Tehnoloogia | URETEK Baltic

URETEK tagab Geolift kahveltõstukite sujuva töö

Väga oluline aspekt iga väiksema ja suurema lao toimimisel on selle põrandate seisukord. On mitmeid põhjuseid, miks lao põrand peaks alati heas seisukorras olema. Kvaliteetne põrand ilma pragude ja kallakuteta on see, mis tagab sujuva töö nii inimestele kui väiksematele masinatele, sealhulgas näiteks Geolift käsikahveltõstukitele või ratastel turvaredelitele. Siinkohal tõstame esile kvaliteetse laopõranda tähtsuse nii inimeste turvalisuse kui ka töös kasutatavate abivahendite toimivuse jaoks.

Mis on Geolift käsikahveltõstuk?

Kahveltõstukid on ideaalsed ladustamaks mitmesuguseid käsitsi transportimiseks mõeldud kaupu lühikestel vahemaadel ladudes, kauplustes ja tehastes. Tavaliselt kasutatakse käsikahveltõstukit selleks, et liigutada standardseid puidust kaubaaluseid ehk nn euroaluseid. Kahveltõstukite kasutamine on lihtne ja mugav ning võimaldab seeläbi transportida tunduvalt rohkem kaupasid, kui inimene käsitsi suudab. 

Geolift käsikahveltõstukid on ühed populaarseimad oma valdkonnas ning laialdaselt kasutusel mitte ainult Euroopas, vaid üle maailma. Geolift on tuntud mitmesuguste materjalikäitlus seadmete suuremahuline tootja. Nende tootevalikusse kuuluvad sellised masinad nagu näiteks käsikahveltõstukid, käsitsi virnastajad, käsitsi tõstelauad ja elektrilised tõstukid.

Mis takistab kahveltõstukite tööd?

laohoones põranda tõstmineÜkskõik, kas tegemist on suure logistikakeskuse laoga või väiksema poe toidu- ja hügieenikaupade laoga, betoonpõrandad võivad praguneda ning vajuda. See võib põhjustada õnnetusi ja ebaefektiivsust ning aeglustada tööd. Purunenud, mõranenud või ebatasased põrandad võivad osutuda ohuks töötajatele ja takistuseks masinatele.

Ka käsikahveltõstukitega töötamine võib vajunud või mõranenud betoonpõrandate tõttu olla raskendatud. Seadme ja kaupade ülevinnamine suurematest mõradest, kaldus põrand või muu takistus lisab kahveltõstuki kasutamisel väljakutseid, mida arvatavasti ükski laotöötaja ei naudi. 

Millised lahendused on vajunud laopõrandate tõstmiseks?

Ladude, tehaste ning muude kaubanduspindade ehitamisel tuleb arvestada statsionaarsete konstruktsioonide igapäevase mõjuga. Lisaks sellele peab põrand vastu pidama survele, mida tekitavad laadimismasinad või muud abiseadmed. Võib aga juhtuda, et isegi hea planeerimise ja ettevaatlikkuse korral ületatakse lubatud piirnorme või muutuvad ehitise alused pinnase omadused. Tagajärjeks võib olla betoonpõranda täielik või osaline vajumine. Sellele võivad viidata nii mõrad ja praod põrandas kui ka viltune või vajunud põrand.

Kahjuks jäetakse tihti ladude ja kaubandusruumide betoonpõranda vajumine tähelepanuta. Traditsioonilisi meetodeid kasutades tähendaks see ettevõtte töö pikaajalist seiskamist. Vajalikud oleksid ruumi või ala tühjendamine, põrandaplaatide lahtimonteerimine, pinnase tihendamine ja tasandamine ning uue põranda valamine. 

Pikaajaline tööseisak, mahukas remonditöö ja suur väljaminek on põhjused, miks lükatakse lao- või kaubaruumide põrandate parandamist sageli edasi. Sageli piirduvad omanikud süsteemsete meetmete rakendamise asemel olukorra ajutise parandamisega kõikvõimalike tugede ja aluste abil. Selline suhtumine probleemi võib mõistagi põhjustada ebameeldivaid tagajärgi.

