Hoonete kandvate konstruktsioonide vajumine on laialdaselt levinud probleem. Üks esmaseid silmale nähtavaid vajumise sümptomeid on pragude teke hoone seintes või vundamendis. Praod võivad ilmuda äkitselt kui ka progressiivselt läbi aja, varieerudes nii suuruselt kui ka ohult kogu maja konstruktsioonile.
Kui esimesel võimalusel probleemi tuuma ning vajumise protsessi peatamisega ei tegeleta, võib see viia märkimisväärsete kahjustusteni, alustades veetorude ning küttesüsteemi purunemisest kuni hallituse tekkeni majas. Rääkimata kinnisvara väärtuse langemisest.
VAJUMIST VÕIVAD PÕHJUSTADA MITMED ERINEVAD TEGURID…
Meie spetsialistide hinnangul on mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad kaasa aidata või põhjustada hoone vajumise ning seeläbi ka pragude tekke majas. Üheks kõige tavalisemaks maja vajumise põhjuseks on eelkõige muutused hoone all olevas pinnases. Aastaaegade vahetusega kaasnevad temperatuuride ning niiskustaseme kõikumised hoone aluspinnases muudavad pinnase struktuuri, põhjustades pinnase liikumist ning selle kandevõime vähenemist.
Teiseks levinud põhjuseks tänapäeval on halvasti tihendatud pinnas enne hoone ehitustööde alustamist. Lisaks võib olla määravaks faktoriks kehvasti paigaldatud või puudulik drenaažisüsteem maja ümbritseval perimeetril.
Vajumist võib põhjustada ka puude või muu suure taimestiku eemaldamine hoone vahetuslähedusest. Puud stabiliseerivad hoonet ümbritsevat pinnast, imades niiskust ning takistades liigset erosiooni. Puude eemaldamisel suureneb pinnase niiskustase ning oht vee erosioonile, põhjustades pinnase liikumist.
Maja vajumine võib alata ka lähedusse rajatavate uute hoonete ehitusprotsessi tõttu, kuna selle käigus pumbatakse vett pinnasest väga jõuliselt välja. Määravaks asjaoluks võib kindlasti osutuda ka maja läheduses teostatud ehitustöödest tekkiv vibratsioon.
Lisaks eelnevale on veel mitmeid vajumist põhjustavaid tegureid: veetaseme muutused, maa-alused õõnsused, liiga suur koormus hoone kandvatele konstruktsioonidele ning ka maa-aluse veetoru lõhkemine, mis kannab peenosised pinnasest minema.
Olenemata maja vajumist põhjustavatest teguritest on oluline hoone all olev pinnas kiiresti stabiliseerida ning vajumine peatada, et vältida edasist kahju ning tagada elanike ohutus ja heaolu.
KUIDAS MAJA VAJUMINE PEATADA?
Maja vajumise peatamiseks on mitmeid traditsioonilisi ja aeganõudvaid võimalusi, kuid kõige kiirem ja effektiivsem lahendus on URETEK poolt väljatöötatud geopolümeervaikudega sissepritsetehnoloogia. Antud meetod kujutab endast patenteeritud kahekomponentsete geopolümeervaikude injekteerimist hoone all olevasse pinnasesse, stabiliseerides pinnase kandevõime vundamendi all ning tõstes põranda tagasi algsele projekteeritud kõrgusele.
URETEK tehnoloogia näol on tegemist kiire, puhta ning keskkonnasõbraliku lahendusega – töö teostamise jooksul ei häirita hoone elanike igapäevaelu ning geopolümeervaigud ei kujuta ohtu põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale.
URETEK TEHNOLOOGIA EELISED:
Kiire ja kauakestev lahendus pinnase stabiliseerimiseks ja maja vajumise peatamiseks.
Elanikud ei pea tööde ajaks kodust välja kolima ega mööblit ümber paigutama.
Tööga ei kaasne tolmu, liigset müra ega muid häirivaid elemente.
Ei pea teostama lammutus- ega kaevetöid ning ehitusjäätmeid transportima.
Töö protsess ei tekita kahjustusi hoonele ega peenardega kaunistatud hoovialale.
Enamus eramaja tööd teostatakse 1-2 päevaga.
Anname oma materjalidele 50-aastase garantii.
Materjalid ei kujuta ohtu inimestele ega loodusele meie ümber.
