aluspinnase tugevdamine | URETEK Baltic

Rimi kaubanduskeskuse vajunud betoonpõranda tõstmine ja pinnase stabiliseerimine


Märksõnad

Raudteerööbaste stabiliseerimine ja pinnase tihendamine URETEK tehnoloogia abil

URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab teha raudtee muldkeha remonti kõige lühema ajaga, muutmata seejuures rongiliiklust.

Geopolümeervaigud aitavad vajunud killustikukihti tugevdada ja stabiliseerida, samuti raudteetunnelite, vaksalite, jaamade, ülesõidukohtade ja depoode betoonplaate tasandada ning need vajaduse korral projekteerimiskõrgusele tõsta.

Raudteetaristu koosneb paljudest objektidest, mille hulka kuuluvad raudteerööbastega lõigud, samuti tunnelid, sillad, vaksalid ja jaamad, depood, vaguniremonditehased jne. Kõik need objektid kannatavad rongiliikluse põhjustatud koormuse all, samuti mõjutavad neid ilmastikunähtused ja pinnaseveed.

Ehituspõhimõte näeb ette killustikukihist aluspõhja rajamist enne rööbaste paigaldamist. Raudtee muldkeha tehakse puistematerjalist (näiteks killustikust). Rööbaste ja killustiku regulaarne koormamine toob kaasa selle, et raudteerööbaste eri lõigud vajuvad ebaühtlaselt. Kui vajumine ületab lubatud piirnormi, muutub rööbaste asend ja raudtee kasutamine muutub ohtlikuks. URETEKi nüüdisaegset geopolümeeride sissepritse meetodit kasutades piisab rööpapaari ohutu seisundi taastamiseks ja killustikukihi tugevdamiseks vaid mõnest tunnist.

Raudteemulde killustikukihi stabiliseerimine

Tänu geopolümeeride kasutamisele on võimalik raudteerööbastealust pinnast tugevdada ja killustikukihi vajumine peatada ilma rööpaid ja liipreid lahti monteerimata. Seejuures pole rööbastee muldkeha stabiliseerimiseks vaja teha killustiku juurdepuistet. Piisab, kui sisestada geopolümeervaik otse raudteemuldesse või selle all olevasse pinnasesse. Geopolümeermaterjal paisub ja avaldab vertikaalsuunas survet, mis on vajalik rööpapaari tõstmiseks projekteerimiskõrgusele.

Raudbetoonplaatide tõstmine

Mitmes ühendustee lõigus (ülesõidukohad, tunnelid, vaksalid, jaamad, depood jne) monteeritakse rööpapaar raudbetoonplaatidele. Ka niisugused plaadid võivad pinnasevee taseme muutumise või drenaažisüsteemide häiretest tulenevate pinnaseuuristuste tõttu vajuda.

Betoonplaatidega lõike saab samuti tasandada ja stabiliseerida, kasutades aluspinnase tugevdamiseks URETEKi tehnoloogiat. Selleks tehakse geopolümeeride sissepritse läbi betoonplaati puuritud avade. Plaatide ja rööbaste muldkeha lahtimonteerimine ei ole seejuures vajalik. Pinnast raudbetoonplaadi all suurel sügavusel tugevdatakse Deep Injectioni meetodil, plaatide otseseks tõstmiseks ja tasandamiseks kasutatakse aga Slab Liftingi meetodit.

Geopolümeeride sissepritse spetsiifika

Geopolümeeride sissepritseks puuritakse raudteemulde killustikukihti või raudbetoonplaatidesse 12–16 mm läbimõõduga augud. Geopolümeermaterjal sisestatakse mööda voolikuid läbi 8–14 mm läbimõõduga torude. Kohe pärast sissepritset geopolümeermaterjal paisub, täidab pinnases olevad tühimikud ja õõnsused ning tagab konstruktsioonide tõusu ja stabiliseerimise. Elementide tõstmise protsessi kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.

