Eluhooned | URETEK Baltic

Maja tõstmine – lihtsam, kui arvata võiks

Ei, me ei räägi multifilmidest – maju saab tegelikkuses ka tõsta. Seda kogemustega meeskonna ja kaasaegse tehnoloogia abil, mitte õhupallidega. Maja tõstmise protsess võetakse ette mitmetel erinevatel põhjustel, vundamendi vajumisest kuni keldri ümberehitamiseni. Vaatame lähemalt, mida selline töö endast ette kujutab ning kuidas saavutada kauakestev soovitud tulemus korralikult, aga lihtsalt ja kiirelt.

Mis on maja tõstmine?

See on kõige lihtsamalt kirjeldatuna protsess, mille käigus eraldatakse hoone vundamendist ja tõstetakse ajutiselt algsest projekteerimiskõrgusest kõrgemale. Maja tõstmine võib viidata aga väga erinevatele töödele. See sõltub tõstmise eesmärgist ja meetodist. Maja saab vundamendist kõrgemale tõsta mõnekümnest sentimeetrist kuni lausa 4 meetrini.

Mille jaoks maja tõstetakse?

Maja tõstetakse väga mitmetel erinevatel põhjustel.

Maja liigutamine ühest kohast teise. Maja tõstmine on esimene osa hoone ümberpaigutamise protsessist. Eestis on palkmaja tõstmine levinud just nende kolimiseks. Vahel müüakse vaid palkmaja või väikemaja, mis tuleb ostjal oma soovitud kohale transportida või maja liigutatakse, kuna läheduses ehitatakse uut maanteed. Olenemata põhjusest, hõlmab selline maja tõstmine hoone ülestõstmist, uude asukohta teisaldamist ja seejärel uuesti mahapanekut.
Uue korruse lisamine. Soov saada majja ruumi juurde ei tähenda alati teise korruse peale ehitamist või hoone laiendust. See võib alata ka maja tõstmisest, et juurde ehitada uus alumine korrus.
Keldri kaevamine ja ehitamine. Keldri loomiseks tagantjärgi, peale hoone valmimist, on vajalik maja tõstmine. Keldri ehitus võetakse ette, kuna keldrid tõstavad kinnisvara väärtust ja annavad täiendavat elamispinda.
Hoone üleujutuste eest kaitsmiseks. Kuigi Eestis ei ole see vajalik, siis teatud piirkondades on väga levinud tõsta maju selleks, et eluruum oleks enamikust üleujutustest kõrgemal või nõutava üleujutuskaitse kõrguseni.
Vundamendi kahjustuste korral. Tavapäraselt tõstetakse maja, kui vajalik on täiesti uue vundamendi ehitus või vana vundamendi parandamine. Vundamendi vajumise või kahjustuste korral võib maja tõstmine viidata teistsugusele protsessile. Kuigi maja on tõepoolest tõstetud, ei tõsteta seda samal viisil, nagu seda tehakse hoone teisaldamiseks või keldri lisamiseks.

Kuidas teostatakse maja tõstmist?

Tõsta, toestada ja korrata. See on lühidalt maja tõstmise protsess, kuid tegelikkus sisaldab endas täpseid ja tehnilisi teadmisi vajaminevaid detaile ning oskusi. Mida suurem ja raskem on maja, seda keerulisem on protsess. Iga sein, nael ja tellis on omavahel ühendatud pusletükk, mida tuleb koos hoida.

Enne maja tõstmist tehakse kindlaks vundamendi seisukord ning otsustatakse, kas vajalikud võivad olla ka mõned kaevetööd. Protsessile eelnevalt tuleb teostada välispuhastus, kuna terrassid, rõdud ja haljastus tuleb sageli eemaldada või teatud määral ümber paigutada. Kommunaalteenused (elekter ja torustik) tuleb samuti välja lülitada ning lahti ühendada. Täielikult eemaldatakse torustik, mis kinnitub põrandatalade alla.