Nii nagu põhjuseid, miks vundament ja põrandad vajuvad on erinevaid, on ka lahendusi erinevaid. 

Millist lahendust pakub URETEK?

Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK pakub probleemile lahendust geopolümeeride sissepritse meetodi abil. Betoonpõranda vajunud kohti saab tõsta ja ehitisealust pinnast tugevdada nii, et selleks ei ole vaja betoonplaate lahti monteerida, rasketehnikat kaasata ega mullatöid teha. 

URETEKi poolt kasutatav geopolümeeride sissepritsetehnoloogiaga injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb laohoone, kaubaruum või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone stabiilsuse. 

Betoonplaatide vajumise peatamiseks ja loodi ajamiseks on kaks lahendust:

  1. geopolümeeri materjali injekteerimine sügavale põranda alla ehitisealusesse pinnasesse (Deep Injectioni meetod) 
  2. geopolümeeri materjali injekteerimine pinnase ja betoonplaadi vahelisse ruumi (Slab Liftingi meetod)

põranda vajumine ja tõstmine

 

URETEKi tehnoloogia eelised

Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK´i poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. See ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK´i poolt väljatöötatud tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid. 

Laohoonete, kaubaruumide ja tehaste vajunud betoonplaatide tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas. Selleks kasutatakse spetsiaalseid laserloode mõõtmistäpsusega kuni ± 1 mm. Maksimaalne alumise korruse põrandaplaatide tõstmise aste on 20 cm. Pärast põranda kõrguse taastamist on võimalik kõrvaldada praod vaheseintes, mis toetuvad vajunud plaatidele. 

Põranda taastamine URETEKi meetodi abil võimaldab säästa traditsiooniliste meetoditega võrreldes kuni 25%, samal ajal kui ettevõtte töö jätkub igapäevaselt.

Oma ettevõtte laoruumide põrandate tõstmiseks võta meiega ühendust


Märksõnad

Betoonitööde ja URETEKi tehnoloogia võrdlus. Plussid ja miinused

Hoone vundamendi deformatsiooni põhjused

Varem kasutati vundamendi remontimisel tsementeerimist, nüüd kasutatakse uut lahendust – URETEKi tehnoloogiat. See on kiire ja kindel alternatiiv vundamendi betoneerimis- ja vaiastamismeetodile. URETEKi tehnoloogia puhul kasutatakse vundamendi remondil unikaalseid tugevdusmeetodeid, mis teatud määral sarnanevad kõrgetasemelise kirurgiaga. Selle tehnoloogiaga kõrvaldatakse konstruktsioonide vajumise ja deformatsiooni põhjused betoonvundamentide plaatkatete, lintvundamentide, postvundamentide ja põrandaplaatide uuesti loodiajamise teel ning lahendatakse isegi juurdesõiduteedega seotud probleemid.

Tööprotsess

URETEKi vaik sisestatakse ehitisealusesse pinnasesse väikeste avade kaudu (tavaliselt läbimõõduga 16 mm, sisetööde puhul ainult 12 mm).

Seejärel URETEKi vaigud paisuvad, täites õõnsused, tihendades aluspinda ja stabiliseerides vundamendi (või muid kandvaid konstruktsioone), nii et maja saab uuesti loodi ajada.

Optimaalsete tulemuste ja ohutuse eesmärgil kontrollitakse laserseadmega pidevalt paisumise käigus tekkivat suurt rõhku.

  • Seintes olevad praod tõmbuvad tavaliselt kokku. Tellistest seina puhul on siis vajalik vaid vuukide teistkordne töötlemine seguga või ühendamine spetsiaalse armatuuriga, krohvitud seinte puhul pragude paikamine ja ülevärvimine.
  • Aknad ja uksed funktsioneerivad tavaliselt taas normaalselt.
  • Pilud põrandaliistude ja kinnitatud põrandate vahel üldjuhul samuti kaovad.

Garantii

Kasutatavad materjalid vastavad rangetele öko- ja ohutusnõuetele ning on välja töötatud spetsiaalselt selleks, et avaldada vastupanu kuivamisele ja vajumisele. Kvaliteet garanteeritakse rohkem kui 50 aastaks.