Vajaliku vastupidavuse omandab geopolümeer vaid 15 minutiga. See võimaldab teha kõik tööd kiiresti ja rongide sõidugraafikut muutmata.


Märksõnad

Ajaloomälestiste pinnase stabiliseerimine ning kandevõime tugevdamine

Suure ajaloo- ja kultuuriväärtusega objekte ähvardab loomulik vananemine ja häving nagu kõiki muid rajatisigi.

Rahvuslikku ja maailma kultuuripärandisse kuuluvaid objekte peab aga taastama, restaureerima või rekonstrueerima nii, et konstruktsioonide kahjustused oleksid minimaalsed, olgu see seinte ja põranda remont või vundamendi tõstmine ja tugevdamine. Ajalooliste ehitiste kahjustusi saab minimeerida URETEKi geopolümeeride tehnoloogiat kasutades.

Mõisahooned ja paleed, lossid ja kindlused, kirikud ja pühakojad, aga ka paljud muud ajaloolised objektid vananevad, lagunevad ja hävinevad. Kahjustavalt mõjuvad hoone seinte, katuste ja vahelagede seisundile pidevalt vahelduvad välistegurid: rõhk, temperatuur, niiskus ja õhus sisalduvad gaasid.

Vähem ohtlikud ei ole ajaloolise objekti jaoks ka muutused pinnases, millele ehitis on püstitatud. Nii võib ehitisealuse pinnase nõrgenemine põhjustada alumise korruse põranda vajumist, samuti võib see muuta vundamendi ebastabiilseks, mis tähendab ka hoone ülejäänud konstruktsioonielementide kahjustusi.

Pinnase tugevdamisega seotud komplikatsioonid

Ajalooliste objektide vundamendi ja põranda vajumine põhjustab sageli pragude teket põrandas ja seintes. Seinte ja põranda lihtne kosmeetiline remont sellisel juhul olukorda ei paranda, sest pragude tekke põhjus jääb kõrvaldamata. Kui aluspinnase seisundit ei parandata ning vundamenti või põrandat ei tõsteta, siis olukord halveneb ning lõpptulemusena võib arhitektuurimälestis ka täielikult hävida.

Kuigi ajaloo- ja kultuuripärandisse kuuluvaid objekte taastatakse üldjuhul kõige tänapäevasemaid tehnoloogiaid ja ehitusmaterjale kasutades, lahendatakse nende ehitiste põranda tõstmine ja vundamendi tugevdamine sageli traditsiooniliste meetodite abil. Traditsiooniline tehnoloogia koos rasketehnika kaasamise ning betooni- ja mullatöödega võib aga ajaloo- või kultuuriväärtuslikku objekti kahjustada.

Pragude kõrvaldamine arhitektuurimälestise põrandas ja seintes, samuti aluspinnase tugevdamine ning vundamendi või põranda tõstmine on palju tõhusam, kui kasutada URETEKi geopolümeervaikude sissepritse tehnoloogiat. Selle rakendamine võimaldab hakkama saada objekti ajaloo- ja kultuuriväärtust rikkumata ning annab võimaluse ka remondi- ja taastamisprotseduuride eelarvet kärpida.

Pakutav tehnoloogia

Ajaloolise objekti vundamendialuse pinnase tugevdamiseks, samuti põranda ja vundamendi vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada kahte URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodit – Deep Injection ja Slab Lifting. Esimesel juhul sisestatakse geopolümeerne materjal pinnase tugevdamiseks ja vundamendi tõstmiseks sügavale ehitisealusesse pinnasesse, teisel juhul sisestatakse geopolümeer vahetult alumise korruse põranda alla.

Geopolümeere pritsitakse pinnasesse või põranda alla läbi spetsiaalsete 12–16 mm läbimõõduga torude, mis sisestatakse alumise korruse põrandasse või pinnasesse puuritud aukudesse mööda hoone perimeetrit. Puuraukude läbimõõt võib olla 12–32 mm. Muid sekkumisi ei ole objektil tarvis teha. Geopolümeervaikude sissepritse seade on kompaktne ja mobiilne. Selle kasutamine ei mõjuta objekti ajaloo- või kultuuriväärtust. Sissepritseavad saab aga hiljem kergesti likvideerida.