Enamasti jääb maja tõstmisel vundament paigale ning terastalad sisestatakse toetuse saamiseks otse põrandatalade alla, võttes arvesse sisemist põrandaplaani ja kodu raskemaid kohti. See loob stabiilse aluse, millele saab paigaldada tungrauad ja võretoestuse.

Tihti võib mööbel hoone tõstmise ajal majja sisse jääda. Protsessi käigus ei saa see kahjustada, kuna tõstmine toimub aeglaselt. Küll aga võib mööbel paigalt nihkuda, seega võiks kergemad esemed kinnitada.

Maja tõstmine tekitab tihti väiksemaid puudusi, näiteks pragusid krohvis või seintes. Tavaliselt on need vältimatud, aga parandatavad.

Samuti ei saa tõstmise protsessi ajal ning tõstetud majas viibida ega elada inimesed, isegi kui maja tõstetakse vaid paarikümne sentimeetri kõrgusele. Maja tõstmine tähendab, et kuni selle tagasipaigutamiseni tuleb leida asenduseks teine elukoht.

Mille jaoks on vajalik vundamendi tõstmine?

Maja vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete ehitustööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Vajunud vundamendiga tuleb tegeleda, kuna see võib endaga kaasa tuua probleeme, mis aja jooksul ainult süvenevad. Üha suurenevad praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, suurenenud soojuskadu ning tuule ja niiskuse tungimine majja on vaid mõningad näited sellest, mis võib juhtuda, kui jätta vundamendi vajumise probleemiga tegelemata. Loe täpsemalt, mida võib pikema aja jooksul kaasa tuua vundamendi ja maja vajumine.

Kui on kindlaks tehtud, et majal vajuvad vundament ja põrandad, tuleb mõelda hoone tõstmisele. Inimesele, kes pole vundamendi taastamisest ja tõstmisest varasemalt kuulnud, võib selline töö tunduda sarnasena eelnevalt kirjeldatud maja tõstmise protsessile. See tähendab ajakulukat ja suurt ettevõtmist, nõudes samal ajal majast lahkumist ning elukorralduse muutmist selleks perioodiks. Vundamendi tõstmine on protsess, mille tulemusena tõstetakse ka maja, kuid töid saab teostada hoopis teistsuguste meetoditega.

Siinkohal tuleb appi URETEK. Meie tehnilise meeskonna poolt teostatakse kogu vundamendi ja maja tõstmise töö järgnevalt:

vajalik ei ole mööbli välja tõstmine ega liigutamine;
inimestel ei ole vaja majast lahkuda – igapäeva elu jätkub tavapäraselt;
tööle kulub ainult 1-2 päeva;
tööde teostamise asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks;
vajalik ei ole suurte masinate ligipääs, ei teostata kaeve- ega lammutustöid;
vibratsiooni ei teki ja kõrval asuvaid hooneid ei häirita.

Kuidas saab URETEK aidata?

Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks.

URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab maja tõstmisele läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse kaameraga 12-16mm läbimõõduga puuravade kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik injekteeritakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone kauakestva stabiilsuse.

URETEK kodulehelt saab täpsemalt lugeda tehnoloogia kohta, vaadata tehtud töid ning saata päring, broneerimaks tasuta visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK kogemustega spetsialistide poolt. Konsultatsiooni käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise.

Märksõnad

Mida näitavad meile praod maja seinas? Räägime maja vajumisest ja pinnase stabiliseerimisest

Hoonete kandvate konstruktsioonide vajumine on laialdaselt levinud probleem. Üks esmaseid silmale nähtavaid vajumise sümptomeid on pragude teke hoone seintes või vundamendis. Praod võivad ilmuda äkitselt kui ka progressiivselt läbi aja, varieerudes nii suuruselt kui ka ohult kogu maja konstruktsioonile.

Kui esimesel võimalusel probleemi tuuma ning vajumise protsessi peatamisega ei tegeleta, võib see viia märkimisväärsete kahjustusteni, alustades veetorude ning küttesüsteemi purunemisest kuni hallituse tekkeni majas. Rääkimata kinnisvara väärtuse langemisest.