Praod võivad majade seintesse ja põrandatesse tekkida vundamendi vajumise tagajärjel, kui hoone aluspinnas nõrgeneb
Pragude kõrvaldamiseks tuleb eelkõige kõrvaldada nende tekke põhjus, st tugevdada pinnast ja tõsta vundament projekteerimiskõrgusele. Seda on kõige lihtsam teha, kasutades URETEK geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.
Eramaja seisund oleneb muu hulgas hoonealuse pinnase seisundist. Maja vundament avaldab pinnasele survet ning võib seetõttu järkjärgult allapoole vajuda. Kui vajumine ei ületa lubatud piirnormi, siis püsib maja stabiilsena. Kui piirnorm ületatakse ja kui vundamendi eri osad vajuvad ebaühtlaselt, tuleb olukorra parandamiseks midagi ette võtta.
Vundamendi vajumise korral tekib oht, et kahjustada saavad põrand, kandvad ja mittekandvad seinad, vahelaed ja vaheseinad. Neis konstruktsioonides võivad tekkida praod, samuti on võimalik ukse- ja aknaavade kõverdumine, tehniliste kommunikatsioonide purunemine jne. Niisugustel juhtudel ei anna pragude kinnilappimine hoone põrandas ja seintes tulemusi, sest sellega ei kõrvaldata nende tekkepõhjust, milleks sageli on ehitisealuse pinnase nõrgenemine.
Pinnase nõrgenemine võib olla põhjustatud vastutustundetust suhtumisest ehitustöödesse: ehitisealust pinnast ei ole piisaval määral tihendatud. Esineb muidugi ka avariijuhtumeid, kui pinnase omadused muutuvad vee- ja kanalisatsioonitorustike või maa-aluste reservuaaride purunemise tõttu. Pinnase nõrgenemise taga võivad olla ka muutused pinnasevee tasemes.
Pinnase tugevdamine ja vundamendi stabiliseerimine
Traditsiooniliselt on kasutatud ehitisealuse pinnase tugevdamiseks ja maja vundamendi tõstmiseks rasketehnikat. Maja on tulnud remondi ajaks elanikest vabastada ja vundamendi juurde pääsemiseks on tehtud mahukaid mullatöid. Niisugusel juhul võtavad pinnase tugevdamise ja vundamendi kindlustamise tööd 1–1,5 kuud.
Praegu võib tänu URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodile pinnast tugevdada ja vundamenti endisele kõrgusele tõsta vaid kahe-kolme päevaga. Seejuures ei pea majas remonti alustama ja pole ka vaja elanikke majast välja kolida. Kõik geopolümeeride sissepritsega seotud tööd tehakse maapinnal mööda hoone perimeetrit või maja siseruumides ilma rasketehnikata.
Geopolümeeride sissepritse
Pragude kõrvaldamiseks eramajade põrandates ja seintes kasutatakse kahte URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodit. Meetod Deep Injection võimaldab vundamenti tõsta ja pinnast tugevdada märkimisväärselt sügaval. Meetod Slab Lifting aga annab võimaluse tõsta alumise korruse põranda betoonplaate, pritsides geopolümeervaiku vahetult betooni alla plaadi ja pinnase vahele.
Pärast sissepritset paisuvad geopolümeervaigud kiiresti, täidavad kõik tühimikud ja õõnsused, tugevdavad pinnast ning avaldavad vertikaalsuunas survet. Vaik struktureerub ja hangub 15 minuti jooksul. Kui geopolümeere liialt niiskesse pinnasesse pritsida, siis suruvad need sellest niiskuse välja ja tugevdavad pinnast.
Konstruktsioonide tõstmise ja pragude eemaldamise kulgu kontrollitakse töö käigus laserloodi abil, mille mõõtmisviga on vaid kuni ±1 mm. Sissepritse tehakse läbi 12–16 mm läbimõõduga tehnoloogiliste aukude, mis puuritakse hoone alumise korruse betoonpõrandasse või siis pinnasesse hoone ümber.
Renoveerimine võib olla väga suur ettevõtmine, kui tegemist on ärihoone või kortermaja renoveerimisega, kuid see võib olla ka väiksemat sorti töö, kui renoveerimist võib vajada vaid maja betoontrepp. Antud artiklis räägime nüüd täpsemalt vanade majade renoveerimisest. Eriti keskendume vanade majade ja palkmajade renoveerimisele ning restaureerimisele, mis alati ei tähenda sama asja, kuid tihti käivad käsikäes.