Kõik URETEKi geopolümeervaikudega tehtavad protseduurid, olgu see siis pinnase tugevdamine, vundamendi kindlustamine või tõstmine või põranda tõstmine, võtavad vähe aega. Pärast sissepritset geopolümeerne materjal paisub, täidab kõik pinnases olevad õõnsused ning kõvastub kõigest 15 minuti jooksul, avaldades vertikaalsuunas survet. Vundamendi ja põranda tõusu kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.


Märksõnad

Vundament – kas ehitada uus või soojustada vana?

SISUKORD

Pinnase tihendamine ja tasandamine

→ Vundamendi ehitus
→ Uue vundamendi ehitus vanale majale
→ Vundamendi ehituse hind
→ Vana vundamendi soojustamine
→ Vundamendi soojustamise hind
→ Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Vundamendi ehitus

Vana maja kannab endas hõngu, iseloomu ja ajalugu, mida uues majas ei leia. See on tihti põhjuseks, miks otsustatakse uue maja ehitamise asemel vana maja renoveerimise kasuks. Vana maja renoveerimine võib tähendada väga erinevaid asjaolusid – mõne maja puhul võib see piirduda akende vahetuse, trepi ehitamise ja siseviimistlusega, teisel majal tuleb alustada algusest ehk vundamendist.

Vundament on ehitise kõige alumine osa. Olgu palkmaja vundament või kasvuhoone vundament – see kannab kogu ehitise raskust. Korralik vundament on aga midagi rohkemat kui lihtsalt alus majale. See hoiab eemal niiskust, isoleerib külma ning takistab maapinna liikumist selle ümber, toimides ankruna maja raami ja allpool oleva pinnase vahel. Selle tõttu on vundamenditööd üks esimestest töödest, mis ette võtta vana maja renoveerimisel. 

Ka uuematel majadel võib olla probleeme vundamendiddga, kuid vanemate kodude puhul on kasutatud teistsuguseid tehnikaid ja materjale, mis ei pruugi olla erinevatel põhjustel ajaproovile vastu pidanud. See ei tohiks heidutada inimesi, kes soovivad vanemat kodu, vaid see on midagi, mille suhtes tasub tähelepanelik olla. 

Vundamenditööde vajalikkusest nii uue kui vana maja puhul annavad märku mitmed tõsised probleemid, sealhulgas praod põrandates ja seintes, halvasti töötavad ja kinnikiiluvad uksed-aknad, põrandate ebatasasused, suur soojuskadu, vee sissetungimine ning sellest tingituna niiskuskahjustused.

Uue vundamendi ehitus vanale majale

Enamik inimesi, kes ostavad vana maja, eeldavad suuremal või vähemal määral remondi vajalikkust. Renoveerimisel on katusevahetus ja uute akende panek väga tavalised. Täiesti uue vundamendi ehitus on aga midagi, millest väga paljud pole kuulnud. Kuigi see ei ole kõige tüüpilisem valik, ei ole harvad juhud, kus selline samm osutub vajalikuks. 

Vanale majale uue vundamendi ehitus on seotud majaomaniku arusaadava hirmuga mitmel põhjusel. See eeldab suurt raha- ja ajakulu ning põhjalikku eeltööd, kuidas vundamenditöödele läheneda. Kui vana vundament on aga saanud piisavalt tõsiseid kahjustusi on uue ehitamine parim, kui mitte ainus viis, kust oma kodu renoveerimist alustada, et tagada maja stabiilsus ja pikaealisus. 