VAJUMIST VÕIVAD PÕHJUSTADA MITMED ERINEVAD TEGURID…

Meie spetsialistide hinnangul on mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad kaasa aidata või põhjustada hoone vajumise ning seeläbi ka pragude tekke majas. Üheks kõige tavalisemaks maja vajumise põhjuseks on eelkõige muutused hoone all olevas pinnases. Aastaaegade vahetusega kaasnevad temperatuuride ning niiskustaseme kõikumised hoone aluspinnases muudavad pinnase struktuuri, põhjustades pinnase liikumist ning selle kandevõime vähenemist.

Teiseks levinud põhjuseks tänapäeval on halvasti tihendatud pinnas enne hoone ehitustööde alustamist. Lisaks võib olla määravaks faktoriks kehvasti paigaldatud või puudulik drenaažisüsteem maja ümbritseval perimeetril.

Vajumist võib põhjustada ka puude või muu suure taimestiku eemaldamine hoone vahetuslähedusest. Puud stabiliseerivad hoonet ümbritsevat pinnast, imades niiskust ning takistades liigset erosiooni. Puude eemaldamisel suureneb pinnase niiskustase ning oht vee erosioonile, põhjustades pinnase liikumist.

Maja vajumine võib alata ka lähedusse rajatavate uute hoonete ehitusprotsessi tõttu, kuna selle käigus pumbatakse vett pinnasest väga jõuliselt välja. Määravaks asjaoluks võib kindlasti osutuda ka maja läheduses teostatud ehitustöödest tekkiv vibratsioon.

Lisaks eelnevale on veel mitmeid vajumist põhjustavaid tegureid: veetaseme muutused, maa-alused õõnsused, liiga suur koormus hoone kandvatele konstruktsioonidele ning ka maa-aluse veetoru lõhkemine, mis kannab peenosised pinnasest minema.

Olenemata maja vajumist põhjustavatest teguritest on oluline hoone all olev pinnas kiiresti stabiliseerida ning vajumine peatada, et vältida edasist kahju ning tagada elanike ohutus ja heaolu.

KUIDAS MAJA VAJUMINE PEATADA?

Maja vajumise peatamiseks on mitmeid traditsioonilisi ja aeganõudvaid võimalusi, kuid kõige kiirem ja effektiivsem lahendus on URETEK poolt väljatöötatud geopolümeervaikudega sissepritsetehnoloogia. Antud meetod kujutab endast patenteeritud kahekomponentsete geopolümeervaikude injekteerimist hoone all olevasse pinnasesse, stabiliseerides pinnase kandevõime vundamendi all ning tõstes põranda tagasi algsele projekteeritud kõrgusele.

URETEK tehnoloogia näol on tegemist kiire, puhta ning keskkonnasõbraliku lahendusega – töö teostamise jooksul ei häirita hoone elanike igapäevaelu ning geopolümeervaigud ei kujuta ohtu põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale.

URETEK TEHNOLOOGIA EELISED:

Kiire ja kauakestev lahendus pinnase stabiliseerimiseks ja maja vajumise peatamiseks.
Elanikud ei pea tööde ajaks kodust välja kolima ega mööblit ümber paigutama.
Tööga ei kaasne tolmu, liigset müra ega muid häirivaid elemente.
Ei pea teostama lammutus- ega kaevetöid ning ehitusjäätmeid transportima.
Töö protsess ei tekita kahjustusi hoonele ega peenardega kaunistatud hoovialale.
Enamus eramaja tööd teostatakse 1-2 päevaga.
Anname oma materjalidele 50-aastase garantii.
Materjalid ei kujuta ohtu inimestele ega loodusele meie ümber.