Vana maja renoveerimine oma unistuste koduks võib olla elevust tekitav protsess – näha ise maja muutumist põrandatest laeni! Siiski on palju asju, mida enne sellise projekti käsilevõtmist teada võiks, et ootamatuid üllatusi vältida. Kuidas alustada oma maja renoveerimis- või restaureerimistöödega?
Püüame anda lühikese ülevaate, millele ja mis järjekorras vana maja renoveerimisel ja soojustamisel tähelepanu pöörata. See on abiks, et paika panna plaan, kuidas töödega alustada või hoopiski aidata teha otsust, kas üldse osta vana maja, mis vajab laiaulatuslikke renoveerimistöid.
Vanad renoveerimata majad on külmad ja tervist kahjustavad
Tihti kolitakse renoveerimist vajavasse majja sisse esimesel võimalusel. Materiaalselt on see ainuõige samm, kuid seina pragudest puhuv tuul, põrandatest õhkav külmus või niiskuslekked võivad ilmneda alles esimese talve ja kevade saabudes ning kaasa tuua ootamatuid ebameeldivusi. Seetõttu on vana maja ostmisel esimeseks oluliseks sammuks maja olukorra hindamine, vaatamata sellele, kas alustad oma väikese maamaja või suure puitmaja renoveerimist, lagunenud talumaja või vana palkmaja restaureerimist.
Vanad kodud ei pruugi olla ainult ebamugavad elamiseks, vaid lausa inimeste tervist kahjustavad. Potentsiaalseteks vältimatuteks ohtudeks vanade majade puhul võivad olla maja või vundamendi vajumine, konstruktsiooniprobleemid, hallitus, majavamm, asbesti olemasolu ning palju muudki. Sellised ohud võivad renoveerimisel mitte ainult võtta palju aega, vaid tuua ka eelarvesse tunduvalt suuremaid ning ootamatuid väljaminekuid. Seetõttu võib juhtuda, et enne renoveerimis- või restaureerimistöid tuleb alustada hoopis suuremal või vähemal määral lammutustöödega.
1. Vundamendi renoveerimine, soojustamine ja tõstmine
Väga oluliseks, kui mitte kõige olulisemateks maja osadeks on katus ja vundament. Probleemide korral tuleb tähelepanu pöörata esmalt just nendele kohtadele, sest puudused katuses või vundamendis võivad mõjutada ülejäänud maja ja selle vastupidavust. Katuseprobleemide korral võivad kahjustada saada ka sarikad ja lagi ning probleemi eiramisel seinad ning põrandadki. Seetõttu tuleks pilk peale heita nii katusekonstruktsioonidele kui ka taladele, et teada saada, kas piisab katuse osalisest parandamisest või tuleb kogu katus välja vahetada.
Vundamendi parandamine on aga see, millest tuleks vana maja renoveerimist alustada. Vundament ei ole oluline mitte ainult maja aluspinnana, vaid see hoiab suures pildis eemal ka niiskust ja isoleerib külma, mis vähendab soojakadu ning aitab vältida niiskuskahjustuste teket. Vana palkmaja vundamendi renoveerimine ja soojustamine võib tõstatada palju küsimusi. Kas soojustada vana vundament, ehitada täiesti uus või on vaja olemasolevat vundamenti tõsta? Pööra sellele põhjalikult tähelepanu ning loe täpsemalt, millistel juhtudel ehitada uus vundament ja millises olukorras valida vana vundamendi soojustamine. Vundamendi vajumine on probleem, mis võib esineda ka uutel majadel ning enamlevinud mured, mis sellele viitavad, on praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seinte vahel. Kõigile nendele töödele tuleb läheneda erinevalt ning seetõttu on esmalt vaja hinnata, mis seisus on maja olemasolev vundament.
2. Fassaadi renoveerimine ja soojustamine
Fassaadi renoveerimine on katuse ja vundamendi järel järgmine töö, kuna maja välisseinad on ilmastikumõjudele avatud – tuul, vihm ja päike võivad fassaadi välimust ning vastupidavust vähendada. Fassaadide renoveerimine algab vana fassaadi lõhkumisest või vähemalt selle alla piilumisest vanade voodrilaudade eemaldamisel.
Fassaadi renoveerimisel on mitu eesmärki. Fassaadi soojustamine aitab suuresti kaasa maja soojapidavusele, õiged materjalid takistavad niiskusel majja tungimast ning välisfassaad annab majale ilusa välimuse.