Betoonitööde abil tugevdamise meetodid

Klassikalises ehituses on vundamendi remondil paljude aastate jooksul olnud peamiseks meetodiks betoonitööd. Võrreldes traditsiooniliste betoonitöödega on URETEKi tehnoloogia eeliseks kiirus, puhtus, vastupidavus ja prognoositavus, majanduslik tõhusus ja võimalus mitte häirida ehitise tavapärast kasutust.

URETEKi materjal tagab pinnase vastupidava stabiliseerimise ja hoone uuesti loodiajamise kiiremini kui betoonitööd, mille puhul ei saa põhimõtteliselt midagi garanteerida. Nüüd võib tõsta maja soovitud kõrgusele keskmiselt ühe-kahe päeva või paari nädalaga, olenevalt maja ehitustehnoloogiast. Lisaks ei teki vaigu sissepritsel prahti, ei ole vaja teha kaevetöid, ei ole vaja vett, tsementi ega betooni.


Märksõnad

Tsementimise / silikaatimise ja URETEK tehnoloogia võrdlus: tsementimise eelised ja puudused

Võrreldes tsemendisegudega on URETEKi materjalid elastsete omadustega, mis on suur eelis. Pinnase paisumisel ja kahanemisel (olenevalt niiskusesisaldusest) tsemendisegu mureneb ja muutub oma omadusi kaotades tolmuks. Tsemendisegude kasutus ja silikaatimine ei ole võimalikud poorse ja suure orgaaniliste ainete sisaldusega pinnase puhul. Olenevalt pinnase happelisusest ja niiskusesisaldusest võib betooni- ja silikaatsegude kõvastumise aeg olla küllaltki ettearvamatu. Tsemendisegud, mis puutuvad kokku löögi- ja vibratsioonikoormustega, muutuvad aga pulbriks. URETEKi materjalidel neid puudusi ei ole ning need ei allu ka pinnase keemiliste koostise mõjudele. Kõik reaktsiooniks vajalikud komponendid segunevad sissepritsel, reaktsiooniaeg on prognoositav ja kontrollitav ning reaktsioon ei olene välisteguritest.

Pinnasekihid võivad paisuda ja kahaneda, kui nende niiskusesisaldus muutub. Vundamendi tugevdamisel betooniga moodustub jäik struktuur, mis pinnase veesisalduse muutumise ajal tõuseb ja langeb. Pinnase pideval vertikaalsel ja horisontaalsel liikumisel tekivad praod ja ehitisealune struktuur kannatab. Pinnasekihtide ebaühtlus suurendab objekti purunemise ohtu veelgi.

Silikaatimine ja tsemendisegude kasutus on keelatud mitut tüüpi pinnaste puhul, näiteks poorsetel pinnastel pinnasevee tõttu, mis teeb nõutavate omaduste saavutamise nende segude abil võimatuks. Pinnase keemilise koostise tõttu ei pruugi silikaat- ja tsemendisegud omandada vajalikku vastupidavust ning võivad muutuda pulbriks, mis pinnase kandevõimet veelgi halvendab.

Tsementimise (ja silikaatimise) eelised:

  • on olemas traditsiooniline inseneritehnika ja teadmised;
  • lai tehniline rakendus, kuna selle kohta on sõjajärgsetest aastatest alates kirjutatud ja kaitstud palju teoreetilisi töid.

Tsementimise (ja silikaatimise) puudused:

  • võib olla aeglane, sest tulemus ei ole prognoositav isegi pärast projekti kinnitamist;
  • must töö, kuna tsemendi käitumine vedelas olekus ei ole varjatud tingimustes prognoositav. Seda võib järeldada, vaadates tsementimistööde tehniku tööriideid;
  • töömahukas protsess, mis nõuab suurt hulka personali;
  • tulemust, kas lahendus töötab või mitte, saab kontrollida alles mõne aja pärast. See tähendab, et projekt on enamasti pikaajaline;
  • savistes või muudes liikuvates ja ajaga muutuvates pinnastes ei ole tsementimine võimalik, kuna sellega ei kõrvalda probleemi põhjust;
  • tasandamise ja konstruktsioonide tõstmise tulemus ei ole prognoositav.