Märksõnad

Pragude kõrvaldamiseks eramajade seintest ja põrandatest tuleb eelkõige tegeleda nende tekkepõhjusega

Praod võivad majade seintesse ja põrandatesse tekkida vundamendi vajumise tagajärjel, kui hoone aluspinnas nõrgeneb

Pragude kõrvaldamiseks tuleb eelkõige kõrvaldada nende tekke põhjus, st tugevdada pinnast ja tõsta vundament projekteerimiskõrgusele. Seda on kõige lihtsam teha, kasutades URETEK geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.

Eramaja seisund oleneb muu hulgas hoonealuse pinnase seisundist. Maja vundament avaldab pinnasele survet ning võib seetõttu järkjärgult allapoole vajuda. Kui vajumine ei ületa lubatud piirnormi, siis püsib maja stabiilsena. Kui piirnorm ületatakse ja kui vundamendi eri osad vajuvad ebaühtlaselt, tuleb olukorra parandamiseks midagi ette võtta.

Vundamendi vajumise korral tekib oht, et kahjustada saavad põrand, kandvad ja mittekandvad seinad, vahelaed ja vaheseinad. Neis konstruktsioonides võivad tekkida praod, samuti on võimalik ukse- ja aknaavade kõverdumine, tehniliste kommunikatsioonide purunemine jne. Niisugustel juhtudel ei anna pragude kinnilappimine hoone põrandas ja seintes tulemusi, sest sellega ei kõrvaldata nende tekkepõhjust, milleks sageli on ehitisealuse pinnase nõrgenemine.

Pinnase nõrgenemine võib olla põhjustatud vastutustundetust suhtumisest ehitustöödesse: ehitisealust pinnast ei ole piisaval määral tihendatud. Esineb muidugi ka avariijuhtumeid, kui pinnase omadused muutuvad vee- ja kanalisatsioonitorustike või maa-aluste reservuaaride purunemise tõttu. Pinnase nõrgenemise taga võivad olla ka muutused pinnasevee tasemes.

Pinnase tugevdamine ja vundamendi stabiliseerimine

Traditsiooniliselt on kasutatud ehitisealuse pinnase tugevdamiseks ja maja vundamendi tõstmiseks rasketehnikat. Maja on tulnud remondi ajaks elanikest vabastada ja vundamendi juurde pääsemiseks on tehtud mahukaid mullatöid. Niisugusel juhul võtavad pinnase tugevdamise ja vundamendi kindlustamise tööd 1–1,5 kuud.

Praegu võib tänu URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodile pinnast tugevdada ja vundamenti endisele kõrgusele tõsta vaid kahe-kolme päevaga. Seejuures ei pea majas remonti alustama ja pole ka vaja elanikke majast välja kolida. Kõik geopolümeeride sissepritsega seotud tööd tehakse maapinnal mööda hoone perimeetrit või maja siseruumides ilma rasketehnikata.

Geopolümeeride sissepritse

Pragude kõrvaldamiseks eramajade põrandates ja seintes kasutatakse kahte URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodit. Meetod Deep Injection võimaldab vundamenti tõsta ja pinnast tugevdada märkimisväärselt sügaval. Meetod Slab Lifting aga annab võimaluse tõsta alumise korruse põranda betoonplaate, pritsides geopolümeervaiku vahetult betooni alla plaadi ja pinnase vahele.

Pärast sissepritset paisuvad geopolümeervaigud kiiresti, täidavad kõik tühimikud ja õõnsused, tugevdavad pinnast ning avaldavad vertikaalsuunas survet. Vaik struktureerub ja hangub 15 minuti jooksul. Kui geopolümeere liialt niiskesse pinnasesse pritsida, siis suruvad need sellest niiskuse välja ja tugevdavad pinnast.

Konstruktsioonide tõstmise ja pragude eemaldamise kulgu kontrollitakse töö käigus laserloodi abil, mille mõõtmisviga on vaid kuni ±1 mm. Sissepritse tehakse läbi 12–16 mm läbimõõduga tehnoloogiliste aukude, mis puuritakse hoone alumise korruse betoonpõrandasse või siis pinnasesse hoone ümber.