Vana palkmaja puhul algab fassaadi renoveerimine otsusega, kas soojustada maja väljastpoolt villa, laudise või mõne muu materjaliga. Teine variant on taastada olemasolev palk. Palkmaja restaureerimisel tuleb kindlasti üle vaadata ennekõike alumised palgiread, mis tavaliselt on saanud kõige rohkem kahjustada. Mädanenud palkidele tuleks tähelepanu pöörata isegi juhul, kui need kaetakse, et vältida edaspidiseid niiskuskahjustusi ja palkide pehkimist/mädanemist.
3. Vana maja põranda renoveerimine, ehitus ja soojustamine
Põranda renoveerimisega alustades võib tunduda, et see on üks kiiremaid ja lihtsamaid töid. Nii see tavaliselt siiski ei ole. Põrand mängib väga olulist rolli maja soojana hoidmisel.
Ebakvaliteetsete põrandate puhul tuleks mõelda nende lammutamisele ja täiesti uue põranda ehitusele. Põranda ehitus vanas majas võib osutuda keeruliseks, kui vahele on jäänud vundamendi renoveerimine. Nagu vana talu- või palkmaja puhul üldiselt, on ka põranda kõige suuremaks vaenlaseks niiskus. Seetõttu tuleb enne põrandate soojustamist läbi vaadata ka vundamendi hüdroisolatsioon, et vundament ei märguks ning ei kahjustaks seeläbi edaspidi uuesti ehitatud põrandat.
Põranda soojustamine sõltub nii maja tüübist, vundamendist kui ka põranda materjalist. Puitpõranda talade alla peaks panema soojustusmaterjaliks näiteks kergkruusa ning talade vahele villa või vahtpolüsterooli. Betoonpõranda soojustamisel pannakse kõige alla tavaliselt killustik. Selle peale omakorda peenike liivakiht, vahtpolüsterool ja kile. Seejärel on betooni valamiseks eeltöö tehtud.
Kui põrand on korralik ja hästi soojustatud, kuid põranda ja seina vahele on tekkinud silmaga märgatav vahe, ei tasu kiirustada põranda ümberehitamisega. See võib olla märk sellest, et vundament vajub ning sellele probleemile tuleks läheneda teistmoodi.
4. Seintest pragude ja mõrade eemaldamine ning viimistlus
Vundamendi vajumisest annab märku nii mõnigi muu probleem, mis esmapilgul võib tunduda vaid siseviimistlust vajav mure. Seintele tuleks erilist tähelepanu pöörata, kui märkate seinas pragu või mõra. Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale just vundamendi vajumise näol.
Vundamendi vajumine on midagi, millega tuleb edasiste probleemide vältimiseks koheselt tegeleda. Lihtsat viisi vundamendi tõstmiseks, ilma kaevamistöödeta ja igapäevaelu häirimata, pakub Eesti turul pea 7 aastat tegutsenud ettevõte URETEK Baltic. URETEK´i spetsialistide poolt pakutav teenus tagab hoone kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku tõstmise innovaatilise geopolümeeride sissepritsetehnoloogia abil. Vundamendi tõstmise ja URETEK´i tehnoloogia kohta loe täpsemalt siit.
Kui seinad on sirged ja soojustatud ning vajalik on vaid siseviimistlus, on renoveerimine kergem. Kõige levinum viis on seinad katta ehitusplaadiga, näiteks kipsplaadi või OSB plaadiga ning seejärel kas tapeetida või värvida. Vanade palkmajade puhul jäetakse tihti hästisäilinud palk sisustuselemendiks ning autentsuse säilitamiseks alles.
5. Lae soojustamine ja viimistlus
Lae soojustamine on sama tähtis kui põranda soojustamine. Laele tuleb kindlasti rohkem aega ja raha panustada, kui katus on läbi lasknud või on katuse ja selle taladega esinenud muid probleeme. Tihti vajab lagi eraldi vaid siseviimistlust.
Kiireim, levinuim ning samuti ka odavaim lahendus lagede siseviimistlemiseks on kipsplaat ning selle ülepahteldamine ja -värvimine. Harjumuspärase valge kipslae asemel võib laele uue ilme anda puidu, spetsiaalsete plaatide, omapärase fraktuuri abil või hoopis ripp- või pinglae näol.