URETEKi lahendus:

See on moodne ja läbiproovitud hoone vundamendi tugevdamise meetod (alates 1978. aastast). Meetod hõlmab ökoloogiliselt neutraalse vaigu sissepritset vundamendi alla läbi väikeste avade (12–32 mm). Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures kõik tühimikud ja õõnsused. Aja jooksul, mil vaigu sissepritse jätkub, tõuseb võimalusel maja või muu konstruktsioon kõrgemale.

Protsessi kontrollivad tähelepanelikult tehnikud väga tundlike laserriistade abil. Vaigu valem valitakse hoolikalt vastavalt ilmastiku- ja pinnaseoludele ning püstitatud eesmärkidele.

URETEKi eelised:

  • töökoha puhtus: kaevetöid pole vaja teha, mis tähendab, et puuduvad mustus ja jäätmed;
  • operatiivsus ja kiirus: enamik projekte viiakse ellu kahe-kolme päevaga;
  • tööd ei vaja suuremat ettevalmistust ja klient võib tööde ajal jätkata objekti kasutamist.

See on üle 35 aasta jooksul kogu maailmas läbi proovitud vundamentide tugevdamise meetod ja teie objekti tuleviku kaitse.


Märksõnad

Looduslike ja kunstlike veekogude kaldaalade pinnase tugevdamine

URETEKi geopolümeeride iseärasuseks on võime säilitada oma omadused ka niiskes keskkonnas.

Geopolümeerid on oma erilise koostise tõttu vee mõju eest kaitstud. Seega võib geopolümeervaike kasutada veekogude kallaste tugevdamiseks.

Vesi lõhub järk-järgult materjale, millega kokku puutub. Sellist looduslikku protsessi nimetatakse vee-erosiooniks ning just seepärast tuleb hoonete püstitamisel kaldaalade lähedusse kanda hoolt pinnase tugevdamise eest. See puudutab ka kunstlikke veekogusid, näiteks kõikvõimalikke tiike-veehoidlaid ja heitveejaamu. Pinnaseuuristuste või kaldakindlustuste lagunemise tõttu tekkivaid avariisid saab vältida URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia abil.

Kallaste tugevdamise spetsiifika

Paljudel juhtudel ei peeta kaldaäärse pinnase tugevdamist ja kaldajoone kindlustamist tähtsaks. Üpris tihti tugevdatakse veekogude kaldaid ajutisi lahendusi kasutades, näiteks kaetakse uurded killustikupuistega või muu täitematerjaliga.

Kokkuvõttes võib avariilise lõigu rekonstrueerimata jätmisega kaasneda vajadus kaldajoont regulaarselt remontida, mis tähendab aga märkimisväärseid kulutusi. Vähem kulukas pole ka kaldakindlustuste traditsiooniline remont, mis näeb ette spetsiaalse rasketehnika kasutust ja mullatöid.

Alternatiivlahendus kaldaäärse pinnase kapitaalsel tugevdamisel on URETEKi geopolümeeride tehnoloogia. Sel juhul pole rasketehnika kaasamine vajalik. Geopolümeervaikude sissepritset saab teha väikeste mobiilsete seadmete abil, millega materjal sisestatakse pinnasekihti läbi 12–16 mm läbimõõduga puuraukude.

Kuidas toimub pinnase tugevdamine

Kaldajoone uhutud või uuristatud lõigud, samuti hävinud kaldakindlustused (näiteks kivitammid) taastatakse Deep Injectioni sügavsissepritse meetodil. Geopolümeerid sisestatakse skeemi järgi pinnasesse alates sügavusest -1,5 m ja enam. Pärast mitmest sissepritsest koosnevat ja eri sügavusi puudutavat seeriat tekib pinnases nö. monoliitne veekindel sein.

Geopolümeerid saavutavad vajaliku tugevuse vaid 15 minuti jooksul. Selle ajaga levivad need mööda pinnasekihti laiali ja moodustavad veekindla tõkke, mis peab vastu üsna suurele koormusele. Geopolümeerid kokkupuutel veega ei muutu ja säilitavad hüdroisoleerivad omadused pika aja jooksul.