Plaatvundament, postvundament või lintvundament

Kui on tehtud otsus uue vundamendi ehituse kasuks, on ees järgmine otsus. Milline vundament valida? Vundamente klassifitseeritakse konstruktsiooni, töötamis- ja ehitamisviisi, rajamissügavuse ning arvutusviiside järgi. Vaatame lühidalt kolme enim kasutatavat vundamendi tüüpi. 

  • Plaatvundamenti peetakse üheks vastupidavaimaks, kuna see katab kogu ehitusaluse pinna, mis edaspidi takistab maja konstruktsiooni moondumist. Plaatvundamendi puhul ehitatakse vundament maapinnast kõrgemale spetsiaalsete L-plokkide abil ja seejärel täidetakse raudbetooniga. Siinkohal tuleb arvestada, et betooni tõmbetugevuse saavutamiseks tuleb see armeerida. Plaatvundamenti peetakse sobivaimaks ühekordsetele majadele ja see ei vaja suuri kaevetöid. Sellist tüüpi vundamendil jääb vundamendipiir külmumispiirist kõrgemale ning peab seetõttu olema soojustatud.  
  • Postvundamendi ehitus on üldjuhul kiire ja lihtne. Postvundamendi üheks eeliseks peetakse sobivust ka ebakvaliteetsesse ning vesisemasse/pehmemasse pinnasesse. Postvundamendi puhul paigutatakse postid kindlate tehnikate abil piisavalt sügavale maasse. Üldjuhul kasutatakse postvundamenti väiksemate ehitiste puhul (näiteks kuuride, kasvuhoonete ja aiamajade ehitamisel), kuid see sobib ka kergemate suvilate või palkmajade vundamendiks. 
  • Lintvundament on Eestis enamlevinud vundamendi tüüp. Lintvundament vajab erinevalt eelnevalt kirjeldatud vundamendi tüüpidest kõige suuremaid kaevetöid ning head pinnast.  Selle puhul on külmumispiirist sügavamale rajatud raudbetoonist, kiviplokkidest ja/või paekivist justkui müür, mis järgib maja välis- ja kandeseinu. See sobib ka rasketele ja mitmekordsetele majadele ning vajalik neile, kes soovivad maja juurde keldrit. 

Vundamente on veelgi – näiteks vaivundament, taldmikvundament või fibo plokkidest ehitatud vundament. Vundamendi valik sõltub paljudest asjaoludest – pinnasest, maja suurusest ja raskusest, aga ka rahalistest võimalustest ja ajast. Vundamendi liikide kohta on rohkelt informatsiooni ning edasise huvi korral leiab internetist palju lugemist. 

Vundamendi ehituse hind

Vundamendi ehituse hinnad varieeruvad väga suuresti – kas vaja on postvundamenti väikesele suvilale või lintvundamenti kahekordsele elumajale. Lintvundamendi hind on siiski üldjuhul odavam kui näiteks plaatvundamendi puhul. Uue vundamendi ehituse hinna sisse võib arvestada ka pinnase ettevalmistust ja kaevetöid, vundamendi soojustamist, põrandakütte torustiku paigaldamist, kanalisatsioonitorude paigaldamist ning palju muud. 

Hange.ee kodulehelt leitavate hindade põhjal saab öelda, et väiksema moodulmaja vaivundamendi hinnad algavad 6500 eurost. Üle 100m2 eramu plaatvundamendi hind koos sinnakuuluvate lisatöödega võib kujuneda lausa 30 000 euroni. 

