Vajumine | URETEK Baltic

Maja tõstmine – lihtsam, kui arvata võiks

Ei, me ei räägi multifilmidest – maju saab tegelikkuses ka tõsta. Seda kogemustega meeskonna ja kaasaegse tehnoloogia abil, mitte õhupallidega. Maja tõstmise protsess võetakse ette mitmetel erinevatel põhjustel, vundamendi vajumisest kuni keldri ümberehitamiseni. Vaatame lähemalt, mida selline töö endast ette kujutab ning kuidas saavutada kauakestev soovitud tulemus korralikult, aga lihtsalt ja kiirelt. 

Mis on maja tõstmine?

See on kõige lihtsamalt kirjeldatuna protsess, mille käigus eraldatakse hoone vundamendist ja tõstetakse ajutiselt algsest projekteerimiskõrgusest kõrgemale. Maja tõstmine võib viidata aga väga erinevatele töödele. See sõltub tõstmise eesmärgist ja meetodist. Maja saab vundamendist kõrgemale tõsta mõnekümnest sentimeetrist kuni lausa 4 meetrini.

Mille jaoks maja tõstetakse?

Maja tõstmineMaja tõstetakse väga mitmetel erinevatel põhjustel

  1. Maja liigutamine ühest kohast teise. Maja tõstmine on esimene osa hoone ümberpaigutamise protsessist. Eestis on palkmaja tõstmine levinud just nende kolimiseks. Vahel müüakse vaid palkmaja või väikemaja, mis tuleb ostjal oma soovitud kohale transportida või maja liigutatakse, kuna läheduses ehitatakse uut maanteed. Olenemata põhjusest, hõlmab selline maja tõstmine hoone ülestõstmist, uude asukohta teisaldamist ja seejärel uuesti mahapanekut.
  2. Uue korruse lisamine. Soov saada majja ruumi juurde ei tähenda alati teise korruse peale ehitamist või hoone laiendust. See võib alata ka maja tõstmisest, et juurde ehitada uus alumine korrus. 
  3. Keldri kaevamine ja ehitamine. Keldri loomiseks tagantjärgi, peale hoone valmimist, on vajalik maja tõstmine. Keldri ehitus võetakse ette, kuna keldrid tõstavad kinnisvara väärtust ja annavad täiendavat elamispinda.
  4. Hoone üleujutuste eest kaitsmiseks. Kuigi Eestis ei ole see vajalik, siis teatud piirkondades on väga levinud tõsta maju selleks, et eluruum oleks enamikust üleujutustest kõrgemal või nõutava üleujutuskaitse kõrguseni.
  5. Vundamendi kahjustuste korral. Tavapäraselt tõstetakse maja, kui vajalik on täiesti uue vundamendi ehitus või vana vundamendi parandamine. Vundamendi vajumise või kahjustuste korral võib maja tõstmine viidata teistsugusele protsessile. Kuigi maja on tõepoolest tõstetud, ei tõsteta seda samal viisil, nagu seda tehakse hoone teisaldamiseks või keldri lisamiseks.

Kuidas teostatakse maja tõstmist?

Tõsta, toestada ja korrata. See on lühidalt maja tõstmise protsess, kuid tegelikkus sisaldab endas täpseid ja tehnilisi teadmisi vajaminevaid detaile ning oskusi. Mida suurem ja raskem on maja, seda keerulisem on protsess. Iga sein, nael ja tellis on omavahel ühendatud pusletükk, mida tuleb koos hoida.

Enne maja tõstmist tehakse kindlaks vundamendi seisukord ning otsustatakse, kas vajalikud võivad olla ka mõned kaevetööd. Protsessile eelnevalt tuleb teostada välispuhastus, kuna terrassid, rõdud ja haljastus tuleb sageli eemaldada või teatud määral ümber paigutada. Kommunaalteenused (elekter ja torustik) tuleb samuti välja lülitada ning lahti ühendada. Täielikult eemaldatakse torustik, mis kinnitub põrandatalade alla.

