URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab teha raudtee muldkeha remonti kõige lühema ajaga, muutmata seejuures rongiliiklust.
Geopolümeervaigud aitavad vajunud killustikukihti tugevdada ja stabiliseerida, samuti raudteetunnelite, vaksalite, jaamade, ülesõidukohtade ja depoode betoonplaate tasandada ning need vajaduse korral projekteerimiskõrgusele tõsta.
Raudteetaristu koosneb paljudest objektidest, mille hulka kuuluvad raudteerööbastega lõigud, samuti tunnelid, sillad, vaksalid ja jaamad, depood, vaguniremonditehased jne. Kõik need objektid kannatavad rongiliikluse põhjustatud koormuse all, samuti mõjutavad neid ilmastikunähtused ja pinnaseveed.
Ehituspõhimõte näeb ette killustikukihist aluspõhja rajamist enne rööbaste paigaldamist. Raudtee muldkeha tehakse puistematerjalist (näiteks killustikust). Rööbaste ja killustiku regulaarne koormamine toob kaasa selle, et raudteerööbaste eri lõigud vajuvad ebaühtlaselt. Kui vajumine ületab lubatud piirnormi, muutub rööbaste asend ja raudtee kasutamine muutub ohtlikuks. URETEKi nüüdisaegset geopolümeeride sissepritse meetodit kasutades piisab rööpapaari ohutu seisundi taastamiseks ja killustikukihi tugevdamiseks vaid mõnest tunnist.
Raudteemulde killustikukihi stabiliseerimine
Tänu geopolümeeride kasutamisele on võimalik raudteerööbastealust pinnast tugevdada ja killustikukihi vajumine peatada ilma rööpaid ja liipreid lahti monteerimata. Seejuures pole rööbastee muldkeha stabiliseerimiseks vaja teha killustiku juurdepuistet. Piisab, kui sisestada geopolümeervaik otse raudteemuldesse või selle all olevasse pinnasesse. Geopolümeermaterjal paisub ja avaldab vertikaalsuunas survet, mis on vajalik rööpapaari tõstmiseks projekteerimiskõrgusele.
Raudbetoonplaatide tõstmine
Mitmes ühendustee lõigus (ülesõidukohad, tunnelid, vaksalid, jaamad, depood jne) monteeritakse rööpapaar raudbetoonplaatidele. Ka niisugused plaadid võivad pinnasevee taseme muutumise või drenaažisüsteemide häiretest tulenevate pinnaseuuristuste tõttu vajuda.
Betoonplaatidega lõike saab samuti tasandada ja stabiliseerida, kasutades aluspinnase tugevdamiseks URETEKi tehnoloogiat. Selleks tehakse geopolümeeride sissepritse läbi betoonplaati puuritud avade. Plaatide ja rööbaste muldkeha lahtimonteerimine ei ole seejuures vajalik. Pinnast raudbetoonplaadi all suurel sügavusel tugevdatakse Deep Injectioni meetodil, plaatide otseseks tõstmiseks ja tasandamiseks kasutatakse aga Slab Liftingi meetodit.
Geopolümeeride sissepritse spetsiifika
Geopolümeeride sissepritseks puuritakse raudteemulde killustikukihti või raudbetoonplaatidesse 12–16 mm läbimõõduga augud. Geopolümeermaterjal sisestatakse mööda voolikuid läbi 8–14 mm läbimõõduga torude. Kohe pärast sissepritset geopolümeermaterjal paisub, täidab pinnases olevad tühimikud ja õõnsused ning tagab konstruktsioonide tõusu ja stabiliseerimise. Elementide tõstmise protsessi kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.
Vajaliku vastupidavuse omandab geopolümeer vaid 15 minutiga. See võimaldab teha kõik tööd kiiresti ja rongide sõidugraafikut muutmata.
Suure ajaloo- ja kultuuriväärtusega objekte ähvardab loomulik vananemine ja häving nagu kõiki muid rajatisigi.
Rahvuslikku ja maailma kultuuripärandisse kuuluvaid objekte peab aga taastama, restaureerima või rekonstrueerima nii, et konstruktsioonide kahjustused oleksid minimaalsed, olgu see seinte ja põranda remont või vundamendi tõstmine ja tugevdamine. Ajalooliste ehitiste kahjustusi saab minimeerida URETEKi geopolümeeride tehnoloogiat kasutades.
Mõisahooned ja paleed, lossid ja kindlused, kirikud ja pühakojad, aga ka paljud muud ajaloolised objektid vananevad, lagunevad ja hävinevad. Kahjustavalt mõjuvad hoone seinte, katuste ja vahelagede seisundile pidevalt vahelduvad välistegurid: rõhk, temperatuur, niiskus ja õhus sisalduvad gaasid.
Vähem ohtlikud ei ole ajaloolise objekti jaoks ka muutused pinnases, millele ehitis on püstitatud. Nii võib ehitisealuse pinnase nõrgenemine põhjustada alumise korruse põranda vajumist, samuti võib see muuta vundamendi ebastabiilseks, mis tähendab ka hoone ülejäänud konstruktsioonielementide kahjustusi.
Pinnase tugevdamisega seotud komplikatsioonid
Ajalooliste objektide vundamendi ja põranda vajumine põhjustab sageli pragude teket põrandas ja seintes. Seinte ja põranda lihtne kosmeetiline remont sellisel juhul olukorda ei paranda, sest pragude tekke põhjus jääb kõrvaldamata. Kui aluspinnase seisundit ei parandata ning vundamenti või põrandat ei tõsteta, siis olukord halveneb ning lõpptulemusena võib arhitektuurimälestis ka täielikult hävida.