 

Vana vundamendi soojustamine

Kui vana maja renoveerimisel on täiesti uue vundamendi ehitus ebavajalik, ei saa vundamenditöid kohe kõrvale jätta. Halvasti või valesti soojustatud vundamendi ja põrandate tõttu võib maja soojuskadu olla lausa kuni 20%. Seega ebapiisav soojustus vundamendil tähendab suurt soojakadu ja selle tõttu suuremat energiakulu kodu soojendamiseks. Õigesti soojustatud vundament vähendab ja takistab ka niiskuse sattumist majja. Niiskus omakorda võib kaasa tuua aga hallituse, seinte mädanemise või isegi pinnapealsed üleujutused. Nendel põhjustel tuleks vundamendile siiski tähelepanu pöörata ning vajadusel uue vundamendi ehitamise asemel ette võtta vana vundamendi soojustamine. Nõuandeid, kuidas soojustada vundamenti, on palju

Lisaks vundamendi soojustamisele tuleb kindlasti üle vaadata ka hüdroisolatsioon ning välisseinte ja põrandate soojustamine, ükskõik kas tegemist on pinnasel põrandaga või mitte. Loe täpsemalt maja renoveerimise teistest sammudest

Millega soojustada vana vundament?

Vundamenti soojustatakse klassikaliselt horisontaalselt, kuid veelgi parema soojapidavuse tagamiseks tehakse seda tänapäeval ka vertikaalselt. Vundamendi soojustamiseks on mitmeid võimalusi. 

Kõige lihtsam on vundamenditöid ja selle soojustamist teostada juhul, kui maja ei ole vundamendil peal. Sellisel juhul saab vundamendile läheneda ka pealtpoolt ning katta see täies ulatuses soojustusplaatidega, näiteks vahtpolüstüreenplaatidega kuni külmumispiirini. Vana maja renoveerimisel ei ole selline variant võimalik ning sel juhul tuleb tähelepanu pöörata vundamendi tüübile. 

Maa- või paekivist laotud vundamentide puhul sobib soojustamiseks hästi PUR vaht. Kivivundamendi puhul on mõistlik soojustamisele läheneda väljastpoolt, et seeläbi hoida niiskust kivimüürist eemal korralike hüdroisolatsioonikihtidega. Kui vundamendi ladumisel on aga kasutatud näiteks lubimörti, peaks seda kasutama ka taastamis- ja soojustamistöödel. 

Otsustades, millega ja kuidas vana maja vundamenti soojustama hakata, tuleb ennekõike vaadata, millega ja kuidas on olemasolev vundament rajatud ning lähtuda sellest. Arvesse tuleb võtta ka maja asukohta, pinnast ja kahjustusi vundamendile. Lisaks soojustamisele tuleb tähelepanu pöörata vee- ja niiskuse juhtimisele vundamendist ning majast eemale, hüdroisolatsioonikihtide ja/või drenaaži abil. 

Vundamendi soojustamise hind

Nagu ka vundamendi soojustamine sõltub paljudest asjaoludest, sõltub nende tööde hind mitmetest teguritest. Ligipääs vundamendile, soojuskao suurus, materjal, pinnase kvaliteet, vundamendi suurus on mõned tegurid, millega tuleb arvestada hinna väljakujunemisel. Näeme hange.ee lehelt, et vundamendi või selle osade soojustustööd algavad 1000 eurost ning liidetuna teiste töödega ulatuvad kuni 25 000 euroni. 

Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Palkmaja tõsmine, liigutamine, transportIsegi, kui vundament on uus ja hästi soojustatud, võib sellega esineda probleeme. Vundamendi vajumine on protsess, mille puhul keskkonna mõjul (mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuse tõttu) hakkab vundament allapoole liikuma. Maja vundamendi või põranda vajumisest annavad märku ennekõike praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seina vahel. Selliste muutuste märkamisel nii uue kui vanema maja puhul ei saa vundamenditöid edasi lükata ning rohkemate probleemide vältimiseks tuleb sellega viivitamatult tegeleda. URETEK´i geopolümeertehnoloogia on uudne võimalus läheneda sellisele probleemile lihtsalt. URETEK´i tehnoloogiat kasutades pole vaja tööde teostamisel midagi lammutada, kaevata, transportida raskeid suuremõõtmelisi materjale ega kasutada raskeveokeid. Loe täpsemalt vundamendi tõstmisest või küsi pakkumist kodulehelt


Märksõnad

Lennuvälja kattepindade tõstmine ja tasandamine innovaatilise URETEK tehnoloogia abil

Lennuväljade ruleerimisteede ning õhkutõusmis-ja maandumisradade katted võivad vajuda.