Geopolümeeride sissepritset võib peale kaldapealse pinnase teha ka otse kividest ja rahnudest koosnevasse kaldavalli. Sellisel juhul täidavad geopolümeerid kividevahelised tühimikud ja moodustavad ühtse monoliitse struktuuri.

Ökoloogiline ohutus

URETEKi geopolümeervaikude suur eelis on võime saavutada suur vastupidavus, seda ka liigniiskes keskkonnas. Seejuures on geopolümeerid ökoloogiliselt ohutud ja täiesti inertsed materjalid, mis ei riku veekogu ökosüsteemi.


Märksõnad

Vaivundamentidega ehitiste eripära

Vaivundamendi eelised on hea hind ja võimalus saada efektiivne tulemus äärmiselt lühikese ajaga.

Väliselt meenutab kruvivai labadega toru. Niisuguse toru pinnasesse sisestamisel saavutatakse konstruktsioonide ja hoonete parem püsivuskindlus. Vaiade kasutamine annab vundamendile suure vastupanuvaru, vundamenti ei mõjuta pinnaseveed ning see ei vaju allapoole. Kvaliteedi ja rahalise kasu seisukohast kaalub vaivundament sageli üles vundamendi tehniliselt keerulise vahetuse. Lisaks tekib võimalus vaiadega tugevdatud vundamendi kohale lisakorruseid püstitada.

Millal tekib kruvivaiade kasutamise vajadus?

Vundamenti saab kruvivaiadega tugevdada igasugustes tingimustes, olenemata hoone asukohast. Kruvivaiadega vundamendile saab püstitada metall- ja betoonkonstruktsioone, kusjuures mullatöid sellega peaaegu ei kaasne. Keerulistel aluspinnastel paiknevate vundamentide tugevdamine ületab sageli kõik ootused, sest töid tehakse üsna kiiresti ja väikse kuluga.

Praegu peetakse kruvivaiade kasutust vundamendi toestamisel kõige optimaalsemaks ja universaalsemaks viisiks kiiresti ja kvaliteetselt konstruktsioonide kandevõimet tõsta, et need ükskõik millistele välismõjudele kaua vastu peaksid.

Millised probleemid lahendab kruvivaiade rakendamine?

Kruvivaiade peamine ülesanne on toestada konstruktsioone tugevasti probleemsetes kohtades ja ebapüsivatel pinnastel. Tänu laiadele labadele vaia aluse juures on võimalik toetuspinda pinnases veelgi suurendada. Kruvivaiad tagavad vastupanu üle 20-tonnise jõuga avaldatavale survele.

Tavaliselt kasutatakse vaiu järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

  1. Paljukorruselise ehitise kandevõime tugevdamine. Vaiade abil võib toestada ehitist, mille vundamenti ei ole võimalik täielikult välja vahetada.
  2. Vana vundamendi tugevdamine, et sellele tulevikus lisakorruseid ehitada.
  3. Vajunud ehitisealuse pinnase stabiliseerimine: vai keeratakse pinnasesse, mille tagajärjel selle püsivus märgatavalt paraneb.

Kas on tänapäevasemaid vundamendi tugevdamise meetodeid?

Kruvivaiad on vaieldamatult populaarne moodus vundamendi kandevõimet tugevdada, aga kõige nüüdisaegsemad tehnoloogiad võimaldavad teistsugust lähenemist. URETEKi uus Deep Injectioni sissepritsemeetod garanteerib vundamendi tugevdamise, stabiliseerides pinnast, millel ehitis asub.

Selleks sisestatakse pinnasesse spetsiaalne geopolümeerisegu. Paisudes tõrjub see pinnasest välja niiskuse ning täidab kõik tühimikud. Probleemne pinnas tasandub ühtlaseks, aluspõhi omandab püsivuse. Meetod võimaldab remonditöid märkimisväärselt kiirendada, seejuures on välistatud mullatööd, seda isegi avariiliste hoonete remondi puhul.


Märksõnad

Betoonbasseinide vajumise peatamine ja pragude likvideerimine

Betoonbasseinides võib veetase langeda. Suvekuumuses seletatakse seda mõnikord loomuliku aurustumisega. Aga võib juhtuda ka nii, et basseini vundamendi vajumise tõttu tekivad selle konstruktsioonis praod.