Kuigi ajaloo- ja kultuuripärandisse kuuluvaid objekte taastatakse üldjuhul kõige tänapäevasemaid tehnoloogiaid ja ehitusmaterjale kasutades, lahendatakse nende ehitiste põranda tõstmine ja vundamendi tugevdamine sageli traditsiooniliste meetodite abil. Traditsiooniline tehnoloogia koos rasketehnika kaasamise ning betooni- ja mullatöödega võib aga ajaloo- või kultuuriväärtuslikku objekti kahjustada.
Pragude kõrvaldamine arhitektuurimälestise põrandas ja seintes, samuti aluspinnase tugevdamine ning vundamendi või põranda tõstmine on palju tõhusam, kui kasutada URETEKi geopolümeervaikude sissepritse tehnoloogiat. Selle rakendamine võimaldab hakkama saada objekti ajaloo- ja kultuuriväärtust rikkumata ning annab võimaluse ka remondi- ja taastamisprotseduuride eelarvet kärpida.
Pakutav tehnoloogia
Ajaloolise objekti vundamendialuse pinnase tugevdamiseks, samuti põranda ja vundamendi vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada kahte URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodit – Deep Injection ja Slab Lifting. Esimesel juhul sisestatakse geopolümeerne materjal pinnase tugevdamiseks ja vundamendi tõstmiseks sügavale ehitisealusesse pinnasesse, teisel juhul sisestatakse geopolümeer vahetult alumise korruse põranda alla.
Geopolümeere pritsitakse pinnasesse või põranda alla läbi spetsiaalsete 12–16 mm läbimõõduga torude, mis sisestatakse alumise korruse põrandasse või pinnasesse puuritud aukudesse mööda hoone perimeetrit. Puuraukude läbimõõt võib olla 12–32 mm. Muid sekkumisi ei ole objektil tarvis teha. Geopolümeervaikude sissepritse seade on kompaktne ja mobiilne. Selle kasutamine ei mõjuta objekti ajaloo- või kultuuriväärtust. Sissepritseavad saab aga hiljem kergesti likvideerida.
Kõik URETEKi geopolümeervaikudega tehtavad protseduurid, olgu see siis pinnase tugevdamine, vundamendi kindlustamine või tõstmine või põranda tõstmine, võtavad vähe aega. Pärast sissepritset geopolümeerne materjal paisub, täidab kõik pinnases olevad õõnsused ning kõvastub kõigest 15 minuti jooksul, avaldades vertikaalsuunas survet. Vundamendi ja põranda tõusu kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.
Suurte ladude, supermarketite ja logistikakeskuste betoonpõrandad võivad samuti alla või viltu vajuda.
URETEKi nüüdisaegne geopolümeeride sissepritse meetod võimaldab põranda betoonplaate tõsta ja stabiliseerida ilma ruumi vabastamata ja tööd peatamata.
Suurte lao- ja kaubanduspindade põrandaplaatide puhul on arvestatud statsionaarsete konstruktsioonide igapäevase mõjuga. Samuti peab betoonpõrand vastu pidama survele, mida tekitavad laadimismasinad ja muud laoseadmed. Juhul kui ületatakse staatiliste või dünaamiliste koormuste lubatud piirnorme või muutuvad ehitisealuse pinnase omadused betoonpõranda all (pinnase nõrgenemine pinnasevee taseme muutumise, vee- või kanalisatsioonitorustiku lõhkemise tõttu), on tõenäoline, et põrandaplaadid vajuvad alla või viltu.
Eelkirjeldatud kahjustused võivad valmistada väiksemaid ebamugavusi, sest kaubandus- ja laoseadmete asendid muutuvad, aga välistatud ei ole ka avariid ning inimeste elule ja tervisele ohtlikud olukorrad.
Betoonplaatide tõstmise ja stabiliseerimise keerulisus
Kahjuks ei pöörata ladude ja kaubandusruumide betoonpõranda vajumisele alati tähelepanu õigel ajal. Kuna betoonpõranda taastamiseks ja põrandaaluse pinnase tugevdamiseks on traditsioonilisi meetodeid kasutades vaja põrandaplaadid lahti monteerida, lükatakse ruumide remonti sageli edasi, sest nende omanikud kannavad pikaajalise tööseisaku tõttu suurt kahju.
Sageli piirduvad omanikud süsteemsete meetmete rakendamise asemel olukorra ajutise parandamisega kõikvõimalike tugede ja aluste abil. Selline suhtumine probleemi võib mõistagi põhjustada ebameeldivaid tagajärgi.
Põranda tõstmine ja stabiliseerimine geopolümeeride abil
Betoonpõranda vajunud kohti saab tõsta ja ehitisealust pinnast tugevdada URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodi abil.
Sellisel juhul ei ole vaja betoonplaate lahti monteerida, rasketehnikat kaasata ega mullatöid teha. Betoonplaatide vajumise peatamiseks ja loodiajamiseks tuleb vaid geopolümeerne materjal sisestada sügavale põranda alla ehitisealusesse pinnasesse (Deep Injectioni meetod) või pinnase ja betoonplaadi vahelisse ruumi (Slab Liftingi meetod).