Kahjustatud lõikude taastamiseks koos aluspinnase tugevdamise ja katteplaatide väljavahetamisega on klassikalisi meetodeid kasutades vaja mitut nädalat või isegi kuid, mil lennuväli ei saa täisvõimsusel funktsioneerida. URETEKi materjale kasutades kulub taastamistöödele vaid mõni päev või isegi ainult mõned tunnid.

Lennuvälja betoonplaatide vajumine on probleem, mida täheldatakse sageli maailma paljudes lennujaamades. Lennuvälja katteplaadid võivad vajuda kasvanud reisijate- ja kaubaveokoguste, drenaažisüsteemi halvenemise, materjalide loomuliku kulumise jne tõttu.

Betoonplaatide vajumine lubatud piirides ei ole ohtlik ega põhjusta ka avariiolukordi. Kui lennuväljaaluse pinnase nõrgenemine ja mõne lennurajalõigu vajumine ületab piirnormi, on siiski vaja viivitamatult sekkuda. Isegi kui lennuvälja katteplaatide seisund ei ole veel ohtlik, võib olukord ilmastikuolude järsul muutumisel ohtlikuks kujuneda. Näiteks kui vesi lennuväljale tekkinud lohkudes külmub, võib see põhjustada lennuki libisemist.

Lennuväljaaluse pinnase tugevdamine

Lennuvälja betoonplaatidest katte taastamiseks tuleb tugevdada plaatidealust pinnast. Traditsiooniliselt monteeritakse lennuvälja katte stabiliseerimiseks ja tasandamiseks kate kas täielikult või osalt lahti, sulgedes avariilise lõigu kapitaalremondiks ning kaasates rasketehnika. Pärast plaatide lahtimonteerimist tehakse pinnase tugevdamise protseduurid, seejärel taastatakse lennuvälja kate.

URETEKi tänapäevast tehnoloogiat ja materjale kasutades ei ole lennuväljaaluse pinnase tugevdamiseks ning betoonplaatide asetuse tasandamiseks ja stabiliseerimiseks tarvis lennuvälja katet lahti monteerida ega välja vahetada, samuti pole vaja rasketehnikat kaasata.

Lennuvälja pealispinda puuritakse pinnase tugevdamiseks hoopis vajalik hulk tehnoloogilisi avasid läbimõõduga 16 mm, mille kaudu sisestatakse vajalikule sügavusele geopolümeerne materjal.

Tehnoloogia põhimõte

URETEKi materjal sisaldab spetsiaalseid geopolümeervaike, mis pinnasekihti sattumisel paisuvad ja kõvastuvad, saavutades suure tugevuse juba 15 minuti pärast. Sel viisil tugevneb lennuväljaalune pinnas, kusjuures taastatud lõiku võib kasutada peaaegu kohe pärast sissepritsete tegemist.

Tehnoloogia võimaldab taastada objekti nii, et lennuplaanis tuleb teha vaid väikseid muudatusi, mis lennuvälja normaalset funktsioneerimist ei sega. Piisab, kui planeerida remonditööd sobivaimale ajale, mil lennukite õhkutõusmist ja maandumist on minimaalselt. URETEKi geopolümeeride sissepritseks vajalike seadmete mõõtmed ja teisaldamisseadmete autonoomsus võimaldavad lennuvälja ressursse taastamistööde ajal mitte piirata.

Tehnoloogia variatsioonid

Lennuvälja katteplaatide tõstmiseks ja stabiliseerimiseks võib URETEKi tehnoloogiat kasutada kahel moel. Meetodid erinevad üksteisest geopolümeeride sissepritse sügavuse poolest. Selleks et taastada nõrgenenud pinnase omadused mitme meetri sügavusel, kasutatakse Deep Injectioni meetodit. Betoonplaatide vahetuks stabiliseerimiseks ja tasandamiseks sisestatakse geopolümeerne materjal pinnase ja plaadi vahelisse tühimikku Slab Liftingi meetodil. Mõlemal juhul reguleeritakse lennuvälja pealispinna ja betoonplaatide asendit reaalajas laserloodide abil, mille täpsus on kuni ±1 mm.