Märksõnad

Põrand vajub! Kuidas tõsta vundamenti?

SISUKORD
→ Sissejuhatus
→ Appi – minu vundament ja põrand vajuvad!
→ Kuidas taastada vajunud vundament või põrand?
→ Kuidas aitavad URETEK´i geopolümeerid vundamenti tõsta ja stabiliseerida?
→ Pinnase tihendamine URETEK´i tehnoloogiaga

Sissejuhatus

Vana maja renoveerimist võib vaadata kui põnevat hobi, mis on kogu pere eesmärgiks – taastada maja, mis muudetakse oma uueks koduks. Tihti võtab see protsess aega aastaid, kui mitte isegi aastakümneid. Renoveerimisel on remonti vajavatest asjadest nimekiri tihti piisavalt pikk, et mõni väiksem asi tagaplaanile jätta, sest prioriteetsemaid töid tundub jaguvat. Nii võibki juhtuda, et väike pragu seinas jääb esmapilgul tähelepanuta. Selline väike, esialgu iluveana tunduv pragu, võib olla aga ohumärk millestki suuremast – maja vundament või põrandad vajuvad.

Vanade majade omanikud enamjaolt on arvestanud, et võib ette tulla ootamatuid ja ebameeldivaid probleeme, mis vajavad kohest tegutsemist ning rahalist väljakutset. Uute majade omanikud eeldavad, et hooldusele kuluv aeg ning materiaalne kulu on tunduvalt väiksemad. Siiski on vundamendi ja põrandate vajumine – kahjuks sagedamini, kui me arvatagi oskame – murekohaks ka uute majade puhul. Uues majas võib põrandate vajumisest esmalt märku anda näiteks põrandakütte efektiivsuse vähenemine, kuid esineda võivad ka teised samasugused probleemid, mis ka vanade majade puhul esile kerkivad.

Appi – minu vundament ja põrand vajuvad!

Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale – maja vundament vajub! Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma.

Esmapilgul võib vundamendi tõstmine ja stabiliseerimine tunduda vaid tülika ettevõtmisena just seetõttu, et suuremad kahjustused ja pikaajalisemad probleemid ei ole silmaga koheselt nähtavad. Kuid selle probleemi juures tuleb tegutseda kiiresti.

Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:

kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
tekivad elektriinstallatsioonide rikked.

Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele. Kõige tõhusamaid viise ehitist suuremate kahjustuste eest kaitsta on see stabiliseerida ning vundament endisesse seisundisse tagasi tõsta.

Põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad on vajuma hakanud, on palju ning tihti tekivad need juba maja ehitamise ajal. Siin on välja toodud mõningad neist põhjustest:

enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on kas ehitatud nõrgale pinnasele või pinnas on enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud/tihendatud;
maja ehitatakse ilma drenaaži paigaldamiseta;
rekonstrueerimise ebapädevuse tõttu on vundament ülekoormatud;
veevarustus, kanalisatsioon või soojusvõrgud on pinnast nõrgendanud;
põranda vajumise puhul on vundamendi rajamisel aluspind jäänud korralikult tihendamata.

Kuidas taastada vajunud vundament või põrand?

Kui on kindlaks tehtud, et majal vajuvad vundament ja põrandad, tuleb mõelda hoone tõstmisele. Inimesele, kes pole vundamendi taastamisest ja tõstmisest varasemalt kuulnud, võib selline töö tunduda väga ajakuluka ja suure ettevõtmisena, nõudes samal ajal majast lahkumist. Võib tekkida lausa mõtteid, kas selline asi on üldse võimalik ning kui suurt kraanat selleks vaja läheb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik. Kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb?

Lihtsa lahendusena võiks näha äravajunud põrandapinna betooniga üle valamist. See tundub esmapilgul hea viis põrandate tasandamiseks. Tegelikkuses võib see aga tekitada suuremaid kahjusid, kuna värske betoon lisab uut raskust pehmel pinnasel ning vajumine võib jätkuda veelgi intensiivsemalt. Teiseks ei saa hoonet betooni kuivamise ajal kasutada.