Enamasti jääb maja tõstmisel vundament paigale ning terastalad sisestatakse toetuse saamiseks otse põrandatalade alla, võttes arvesse sisemist põrandaplaani ja kodu raskemaid kohti. See loob stabiilse aluse, millele saab paigaldada tungrauad ja võretoestuse.

Tihti võib mööbel hoone tõstmise ajal majja sisse jääda. Protsessi käigus ei saa see kahjustada, kuna tõstmine toimub aeglaselt. Küll aga võib mööbel paigalt nihkuda, seega võiks kergemad esemed kinnitada. 

Maja tõstmine tekitab tihti väiksemaid puudusi, näiteks pragusid krohvis või seintes. Tavaliselt on need vältimatud, aga parandatavad.

Samuti ei saa tõstmise protsessi ajal ning tõstetud majas viibida ega elada inimesed, isegi kui maja tõstetakse vaid paarikümne sentimeetri kõrgusele. Maja tõstmine tähendab, et kuni selle tagasipaigutamiseni tuleb leida asenduseks teine elukoht. 

Mille jaoks on vajalik vundamendi tõstmine?

Maja vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete ehitustööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Vajunud vundamendiga tuleb tegeleda, kuna see võib endaga kaasa tuua probleeme, mis aja jooksul ainult süvenevad. Üha suurenevad praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, suurenenud soojuskadu ning tuule ja niiskuse tungimine majja on vaid mõningad näited sellest, mis võib juhtuda, kui jätta vundamendi vajumise probleemiga tegelemata. Loe täpsemalt, mida võib pikema aja jooksul kaasa tuua vundamendi ja maja vajumine

Kui on kindlaks tehtud, et majal vajuvad vundament ja põrandad, tuleb mõelda hoone tõstmisele. Inimesele, kes pole vundamendi taastamisest ja tõstmisest varasemalt kuulnud, võib selline töö tunduda sarnasena eelnevalt kirjeldatud maja tõstmise protsessile. See tähendab ajakulukat ja suurt ettevõtmist, nõudes samal ajal majast lahkumist ning elukorralduse muutmist selleks perioodiks. Vundamendi tõstmine on protsess, mille tulemusena tõstetakse ka maja, kuid töid saab teostada hoopis teistsuguste meetoditega.

Siinkohal tuleb appi URETEK. Meie tehnilise meeskonna poolt teostatakse kogu vundamendi ja maja tõstmise töö järgnevalt:

  • vajalik ei ole mööbli välja tõstmine ega liigutamine;
  • inimestel ei ole vaja majast lahkuda – igapäeva elu jätkub tavapäraselt;
  • tööle kulub ainult 1-2 päeva;
  • tööde teostamise asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks;
  • vajalik ei ole suurte masinate ligipääs, ei teostata kaeve- ega lammutustöid;
  • vibratsiooni ei teki ja kõrval asuvaid hooneid ei häirita.

Vundamendi tõstmine

Kuidas saab URETEK aidata?

Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. 

URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab maja tõstmisele läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse kaameraga 12-16mm läbimõõduga puuravade kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik injekteeritakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone kauakestva stabiilsuse. 

URETEK kodulehelt saab täpsemalt lugeda tehnoloogia kohta, vaadata tehtud töid ning saata päring, broneerimaks tasuta visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK kogemustega spetsialistide poolt. Konsultatsiooni käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise.


Märksõnad

Kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel on tähtis arvestada pragude tüüpi, suurust ja asukohta

Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.

Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.

Erinevat tüüpi praod seintes

Kõige levinumad pragude tüübid on:

  • sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
  • välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.

Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.

Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.

Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.

Taastamine

Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.

URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.

Odav viis jälgimiseks

Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.

Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.


Märksõnad

Eramaja vajunud betoonpõranda tõstmine, pinnase tugevdamine ja vundamendi stabiliseerimine


Märksõnad