et nende algupärane kandestruktuur säiliks.
Kuna kirik on rajatud endisele surnuaiale, siis leidub hoone all rohkesti inimsäilmeid, mida tuleb kaitsta ja säilitada. Kuna URETEK meetod on tänapäeval kasutusel olevatest meetoditest kõige mitehäirivam viis sekkuda tööpiirkonda ümbritsevasse keskkonda, siis otsustatigi teostada antud töö URETEK abil.
Riia Toomkiriku näol oli URETEK Baltic OÜ jaoks tegemist vastutusrikka ja ainulaadse objektiga, kuna toomikirik kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja ning hilisemad pinnasetihedustestid tõestasid, et proovitöö õnnestus.
Ajalooliste hoonete vajumise puhul ongi URETEKi lahendus esimene valik. Põhjus on lihtne: see ei tekita vibratsiooni, ei ohusta ümbritsevaid ajaloolisi maju ning ei sega hoones olevat
elu- ja äritegevust.
Mooste mõisa endisel viljakuivatil oli vesi uhtunud 1,5 meetri sügavuselt kuivatiahjude korstna aluspinna, mistõttu oli korsten vajunud juba 5 cm ning suure tõenäosusega oleks vajumine veelgi jätkunud. Kuna uuringute käigus selgus, et korstnalõõrid olid nihkunud lubatud tolerantsi piires, otsustati tõstet mitte teostada ning URETEK tehnoloogia abil stabiliseeriti korstna aluspinnas ja taastati pinnase kandevõime.
Kogu tööle kulus kokku 4 tundi, kusjuures klient pidas tavameetodil korstna aluspinna stabiliseerimist suisa võimatuks ja liiga kulukaks ettevõtmiseks.
Restaureerides ajaloolist kõrtsihoonet lisas projekteerija hoonele lisakoormust, mistõttu tekkis vajumi kahtlus. Vastutustundliku meeskonnana peatati koheselt ehitustegevus ning asuti uurima võimlikku vajumit ning jõuti otsusele, et vajumi võimalus on suur ning hoone vajab lisatoestust. Vajumi tegi omakorda ohtlikuks asjaolu, et maja üks nurk toetus endisele linnamüürile, mis kindlasti ei vajunud. Selline ebaühtlane olukord põhjustas maja kiire murdumise. Lisaks oli maja vundamendiks tollele ajastule kohaselt lihtne kivilaotis, mistõttu nihkusid maja vajumisel osad kivid ladumist välja. Seetõttu kaotas vundament osaliselt oma kandevõime.
URETEK tehnoloogia abil teostati esmalt kivilaotise kõrvale stabiliseering toestamaks ning kokku sidumaks olemasolevat vundamenti. Alles pärast seda julges URETEKi meeskond alustada kivilaotise aluspinna stabiliseerimistöödega.
Kui palju rahalist ja ajalist võitu see kliendile andis, ei oska URETEKi meeskond öelda, kuna klient välistas kohe algusest peale vundamendi stabiliseerimise lahtikaevamise teel.
Tartus on Pirogovi plats ja Toomemägi üks Tartu tähtsaimad pargialasid. Mõned aastad tagasi läbis plats uuenduskuuri, kuid ehitustööde käigus hakkas vajuma Tartu ülikooli kunagise professori Nikolai Pirogovi mälestusmärgi üks külgedest. Kuna monumendi kohta puudus igasugune ehitustehniline dokumentatsioon, oli monumendi stabiliseerimine ja tõstmine URETEKi meeskonnale paras väljakutse, sest töö tuli teha katse-eksitusmeetodil. Lisaks puuduvale dokumentatsioonile raskendas tööde teostamist ka asjaolu, et enne sõda asus Pirogovi platsi kohal kino Central ja kohvik, mis sai pommitabamuse ja mille varemed tasandati mäenõlvaks. See omakorda tähendas, et nõlv peidab endas vanu vundamente, keldreid, käike ja salvesid.
Siiski õnnestus samba alune pinnas stabiliseerida ning monumendi vajunud külg tõsta esialgsele kõrgusele.
Tallinnas Toomapeal hakkas 1776 aastal ehitatud kolmekordne aadlihoone 2000-ndatel vajuma. Fassaadi ja vaheseintesse tekkisid märkimisväärsed praod ja hoone uus omanik hakkas otsima probleemile lahendust ning kontakteerus URETEKi meeskonnaga. Eelnevalt oli teada, et hoone asub endise vallikraavi kohal, mistõttu ehitustingimused pinnases olid väljakutserohked.
Esimese tööfaasina tehti siduv ja uus kandepadi vahetult vundamendi all asuvate puitparvede vahele ja ümber, et ühtlaselt jaotada maja kaal pinnase suhtes.
Teise faasina mindi läbi juba eelnevalt teostatud kandepadja ning injekteeriti tugevam ja laiem kandepadi.
Kolmandas faasis läbiti mõlemad eelnevad kivid ja mingi kuni kandva pinnaseni. Alates kandvast pinnasest injekteeriti URETEK polümeervaiku tõmbe meetodil. Tõmbe meetodil täideti pinnas ühtlaselt kandvast pinnasest kuni eelnevalt teostatud patjadeni.
URETEK Baltic OÜ meeskond süstis geopolümeervaiku 7 meetri sügavusele ja lisaks süstiti spetsiaalset geopolümeervaiku juba kõdunenud parvede sisse, et kapsuleerida veel säilinud palgid ning hävinenud palgid asendada tugeva vaigu ja pinnase seguga.
URETEKi meeskond koostas tööde kava ja edenemise plaanid. Alustati täiendavate ja uute geoloogiaraportite teostamisega. Lisaks tuvastati, et hoone on rajatud puitparvedele, mis olid paratamatult oma aja ära elanud ja täielikult pehkinud. Kuna maja vundament oli laotud kivilaotisena puitparvedele, siis tuli esmalt tekitada pehkinud puidu asemele kiiremas korras uus kandev „parv“. Selleks valiti spetsiaalne URETEK polümeer-vaik.
Kogu töö kestvus oli 6 tööpäeva ja majaelanikud ei pidanud tööde läbiviimise ajal majast välja kolima ning samuti jätkas oma tööd hoones tegutsev äri.