Kohe pärast sissepritset geopolümeervaigud paisuvad ja hõivavad ehitisealuses pinnases kogu vaba ruumi, tihendavad pinnast ning kõvastuvad vaid 15 minuti jooksul. URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab suurendada pinnase survetugevust väärtuseni 10,6 МPа.
Sissepritse tegemiseks ei ole tarvis vajunud plaate lahti monteerida. Piisab, kui puurida betooni sisse mõned tehnoloogilised avad läbimõõduga 16 mm, paigutades sinna torud geoplümeerse materjali sisestamiseks. Seejuures võivad URETEKi seadmed asuda töö tegemise kohast kuni 120 m kaugusel.
Geoplümeerne materjal sisestatakse pinnasesse mööda spetsiaalseid voolikuid, mida on lihtne mööda ruumi stellaažide ja muude seadmete vahel vedada. Seega pole vaja ruume kaupadest ja seadmetest tühjendada. Lisaks võimaldab URETEKi geopolümeervaikude kõvastumiskiirus teha kogu betoonplaatide tõstmise ja stabiliseerimise töö öösel. Aga lao ega kaupluse tööd ei pea katkestama ka siis, kui põrandat on vaja tõsta tööajal. Seadmete mobiilsuse ja kompaktsuse tõttu häiritakse igapäevast tööprotsessi minimaalselt.
URETEKi tehnoloogia eelised
Vajunud betoonplaatide tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas. Selleks kasutatakse spetsiaalseid laserloode mõõtmistäpsusega kuni ± 1 mm. Maksimaalne alumise korruse põrandaplaatide tõstmise aste on 20 cm. Pärast põranda kõrguse taastamist on võimalik kõrvaldada praod vaheseintes, mis toetuvad vajunud plaatidele. Põranda taastamine URETEKi meetodi abil võimaldab säästa traditsiooniliste meetoditega võrreldes kuni 25%.
Geopolümeervaike on võimalik kasutada maa-aluste rajatiste hüdroisolatsiooniks ja tugevdamiseks.
Samuti saab geopolümeeride abil muuta veekindlaks ja taastada maa-aluseid mahuteid, kaeve, kollektoreid, kütusepaake, torustikke, kaevandusi, keldreid ja muid objekte.
Sellistes maa-alustes rajatistes võivad tekkida mikropraod, millest tehnoloogilised või pinnasevedelikud läbi tungivad. Paljudel juhtudel ei saa konstruktsiooni veekindlust kiire remondi, kahjustatud elementide vahetuse ja pragude lappimisega täielikult taastada. Pragude tekke põhjuseks võib olla ka pinnaseomaduste muutumine kihis, kus konstruktsioon paikneb.
Kui maa-aluse rajatise seinad on hakanud vedelikke läbi laskma, siis on üsna tõenäoline, et pinnas on nõrgenenud või minema uhutud või on tihendus hõrenenud. Niisuguses olukorras tuleb pragude lappimise ja objekti taastamise kõrval tugevdada ka pinnast. Seda saab teha, suurendades pinnase tihedust URETEKi geopolümeeride abil.
Geopolümeervaikude eripära
URETEKi geopolümeeride suur eelis seisneb selles, et materjal ei reageeri veega. Geopolümeerid lihtsalt tõrjuvad vee ümbritsevasse keskkonda. Kui geopolümeere nõrgenenud niiskusküllasesse pinnasesse pritsida, surutakse vesi sellest välja, pinnas ise aga tugevneb ja tiheneb.
Lisaks väheneb geopolümeeridega tugevdatud ja tihendatud pinnase veeneelduvusvõime. Lisaefekt geopolümeeride kasutamisel on veel konstruktsiooni seinte hüdroisolatsioon neis kohtades, kuhu sissepritse tehti.
Kaevanduste ja tunnelite seinte töötlemine
Sageli ehitatakse tunnelid, torustikud, kaevandused ja muud niisugused konstruktsioonid kokkupandavatest elementidest. Selleks et muuta sellise konstruktsiooni kahjustatud elemente veekindlaks ning täita vuugid ja liitekohad koosteelementide vahel, võib kasutada geopolümeervaikusid. Vaigud sisestatakse sissepritse teel pinnasesse, mis puutub kokku kahjustatud kohtade ja elementidevaheliste liidetega.
Sissepritse võib teha ka maapinnalt ilma kahjustatud konstruktsiooni välja kaevamata ja otse tunneli või kaevanduse seest (kui selline võimalus on). Sissepritse ajal võib geopolümeerne materjal sattuda isegi kaevanduse või tunneli ruumi – see annab tunnistust töö kvaliteedist. Üleliigne materjal tuleb sisepindadelt lihtsalt eemaldada.
Pinnase veemahutavuse vähenemine
Teine maa-aluste rajatiste (keldrid, vundamendid jne) hüdroisolatsiooniomaduste halvenemise põhjus on konstruktsiooni seintega külgneva pinnase tagasipuistematerjali ebakvaliteetne tihendus. Selline pinnas kaotab veekindlust ja niiskub sagedamini, mis omakorda avaldab mõju rajatise seintele.
Selle protsessi saab peatada, kui tihendada pinnast geopolümeeride sissepritse teel. Geopolümeeride sissepritsel pinnase veemahutavus väheneb, kaudseks tagajärjeks on rajatise veekindlus.