Probleemi saab lahendada geopolümeeride sissepritse abil.

Erinevalt teistest ehitistest ei nähta basseini konstruktsioonis ette isegi betoonkarbi minimaalset vajumist. Juhul kui bassein on ikkagi hakanud pinnase puuduliku tihendamise või ehitisealuse pinnase niiskumise tõttu vajuma, siis on vältimatu, et betoonis tekivad praod. Pragude tagajärjel hakkab vesi järk-järgult lekkima. See omakorda halvendab veelgi pinnase seisundit basseini ümber. Võib tekkida avariiolukord, nii et objekti pole enam võimalik kasutada.

Basseini remontimisel ei piisa pragude kinnilappimisest. Sellega ei kõrvaldata kahjustuste tekkepõhjusi. Kui praod on tekkinud ehitisealuse pinnase nõrgenemise ning basseinikarbi vajumise tõttu, tuleb esmalt lahendada probleemid pinnase ja vundamendiga.

Sel juhul tugevdatakse enne pragude kõrvaldamist pinnast, vajaduse korral ka tõstetakse ja stabiliseeritakse vundamenti. Väärib märkimist, et tänapäevaste URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodite puhul kestab töötsükkel vaid üks-kaks päeva ning sellega ei kaasne mulla- ja betoonitöid.

Süvasissepritse

Pragusid betoonbasseinides on võimalik kõrvaldada, kasutades meetodit Deep Injection, mis võimaldab täita basseinialuses pinnases tühja ruumi ja õõnsused spetsiaalsete geopolümeervaikude abil. Pärast pinnasesse sattumist geopolümeerid paisuvad ja kõvastuvad kiiresti, avaldades vertikaalsuunas survet. Sel moel on võimalik tugevdada nõrgenenud ja ülemäära niiskunud ehitisealust pinnast.

Lisaks võib geopolümeeride abil peatada basseini vajumise ja stabiliseerida selle asendit, vajaduse korral aga tõsta isegi endisele kõrgusele. Tänu oma struktuurile ei reageeri geopolümeerid veega, vaid tõrjuvad selle ümbritsevasse pinnasesse. Seetõttu geopolümeervaigud üksnes ei tugevda pinnast, vaid toimivad lisaks hüdroisolatsioonimaterjalina.

Pragusid betoonis on mõtet lappida alles pärast pinnase tugevdamist ja vundamendi stabiliseerimist.

Tööde algoritm

Geopolümeervaikude sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete aukude (läbimõõt 12–16 mm), mis puuritud betooni sisse või maapinda mööda basseini perimeetrit. Pärast sissepritset suletakse augud kiiresti.

URETEKi geopolümeervaigud ei mõju purustavalt. Need sobivad pinnase tugevdamiseks, betoonrajatiste tõstmiseks ja loodiajamiseks. Kõike betoonkarbi asendi muutumisega seonduvat kontrollitakse reaalajas laserloodi abil (täpsusega kuni ±1 mm).

Geopolümeeride füüsikalised ja keemilised omadused võimaldavad püsida materjalil stabiilsena pika aja jooksul, sealhulgas niiskes keskkonnas. Materjal on keemiliselt inertne, ökoloogiliselt ohutu ja kogu maailmas pikaaegse kasutamise käigus kontrollitud.


Märksõnad

Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad ehitisealusele pinnasele ja vundamendile suurt mõju

Äärmuslikud ilmastikunähtused, loodusõnnetused, pikaajalised põua-, vihma- ja külmaperioodid avaldavad ehitisealusele pinnasele, seejärel aga ka hoonete vundamendile suurt mõju.

2018. aasta suvi oli erakordselt soe, seejuures kestis palavus pikka aega. Samas oli jaanuar üks kõigi aegade külmemaid. Samal ajal kui osa rahavst oli rammestunud rekordiliselt kõrgetest temperatuuridest, kannatasid teised piirkonnad üleujutuste all. Vihmad ja tsüklonid avaldasid hävitavat mõju paljudele hoonetele ja elanikkonnale üldse.