Märksõnad

Looduslike ja kunstlike veekogude kaldaalade pinnase tugevdamine

URETEKi geopolümeeride iseärasuseks on võime säilitada oma omadused ka niiskes keskkonnas.

Geopolümeerid on oma erilise koostise tõttu vee mõju eest kaitstud. Seega võib geopolümeervaike kasutada veekogude kallaste tugevdamiseks.

Vesi lõhub järk-järgult materjale, millega kokku puutub. Sellist looduslikku protsessi nimetatakse vee-erosiooniks ning just seepärast tuleb hoonete püstitamisel kaldaalade lähedusse kanda hoolt pinnase tugevdamise eest. See puudutab ka kunstlikke veekogusid, näiteks kõikvõimalikke tiike-veehoidlaid ja heitveejaamu. Pinnaseuuristuste või kaldakindlustuste lagunemise tõttu tekkivaid avariisid saab vältida URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia abil.

Kallaste tugevdamise spetsiifika

Paljudel juhtudel ei peeta kaldaäärse pinnase tugevdamist ja kaldajoone kindlustamist tähtsaks. Üpris tihti tugevdatakse veekogude kaldaid ajutisi lahendusi kasutades, näiteks kaetakse uurded killustikupuistega või muu täitematerjaliga.

Kokkuvõttes võib avariilise lõigu rekonstrueerimata jätmisega kaasneda vajadus kaldajoont regulaarselt remontida, mis tähendab aga märkimisväärseid kulutusi. Vähem kulukas pole ka kaldakindlustuste traditsiooniline remont, mis näeb ette spetsiaalse rasketehnika kasutust ja mullatöid.

Alternatiivlahendus kaldaäärse pinnase kapitaalsel tugevdamisel on URETEKi geopolümeeride tehnoloogia. Sel juhul pole rasketehnika kaasamine vajalik. Geopolümeervaikude sissepritset saab teha väikeste mobiilsete seadmete abil, millega materjal sisestatakse pinnasekihti läbi 12–16 mm läbimõõduga puuraukude.

Kuidas toimub pinnase tugevdamine

Kaldajoone uhutud või uuristatud lõigud, samuti hävinud kaldakindlustused (näiteks kivitammid) taastatakse Deep Injectioni sügavsissepritse meetodil. Geopolümeerid sisestatakse skeemi järgi pinnasesse alates sügavusest -1,5 m ja enam. Pärast mitmest sissepritsest koosnevat ja eri sügavusi puudutavat seeriat tekib pinnases nö. monoliitne veekindel sein.

Geopolümeerid saavutavad vajaliku tugevuse vaid 15 minuti jooksul. Selle ajaga levivad need mööda pinnasekihti laiali ja moodustavad veekindla tõkke, mis peab vastu üsna suurele koormusele. Geopolümeerid kokkupuutel veega ei muutu ja säilitavad hüdroisoleerivad omadused pika aja jooksul.

Geopolümeeride sissepritset võib peale kaldapealse pinnase teha ka otse kividest ja rahnudest koosnevasse kaldavalli. Sellisel juhul täidavad geopolümeerid kividevahelised tühimikud ja moodustavad ühtse monoliitse struktuuri.

Ökoloogiline ohutus

URETEKi geopolümeervaikude suur eelis on võime saavutada suur vastupidavus, seda ka liigniiskes keskkonnas. Seejuures on geopolümeerid ökoloogiliselt ohutud ja täiesti inertsed materjalid, mis ei riku veekogu ökosüsteemi.


Märksõnad

Tasuta konsultatsioon +372 506 5959