Vana maja renoveerimist võib vaadata kui põnevat hobi, mis on kogu pere eesmärgiks – taastada maja, mis muudetakse oma uueks koduks. Tihti võtab see protsess aega aastaid, kui mitte isegi aastakümneid. Renoveerimisel on remonti vajavatest asjadest nimekiri tihti piisavalt pikk, et mõni väiksem asi tagaplaanile jätta, sest prioriteetsemaid töid tundub jaguvat. Nii võibki juhtuda, et väike pragu seinas jääb esmapilgul tähelepanuta. Selline väike, esialgu iluveana tunduv pragu, võib olla aga ohumärk millestki suuremast – maja vundament või põrandad vajuvad.
Vanade majade omanikud enamjaolt on arvestanud, et võib ette tulla ootamatuid ja ebameeldivaid probleeme, mis vajavad kohest tegutsemist ning rahalist väljakutset. Uute majade omanikud eeldavad, et hooldusele kuluv aeg ning materiaalne kulu on tunduvalt väiksemad. Siiski on vundamendi ja põrandate vajumine – kahjuks sagedamini, kui me arvatagi oskame – murekohaks ka uute majade puhul. Uues majas võib põrandate vajumisest esmalt märku anda näiteks põrandakütte efektiivsuse vähenemine, kuid esineda võivad ka teised samasugused probleemid, mis ka vanade majade puhul esile kerkivad.
Appi – minu vundament ja põrand vajuvad!
Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale – maja vundament vajub! Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma.
Esmapilgul võib vundamendi tõstmine ja stabiliseerimine tunduda vaid tülika ettevõtmisena just seetõttu, et suuremad kahjustused ja pikaajalisemad probleemid ei ole silmaga koheselt nähtavad. Kuid selle probleemi juures tuleb tegutseda kiiresti.
Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:
kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
tekivad elektriinstallatsioonide rikked.
Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele. Kõige tõhusamaid viise ehitist suuremate kahjustuste eest kaitsta on see stabiliseerida ning vundament endisesse seisundisse tagasi tõsta.
Põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad on vajuma hakanud, on palju ning tihti tekivad need juba maja ehitamise ajal. Siin on välja toodud mõningad neist põhjustest:
enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on kas ehitatud nõrgale pinnasele või pinnas on enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud/tihendatud;
maja ehitatakse ilma drenaaži paigaldamiseta;
rekonstrueerimise ebapädevuse tõttu on vundament ülekoormatud;
veevarustus, kanalisatsioon või soojusvõrgud on pinnast nõrgendanud;
põranda vajumise puhul on vundamendi rajamisel aluspind jäänud korralikult tihendamata.
Kuidas taastada vajunud vundament või põrand?
Kui on kindlaks tehtud, et majal vajuvad vundament ja põrandad, tuleb mõelda hoone tõstmisele. Inimesele, kes pole vundamendi taastamisest ja tõstmisest varasemalt kuulnud, võib selline töö tunduda väga ajakuluka ja suure ettevõtmisena, nõudes samal ajal majast lahkumist. Võib tekkida lausa mõtteid, kas selline asi on üldse võimalik ning kui suurt kraanat selleks vaja läheb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik. Kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb?
Lihtsa lahendusena võiks näha äravajunud põrandapinna betooniga üle valamist. See tundub esmapilgul hea viis põrandate tasandamiseks. Tegelikkuses võib see aga tekitada suuremaid kahjusid, kuna värske betoon lisab uut raskust pehmel pinnasel ning vajumine võib jätkuda veelgi intensiivsemalt. Teiseks ei saa hoonet betooni kuivamise ajal kasutada.
Majast elanike või töötajate ja asjade väljakolimine ning ehitise lahtivõtmine ja uuesti kokkupanemine, selleks et kasutada kas ebatõhusaid või lihtsalt tülikaid tehnoloogiaid, näib tohutu ettevõtmisena. See on põhjuseks, miks jäetaksegi vundamendi tõstmine ja stabiliseerimine määramata tulevikku.
Mis siis, kui vundamendi taastamine, betoonpõranda või palkmaja tõstmine, hoone stabiliseerimine oleks puhas ja kiire protsess, mis ei vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist? Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist?
Just sellistele küsimustele on vastuse leidnud URETEK Baltic – kolmes Balti riigis tegutsev juhtiv geopolümeeridega pinnaseparanduse ettevõte, mis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega. URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab eelpool mainitud probleemidele läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK´i tehnoloogia kasutusala on lai ning seda saab kasutada nii betoonpõranda tõstmiseks, kogu palkmaja või lausa kortermaja tõstmiseks, pinnase tasandamiseks, vundamendi stabiliseerimiseks ning paljudel muudel juhtudel. URETEK´i spetsialistide poolt pakutav tehnoloogia tagab hoone kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku tõstmise ning probleem saab lahendatud kliendi igapäeva elu- ja äritegevust häirimata.
Kuidas aitavad URETEK´i geopolümeerid vundamenti tõsta ja stabiliseerida?
URETEK´i poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. Sellisel tehnoloogial on palju eeliseid võrreldes tavapäraste meetoditega, mis on nii inimese kui ka keskkonna seisukohast vaadatuna keerulisemad. Hoone tõstmise tavapärastest protseduuridest erineb geopolümeerne sissepritsimine selle poolest, et see ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK´i tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.