Kuidas ilmastikunähtused mõjutavad maapinda

Pinnasetüüpidel on erinevad omadused ja nad reageerivad ilmastikuoludele erinevalt ning võivad tõsiselt ka ehitiste kandekonstruktsioone mõjutada. Majad, mis on ehitatud kobedale pinnasele, liivale ja reaktiivsetele savidele (kerkivad pinnased), võivad hooajaliste või äärmuslike vihmasadude, üleujutuste ja põua (ka külma) tagajärjel eriti kannatada.

Reaktiivne savi paisub niiskudes ja tõmbub kuivamise käigus kokku. Sellega kaasneb pinnase lõhenemine pikkade kuivaperioodide jooksul ja paisumine niiskel ajal. Külma mõjul kaotab savi vee külmumise ja paisumise tagajärjel poorides struktuursuse.

Liiv ja mudased pinnased kalduvad sademete tõttu vajuma, sest vesi uhub seda tüüpi pinnastest väiksemad osakesed välja ning suuremad osakesed vajuvad.

Ehituse täitepinnas koosneb sageli pinnasest, aga ka muudest materjalidest, näiteks tellise- või betoonikildudest, samuti peenestatud ehitusmaterjalide jäätmetest. Kui vesi teeb endale teed läbi selle massiivi ning uhub väiksemad osakesed ära, siis võib see põhjustada kogu pinnase vajumist. Protsessi mõju võib visuaalselt kujutada kui lohku maapinnas, kusjuures see võib veel süveneda pinnase vähese kinnitambituse ja ümbritseva pinnase üldise seisundi tõttu. Kui ehitisealuse pinnase seisund muutub, nii et see ei suuda hoone vundamenti enam piisavalt toetada, siis hakkavad konstruktsioonid järk-järgult vajuma. Hoone vajub kas osaliselt või kogu pinna ulatuses, kuid igal juhul ebaühtlaselt. Seda nimetatakse maapinna vajumiseks.

Pinnase niiskustase on samuti oluline. Näiteks on mõõduka temperatuuriga regioonis savised pinnased üldjuhul niisked. Pikaaegse kuiva ilma tõttu kaotab pinnas aga niiskust ja kahaneb, põhjustades maapinna vajumist. Samas imab selline pinnas vihmasel hooajal palju niiskust sisse või ei lase seda läbi. Koos külmumise või (hiljem) sulamisega võib pinnas sel juhul samuti vajumisohtu põhjustada. Üleujutuse või tehnoloogilise avarii korral võib vesi pinnase ära või laiali uhtuda, tekitades uuristusi ja vajumisi. Kõige selle tõttu võivad hoonete ja eriotstarbeliste ehitiste vundamendil ja kandvatel konstruktsioonidel tõsised kahjustused tekkida.

Kogu maailmas täheldatakse äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Näiteks mõjutas rekordsoe suvi isegi pehme merekliimaga regioonides (Suurbritannias) paljude hoonete vundamenti. Püsivalt soe ilm põhjustas pinnasevee kuivamist, mis omakorda põhjustas hoonete vajumist. Seetõttu said kindlustusseltsid majaomanikelt hoonete vajumise kohta erakordselt palju kaebusi ja nõudeid.

Kuidas pinnase vajumise vastu võidelda

Õnneks on olemas meetodid, mis võimaldavad vundamente kiiresti, tõhusalt ja säästlikult pinnase vajumise eest kaitsta. Uudsed lahendused pakuvad alternatiivi traditsioonilisele invasiivsele ja töömahukale vundamentide betoneerimise meetodile ja vailahendustele.

Patenditud URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia ei nõua tülikaid kaevamistöid ega tekita suuri ebamugavusi, sest elanikud võivad sageli jätkata majas elamist ka tööde tegemise ajal.

Pidage meeles, et vajumistunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda nõu saamiseks spetsialistide-konstruktorite või inseneride-geotehnikute poole ning hankida info ja faktid, mis on vajalikud selleks, et õige lahendus valida.


Märksõnad

WhatsApp Icon Võta ühendust WhatsAppis
Tasuta konsultatsioon +372 506 5959