Teistmoodi tuleb läheneda vannitoa ning köögi laele. Köögis on soovituslik kasutada nii lagedes kui seintes pestavat kerge läikega värvi. Matt värv tõmbab eriliselt endasse mustust, tahma ja rasva, mis köögiõhus võivad lennelda ning nende puhastamine on raskendatud. Vannitoas tuleks kõrge niiskuse tõttu kasutada tugevat värvi ning igal juhul vältida emailvärvi, mis laepinnale sattunud niiskusega hakkab värvikihi alla mulle ajama.
Teised olulised renoveerimistööd
Eelpool välja toodud aspektid on enne vana maja renoveerimist kindlasti vaja üle vaadata – pädevuse korral ise või kutsuda selleks vajalik spetsialist. Kogu maja renoveerimine võib kindlasti olla aga veelgi pikem protsess ning sõltub tihti väga mitmetest teguritest. Ka kanalisatsioon, ventilatsioon ning küte vajavad tihtipeale ülevaatamist.
Mõned majad vajavad palju lammutamist ja ümberehitamist, teiste puhul tahaks restaureerimisega säilitada vana maja hõng ning kolmandate puhul on vajalikud väiksemad tööd, seega kindlasti tuleb esimese sammuna alustada maja olukorra hindamisest. Pane rõhku eeltööle ning vaata iga maja osa eraldi üle. Pööra tähelepanu nendele töödele, millest selles artiklis juttu oli, kuid kindlasti lähene igale majale individuaalselt ning leia endale ja oma majale parim lahendus.
Milliseks kujuneb maja renoveerimise hind?
Maja renoveerimise hind võib varieeruda väga suuresti renoveerimise ja restaureerimise töö suurusest, materjalidest, tööjõukuludest ning paljust muust. Mõnikord võib vana maja taastamine minna kallimaks, kui uue ostmine või ehitamine. Uuel majal pole aga miljööväärtust, mida pakub renoveeritud maja. Samuti saab renoveerimis- ja restaureerimistöid ajas hajutada, võttes tööd ükshaaval ette ning alustades kõige prioriteetsematest. Seeläbi saab tagada eelarve paindlikkuse ning jagada kulutused pikema aja peale ära.
Maja renoveerimise hinna määramisel on kaks võimalust: kas küsida ehitusfirmalt hinnapakkumist soovitud tööde peale või koostada eelarve ise. Kui oled valmis ise ennast harima ning oma aega panustama mitte ainult ettevalmistusse, vaid näiteks ka materjalide ostmisesse või ehitustöödesse, saab eelarves kokku hoida. Eelarve koostamist võib alustada näiteks vundamenditöödest. Vajunud vundamendi hindamiseks pakuvad URETEK´i spetsialistid tasuta kohapealset vaatlust ja konsultatsiooni ning peale esmast hindamist teeb projektijuht URETEK´i hinnapakkumise.
Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.
Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.
Erinevat tüüpi praod seintes
Kõige levinumad pragude tüübid on:
sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.
Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.
Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.
Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.
Taastamine
Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.
URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.
Odav viis jälgimiseks
Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.
Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.
Tihti kolitakse renoveerimist vajavasse majja sisse esimesel võimalusel. Materiaalselt on see ainuõige samm, kuid seina pragudest puhuv tuul, põrandatest õhkav külmus või niiskuslekked võivad ilmneda alles esimese talve ja kevade saabudes ning kaasa tuua ootamatuid ebameeldivusi. Seetõttu on vana maja ostmisel esimeseks oluliseks sammuks maja olukorra hindamine, vaatamata sellele, kas alustad oma väikese maamaja või suure puitmaja renoveerimist, lagunenud talumaja või vana palkmaja restaureerimist.
Vundamendi vajumisest annab märku nii mõnigi muu probleem, mis esmapilgul võib tunduda vaid siseviimistlust vajav mure. Seintele tuleks erilist tähelepanu pöörata, kui märkate seinas pragu või mõra. Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale just vundamendi vajumise näol. 
Eelpool välja toodud aspektid on enne vana maja renoveerimist kindlasti vaja üle vaadata – pädevuse korral ise või kutsuda selleks vajalik spetsialist. Kogu maja renoveerimine võib kindlasti olla aga veelgi pikem protsess ning sõltub tihti väga mitmetest teguritest. Ka kanalisatsioon, ventilatsioon ning küte vajavad tihtipeale ülevaatamist. 