URETEK´i poolt pakutava geopolümeertehnoloogia kasutamisel peatatakse vajumine kiiresti ja märkamatult. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna “süstitakse” ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse ajal tõuseb võimalusel maja või muu konstruktsioon kõrgemale ning liigub tagasi enda õigesse asendisse. Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit hoonest välja viia. Tööde ajal võib jätkata hoone kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.
Kasutatavaks materjaliks on patenditud geopolümeervaigusegu. Nõrga pinnase kandevõime suurendamiseks saab ära kasutada geopolümeervaigusegu ainulaadseid paisumisomadusi, mille abil taastataksegi kiiresti ja tõhusalt hoone algseisund. Geopolümeer on tugev, mittelahustuv ja aja toimele vastupidav materjal, mis ei riku hoone konstruktsioone. Geopolümeervaikudega saab täita kõikvõimalikku pinnast alates savist.
Esmasel lugemisel võib tekkida arvamus, et polümeer kui keemiline aine võib mõjuda halvasti pinnasele või saastada pinnases olevat vett. URETEK´i tehnoloogiat kasutatakse juba rohkem kui 40 aastat. Materjalide ohutuse kohta on läbi viidud mitmeid teaduslikke uuringuid ja eksperimente, mille tulemused kinnitavad, et hirm reostuse ees ei ole põhjendatud. Materjalid on ohutud nii inimesele kui ka loodusele. Kõik on reguleeritud ja sertifitseeritud Euroopa standardite järgi.
URETEK´i tehnoloogias nähakse hoopis keskkonnasõbralikku lähenemist. Kuna URETEK´i tehnoloogia rakendamisel vundamendi tõstmiseks pole vaja midagi lammutada ega kaevata, pole vaja suuremõõtmelisi materjale transportida ega raskeveokeid kasutada, siis vähendatakse selle läbi süsinikdioksiidi heitkoguseid, säästetakse ressursse ning hoitakse loodust. Kui kunagi tekib vajadus materjali utiliseerida, siis ei erine see protsess millegi poolest teiste ehitusmaterjalide utiliseerimisest. Täpselt samuti nagu tellised, betoon või muud ehitusmaterjalid, on ka polümeerid reguleeritud ehitusjäätmed, mis tuleb viia ehitussektori jäätmete kogumiskohtadesse.
Seega võib kinnitada, et URETEK´i poolt läbiviidav protseduur vundamendi tõstmiseks säästab aega ja raha ning on hoone kandvate konstruktsioonide vajumise probleemile hoopis keskkonnasõbralik lahendus.
Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse lastava materjali enda garantii on 10 aastat. Samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni.
URETEK´i teenuse hind sõltub paljudest asjaoludest, alates probleemi olemusest kuni objekti vundamendi suuruseni. Probleemi visuaalne hindamine, konsultatsioon ning esmane põrandaalune kontroll objektil on URETEK´i spetsialistide poolt tasuta. Peale visuaalset vaatlust ning põrandaaluse pinnase kontrolli koostatakse igale kliendile personaalne hinnapakkumine.
URETEK´i meeskond pakub omalt poolt tasuta professionaalset konsultatsiooni hindamaks hoone kandvate konstruktsioonide seisukorda.
Pinnase tihendamine URETEK´i tehnoloogiaga
Pinnase tihendamise tööde etapid:
Visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK´i spetsialisti poolt, mille käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK´i spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise. Visuaalne vaatlus ja mõõdistus on kliendile tasuta.
Vajadusel tehakse põrandaaluse pinnase kontroll. Juhul kui probleem on tõsisem, puuritakse vajadusel kliendi nõusolekul põrandasse auk ning kaameraga fikseeritakse põranda all olevad tühimikud, mis on tekitanud põranda ja hoone vajumise. Esmane põrandaalune kontroll on kliendile tasuta.
Vajadusel geoloogilise uuringu teostamine – mõningatel juhtudel on vajalik pinnase hetkeseisukorra kaardistamiseks teostada ka geoloogiline uuring, mille saab klient tellida ise või URETEK Baltic´u spetsialistide abil. Geoloogiline uuring näitab, millised pinnased hoone all on, kui sügaval on probleem ning milles seisneb selle olemus.
Kui tingimused ja lõplik hinnapakkumine kliendile sobib, lepitakse koos kliendiga kokku ajaline tegevusplaan ning alustatakse töödega.
Geopolümeervaikude sissepritse tehnoloogia annab võimaluse väga lühikese ajaga teede betoonkatet remontida.
Geopolümeeride abil saab tugevdada teede betoonplaatidealust pinnast, samuti tõsta vajunud elemente ja tasandada nende asetust.
Teede pidev kasutamine põhjustab aja jooksul nende seisundi halvenemist. Autoteedele mõjuvad negatiivselt dünaamilised koormused, mida põhjustavad raskeveokid, aga ka mitmesugused keskkonnategurid.
Autoteede ja parklate ehitamiseks kasutatavad betoonplaadid võivad vajuda ja avariiohtlikke olukordi tekitada. Selliseid kohti esineb kõige rohkem intensiivse liiklusega teedel, parklates, veokite manööverduskohtades ning laadimisplatsidel.
Niisugusel juhul vajavad autoteed remonti, milleks võib kasutada URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.