Majast elanike või töötajate ja asjade väljakolimine ning ehitise lahtivõtmine ja uuesti kokkupanemine, selleks et kasutada kas ebatõhusaid või lihtsalt tülikaid tehnoloogiaid, näib tohutu ettevõtmisena. See on põhjuseks, miks jäetaksegi vundamendi tõstmine ja stabiliseerimine määramata tulevikku.

Mis siis, kui vundamendi taastamine, betoonpõranda või palkmaja tõstmine, hoone stabiliseerimine oleks puhas ja kiire protsess, mis ei vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist? Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist?

Just sellistele küsimustele on vastuse leidnud URETEK Baltic – kolmes Balti riigis tegutsev juhtiv geopolümeeridega pinnaseparanduse ettevõte, mis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega. URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab eelpool mainitud probleemidele läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK´i tehnoloogia kasutusala on lai ning seda saab kasutada nii betoonpõranda tõstmiseks, kogu palkmaja või lausa kortermaja tõstmiseks, pinnase tasandamiseks, vundamendi stabiliseerimiseks ning paljudel muudel juhtudel. URETEK´i spetsialistide poolt pakutav tehnoloogia tagab hoone kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku tõstmise ning probleem saab lahendatud kliendi igapäeva elu- ja äritegevust häirimata.

Kuidas aitavad URETEK´i geopolümeerid vundamenti tõsta ja stabiliseerida?

URETEK´i poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. Sellisel tehnoloogial on palju eeliseid võrreldes tavapäraste meetoditega, mis on nii inimese kui ka keskkonna seisukohast vaadatuna keerulisemad. Hoone tõstmise tavapärastest protseduuridest erineb geopolümeerne sissepritsimine selle poolest, et see ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK´i tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.

URETEK´i poolt pakutava geopolümeertehnoloogia kasutamisel peatatakse vajumine kiiresti ja märkamatult. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna “süstitakse” ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse ajal tõuseb võimalusel maja või muu konstruktsioon kõrgemale ning liigub tagasi enda õigesse asendisse. Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit hoonest välja viia. Tööde ajal võib jätkata hoone kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.

Kasutatavaks materjaliks on patenditud geopolümeervaigusegu. Nõrga pinnase kandevõime suurendamiseks saab ära kasutada geopolümeervaigusegu ainulaadseid paisumisomadusi, mille abil taastataksegi kiiresti ja tõhusalt hoone algseisund. Geopolümeer on tugev, mittelahustuv ja aja toimele vastupidav materjal, mis ei riku hoone konstruktsioone. Geopolümeervaikudega saab täita kõikvõimalikku pinnast alates savist.

Esmasel lugemisel võib tekkida arvamus, et polümeer kui keemiline aine võib mõjuda halvasti pinnasele või saastada pinnases olevat vett. URETEK´i tehnoloogiat kasutatakse juba rohkem kui 40 aastat. Materjalide ohutuse kohta on läbi viidud mitmeid teaduslikke uuringuid ja eksperimente, mille tulemused kinnitavad, et hirm reostuse ees ei ole põhjendatud. Materjalid on ohutud nii inimesele kui ka loodusele. Kõik on reguleeritud ja sertifitseeritud Euroopa standardite järgi.

URETEK´i tehnoloogias nähakse hoopis keskkonnasõbralikku lähenemist. Kuna URETEK´i tehnoloogia rakendamisel vundamendi tõstmiseks pole vaja midagi lammutada ega kaevata, pole vaja suuremõõtmelisi materjale transportida ega raskeveokeid kasutada, siis vähendatakse selle läbi süsinikdioksiidi heitkoguseid, säästetakse ressursse ning hoitakse loodust. Kui kunagi tekib vajadus materjali utiliseerida, siis ei erine see protsess millegi poolest teiste ehitusmaterjalide utiliseerimisest. Täpselt samuti nagu tellised, betoon või muud ehitusmaterjalid, on ka polümeerid reguleeritud ehitusjäätmed, mis tuleb viia ehitussektori jäätmete kogumiskohtadesse.