Sissepritse betoonplaatide alla
Betoonplaatidest teekatte taastamiseks soovitatakse rakendada geopolümeeride sissepritse meetodit Slab Lifting. See võimaldab tõsta vajunud betoonplaate, aga ka tasandada ja ühtlustada terve teelõigu või parkla katet. Slab Liftingi meetodi abil saab remontida ka autoteede avariilisi lõike, mis külgnevad sildade, raudteede, sadamadokkide, laadimisplatvormidega jne.
Slab Liftingi meetod on palju tõhusam kui traditsioonilised autoteede remontimise meetodid, sest geopolümeervaigud peavad dünaamilisele koormusele hästi vastu. Oluline on seegi, et autoteede või parklate katte taastamisele kulub geopolümeervaikude kasutamisel ainult mõni tund kuni mõni päev.
Seejuures võib töid teha kõiki läbisõidualasid sulgemata etapiti ja ka kõige sobivamal ajal, kui autotee koormus on minimaalne.
Isegi raskeveokid võivad liikuda mööda geopolümeeride abil remonditud lõiku juba 15 minutit pärast tööde lõppu. Betoonkattega teelõikude taastamine koos plaatide lahtimonteerimise ja taaspaigaldamisega võib võrdlusena võtta nädalaid ja isegi kuid.
Pinnase sügavuti tugevdamine
Geopolümeeride sissepritse tehnoloogia ei võimalda mitte ainult taastada autoteede ja parklate betoonkatet, vaid ka tugevdada pinnast sõidutee all. Selleks sobib meetod Deep Injection. Sellisel juhul kasutatakse geopolümeere pinnase kandevõime suurendamiseks. Deep Injectioni meetodit võib rakendada ka uute maanteede ja kiirteede ehitamisel. Kui sisestada geopolümeere ülemäära niiskesse pinnasesse, tõrjuvad nad liigse vedeliku välja ja selle tagajärjel pinnase kandevõime suureneb.
Tööprotsess
Autoteede tõstmiseks ja teekatte stabiliseerimiseks geopolümeeride abil tuleb sissepritseks puurida ainult mõned tehnoloogilised avad läbimõõduga 12–16 mm.
Sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete torude, mis sisestatakse valmispuuritud avadesse. Pinnasekihti või betoonplaadi alla sattudes geopolümeerne materjal paisub, täidab tühja ruumi ja õõnsused ning tugevdab nõrgenenud pinnast, tõrjub välja vee ning tõstab vajunud betoonplaadid järk-järgult üles. Tõusu kontrollitakse laserloodi abil täpsusega kuni ±1 mm.
Vundament on hoone üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam osa. Kogu ehitis toetub vundamendile ning selle vastupidavus määrab terve hoone vastupidavuse. Vundament peab olema ehitatud nii, et see taluks kõigi teiste ehituselementide raskust ja koormust. Hoone ja selle vundamendi ehitus algab aga eeltööst, mida ei tohi tähelepanuta jätta.
Pinnase ettevalmistus selle tihendamise ja tasandamise läbi on ehitusprotsessi oluline osa. See annab vajaliku tasapinnalise aluse, mis pakub olulist tuge hoonetele, aga ka teedele ja muudele erinevatele ehituskonstruktsioonidele. Tihendamise protsess annab vundamendi all olevale pinnasele suurema vastupidavuse ja stabiilsuse. Oluline on teada, miks see protsess nõuab hoolikat tähelepanu ja mis juhtub, kui see etapp vahele jätta või hooletult teostada. Ning kõige olulisem – kuidas tegeleda halvasti tihendatud ja tasandatud pinnasest tulenevate tagajärgedega.
Mis on pinnase tihendamine?
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Pinnase tihendamine tähendab mulla, liiva või muu tahke pinnasekihi tiheduse suurendamist sealt õhu või vee välja surumise teel. Seda tehakse mehaaniliste vahenditega pinnasele koormuse rakendamise abil. Nii suureneb pinnase mahukaal ja kandevõime, mis tagavad hoonest tuleva koormuse vastuvõtlikkuse.
Tihendamise põhieesmärgiks ongi nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine. Protsessi läbi aga suurendatakse ka pinnase jäikust, et vältida tulevasi deformatsioonide tekkimist, näiteks niiskusesisalduse ja külmakerke läbi.
Tihendamisel saavutatav tulemus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest:
pinnase olemusest ja tüübist – see võib tähendada liivast, savist, mullast või terastikulist koostist;
Pinnase tasandamine, nagu nimigi ütleb, tähendab maapinna tasandamist, et eemaldada muhud, lohud või muud suuremad ebatasasused. Toimingut teostatakse uute ehitusprojektide ettevalmistusfaasis.
Maapinna tasandamise üks põhieesmärke on vundamendi kaitsmine veekahjustuste eest. Maapinna tasandamine konstruktsiooni all ja ümber tagab selle, et vesi voolab hoonest eemale, mitte vundamendi all olevasse pinnasekihti. Kui pinnas on tasandamata või halvasti tasandatud, voolab vesi maja poole. See võib vundamendi ümber koguneda ning seda ümbritsevat pinnast küllastada, põhjustades hoone ebastabiilsust.
Tagantjärgi on võimalik teostada pinnase töid ümber maja. Näiteks kinnistutel, kus puudulik drenaaž rikub vundamenti, võib hoovi tasandamine olukorda parandada.
Miks on pinnase tihendamine oluline?
Kui enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on ehitatud nõrgale pinnasele või on pinnas enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud ehk tihendatud ja tasandatud, võib see kaasa tuua pinnase ja seejärel maja vajumise.
Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Pinnase vajumise taga võib peituda nii geoloogilisi, inimtegevusest tingitud kui ka hooajalisi põhjuseid:
kevadised suurveed võivad ära uhuda kergema pinnasekihi, näiteks liiva;
vundamendi läheduses kasvavad suured puud võivad, eriti kuumal perioodil, imeda mullast niiskust niivõrd palju, et põhjustab mulla või muu pinnasekihi kokkutõmbumise;
katkisest või lekkivast kanalisatsioonist välja voolav vesi võib mõnikord vundamendi all olevat maapinda pehmendada või isegi minema uhuda, mille tulemuseks on maa ja seega ka hoone liikumine;
kui hoone asub tiheda liiklusega piirkonna lähedal, võib sellest tulenev tugev vibratsioon põhjustada pinnase liikumist;
halva kvaliteediga vundamenditööd võivad hiljem põhjustada vajumisprobleeme, eriti veekahjustuste korral.
Kuigi põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad vajuvad on erinevaid, siis tihti tekivad need juba maja ehitamise protsessi esimestes etappides. Just sellel põhjusel on väga oluline pöörata pinnase tihendamisele ja tasandamisele tähelepanu.
Mida toob endaga kaasa maja vajumine?
Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on vaid mõned mured, mida maja vajumine endaga kaasa võib tuua.
Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:
kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
tekivad elektriinstallatsioonide rikked.
Probleemid, mis tulenevad maja ja selle vundamendi vajumisest, on kulukad. Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele.
Kuidas tegeleda halvasti tihendatud pinnasest tulenevate tagajärgedega?
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi.
Maja vajumise peatamine ning vundamendi taastamistööd tavaliste meetoditega on ajakulukas ja ressursirohke töö. Aegunud lähenemisega probleemi lahendamine tähendab ruumide tühjendamist, betoonpõrandate lõhkumist ja ülesvõtmist, pinnase tihendamist ning uute põrandate valamist. See paneb majaomaniku väga raske küsimuse ette – kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib pikaajaliselt kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik.
Kui oleks vaid lahendus, mis tihendab pinnase ning stabiliseerib hoone kiirelt ja puhtalt ega vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist. Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist? Tundub liiga lihtsa lahendusena, et tõsi olla?
Kuidas saab URETEK aidata?
Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK´i poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. See ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK´i poolt väljatöötatud tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.
URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab mainitud probleemile läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone stabiilsuse.
Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit liigutada. Tööde ajal võib jätkata hoone igapäevast kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.
Geopolümeere kasutatakse laialdaselt tootmis- ja tööstusobjektide taastamis- ja remonditöödel.
Geopolümeersed vaigud sobivad nii töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks kui ka kasutuseta objektide moderniseerimiseks, et seal võimsamad seadmed kasutusele võtta.
Paljusid tööstus- ja tootmisobjekte mõjutab regulaarselt ülekoormus. Olenevalt ettevõtte eripärast võib tegu olla nii staatilise kui ka pikaajalise dünaamilise mõjuga.
Niisuguste koormuste tagajärjel tiheneb pinnas alumise korruse põrandaplaatide ja ehitise vundamendi eri osade all. Sellega kaasneb sageli vundamendi ja põranda vajumine, mis põhjustab hoone konstruktsioonis kahjustusi. Vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada geopolümeervaikude sissepritse meetodit.
Hoone konstruktsioonikahjustuste kõrvaldamine
Üks probleeme, mis töö käigus sageli esile kerkib, on seotud sildkraanade kasutamisega. Suurte koormuste regulaarsel teisaldamisel tekib kraana tugedele ebaühtlane dünaamiline koormus. Selle tagajärjel võib pinnas ühtede tugede all tiheneda tugevamini kui teiste all ning kogu konstruktsioon vajub ebaühtlaselt. Juhul kui kraana toed on lisaks hoone kandva konstruktsiooni elemendid, võib kokkuvõttes tekkida kogu objekti purunemise oht.
Selleks et hoone kandvat karkassi tugevdada ja sildkraana seisund stabiliseerida, tuleb vajunud vundamendi tugede alla pinnasesse geopolümeervaiku sisestada. Selle tulemusel ei parane tõenäoliselt mitte ainult kraana, vaid ka ehitise seisund.
Ettevõtete vundamendi tugevdamine
Geopolümeervaikude sissepritset võib pinnase tugevdamiseks tööstusobjektide vundamendi all teha ilma tootmistsüklit katkestamata. Sissepritset tehakse väikeste mobiilsete seadeldiste abil, sisestades geopolümeerse materjali läbi tehnoloogiliste aukude, mis on puuritud alumise korruse põrandasse või hoonega külgnevasse kattesse (pinnasesse). Geopolümeervaikude sissepritseks kasutatakse väikese läbimõõduga torusid. Materjal paisub ja kõvastub vaid mõne minuti jooksul.
Ettevõtete võimsuse suurendamine
Mahajäetud või seisvate tööstusobjektide uus kasutuselevõtt toob sageli kaasa vajaduse rakendada võimsamaid seadmeid. Sellega kaasnevad suuremad koormused hoone esimese korruse põrandale ja vundamendile. Juhul kui niisugused koormused ületavad piirnormi, tuleb alumise korruse põranda- või vundamendialust tugevdada.
Vundamendi tugevdamisel geopolümeeride abil kasutatakse Deep Injectioni sügavpritsemeetodit, millega saab materjali sügavale pinnasesse sisestada. Lisaks võib ruumi alumise korruse põranda tugevdamiseks teha sissepritse Slab Liftingi meetodit kasutades. Sissepritse võib teha nii enne kui ka pärast uute seadmete paigaldamist. Geopolümeeride sissepritset tehakse seni, kuni ehitusaluse pinnase kandevõime vastab normväärtusele.
Tööstus- ja majandushoonete põrandad võivad aja jooksul vajuda.
Betoonplaatidest koosnevad katted kahjustuvad sageli vuugikohtades või kisuvad suure koormuse tagajärjel kaardu. Tänu geopolümeeridele võib betoonpõrandate remonti teha ilma ettevõtte töötsüklit katkestamata.
Hoonete betoonpõrandate plaatide vajumine on lubatud vaid määratud piirides. Selliste põrandate ehitamisel on enne betoonplaatide monteerimist vaja teha kõik asjakohased ettevalmistustööd. Kui põranda monteerimisel tehti aga vigu või avaldatakse betoonpõrandale projekteeritust suuremat survet, vajab ruum kiiresti remonti. Muidu hakkavad vajunud, deformeerunud ja viltused betoonplaadid normaalset tööprotsessi takistama.
Betoonpõrandate tugevdamine ja remont
Betoonpõrandate stabiliseerimiseks, tõstmiseks ja tugevdamiseks kasutatakse Slab Liftingi meetodit. See meetod võimaldab teha betoonpõranda täieliku remondi minimaalse tähtajaga. Seejuures ei ole vaja betoonplaate, stellaaže ja paigaldatud seadmeid lahti monteerida, mistõttu säästetakse, võrreldes traditsiooniliste remondimeetoditega, oluliselt raha ja aega.
Slab Liftingi meetodi eripära on see, et geopolümeervaikude sissepritsel ei ole koormus põranda betoonplaatidele mitte puudus, vaid eelis. Mõnel juhul soovitatakse isegi paigaldada ruumi esmalt uued seadmed ning alles seejärel alustada põranda betoonplaatide tõstmist ja stabiliseerimist. Kui betoonpõrandal on lisakoormus, on geopolümeervaikude sissepritsel tekkivat survet palju kergem pinnase alumistesse kihtidesse suunata. See võimaldab kvaliteetsemalt pinnast tihendada ning betoonplaate tugevdada.
Kuidas toimub betoonpõranda loodiajamine
Betoonpõranda remont Slab Liftingi meetodil võimaldab põranda taastatud lõigud kiiresti kasutusele võtta. Puuduvad seisakud, mis muudel juhtudel betoonplaatide lahtimonteerimise ja uuesti paigaldamise tõttu tekivad. Seega on selle meetodi kasutamisel tellija äritegevusele minimaalne mõju.
Betoonplaatide tõstmiseks, stabiliseerimiseks ja loodiajamiseks pritsitakse betooni alla läbi 1-142 mm läbimõõduga avade geopolümeere. Geopolümeeride koostisosad segatakse kokku spetsiaalsetes kompaktsetes seadmetes otse sissepritse ajal. Peaaegu kohe pärast pinnasesse sattumist toimub geopolümeeride koostisosade keemiline reaktsioon ja materjal hakkab paisuma. Materjal täidab kõik tühjad õõnsused betooni all, suruvad vedeliku ehitisealusest pinnasest pinnase teistesse kihtidesse ning paisuvad pinnase enam nõrgenenud osade suunas.
Pinnas tugevneb 500 mm kaugusel geopolümeeri sisestamise kohast. Seejuures moodustub uus, suurenenud kandevõimega kiht, mis võimaldab betoonplaati tõsta. Plaadi tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas täpsusega ± 1 mm.
Põranda stabiliseerimine külmkambrites
Ladude külmkambrite eripäraks on kõrged nõuded soojustusele, sealhulgas põrandasoojustusele. Olemasolevate ruumide kohandamisel külmkambriteks ei ole põrandat alati lihtne soojustada. Geopolümeeride kasutamisel betoonpõranda loodiajamiseks ja tugevdamiseks on kaudseks tulemuseks ka ruumi põranda soojustuse paranemine.
Põhjenduseks on see, et pinnase tugevdamiseks ja tihendamiseks kasutatud geopolümeerne materjal levib betooni all ühtlaselt ja moodustab väikese soojusjuhtivusega hermeetilise kihi. Seega võimaldavad geopolümeerid lisaks külmkambri betoonpõrandate tugevdamisele säästa põrandasoojustuse arvel.
Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale – maja vundament vajub! Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. 
Mis siis, kui vundamendi taastamine, betoonpõranda või palkmaja tõstmine, hoone stabiliseerimine oleks puhas ja kiire protsess, mis ei vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist? Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist?
Kasutatavaks materjaliks on patenditud geopolümeervaigusegu. Nõrga pinnase kandevõime suurendamiseks saab ära kasutada geopolümeervaigusegu ainulaadseid paisumisomadusi, mille abil taastataksegi kiiresti ja tõhusalt hoone algseisund. Geopolümeer on tugev, mittelahustuv ja aja toimele vastupidav materjal, mis ei riku hoone konstruktsioone. Geopolümeervaikudega saab täita kõikvõimalikku pinnast alates savist. 
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi. 