Seega võib kinnitada, et URETEK´i poolt läbiviidav protseduur vundamendi tõstmiseks säästab aega ja raha ning on hoone kandvate konstruktsioonide vajumise probleemile hoopis keskkonnasõbralik lahendus.

Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse lastava materjali enda garantii on 10 aastat. Samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni.

URETEK´i teenuse hind sõltub paljudest asjaoludest, alates probleemi olemusest kuni objekti vundamendi suuruseni. Probleemi visuaalne hindamine, konsultatsioon ning esmane põrandaalune kontroll objektil on URETEK´i spetsialistide poolt tasuta. Peale visuaalset vaatlust ning põrandaaluse pinnase kontrolli koostatakse igale kliendile personaalne hinnapakkumine.

URETEK´i meeskond pakub omalt poolt tasuta professionaalset konsultatsiooni hindamaks hoone kandvate konstruktsioonide seisukorda.

Pinnase tihendamine URETEK´i tehnoloogiaga

Pinnase tihendamise tööde etapid:

Visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK´i spetsialisti poolt, mille käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK´i spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise. Visuaalne vaatlus ja mõõdistus on kliendile tasuta.
Vajadusel tehakse põrandaaluse pinnase kontroll. Juhul kui probleem on tõsisem, puuritakse vajadusel kliendi nõusolekul põrandasse auk ning kaameraga fikseeritakse põranda all olevad tühimikud, mis on tekitanud põranda ja hoone vajumise. Esmane põrandaalune kontroll on kliendile tasuta.
Vajadusel geoloogilise uuringu teostamine – mõningatel juhtudel on vajalik pinnase hetkeseisukorra kaardistamiseks teostada ka geoloogiline uuring, mille saab klient tellida ise või URETEK Baltic´u spetsialistide abil. Geoloogiline uuring näitab, millised pinnased hoone all on, kui sügaval on probleem ning milles seisneb selle olemus.
Kui tingimused ja lõplik hinnapakkumine kliendile sobib, lepitakse koos kliendiga kokku ajaline tegevusplaan ning alustatakse töödega.

Märksõnad

Pinnase tihendamine ja tasandamine – oluline samm hoone vajumise vältimiseks

Vundament on hoone üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam osa. Kogu ehitis toetub vundamendile ning selle vastupidavus määrab terve hoone vastupidavuse. Vundament peab olema ehitatud nii, et see taluks kõigi teiste ehituselementide raskust ja koormust. Hoone ja selle vundamendi ehitus algab aga eeltööst, mida ei tohi tähelepanuta jätta.

Pinnase ettevalmistus selle tihendamise ja tasandamise läbi on ehitusprotsessi oluline osa. See annab vajaliku tasapinnalise aluse, mis pakub olulist tuge hoonetele, aga ka teedele ja muudele erinevatele ehituskonstruktsioonidele. Tihendamise protsess annab vundamendi all olevale pinnasele suurema vastupidavuse ja stabiilsuse. Oluline on teada, miks see protsess nõuab hoolikat tähelepanu ja mis juhtub, kui see etapp vahele jätta või hooletult teostada. Ning kõige olulisem – kuidas tegeleda halvasti tihendatud ja tasandatud pinnasest tulenevate tagajärgedega.

Mis on pinnase tihendamine?

Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.

Pinnase tihendamine tähendab mulla, liiva või muu tahke pinnasekihi tiheduse suurendamist sealt õhu või vee välja surumise teel. Seda tehakse mehaaniliste vahenditega pinnasele koormuse rakendamise abil. Nii suureneb pinnase mahukaal ja kandevõime, mis tagavad hoonest tuleva koormuse vastuvõtlikkuse.

Tihendamise põhieesmärgiks ongi nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine. Protsessi läbi aga suurendatakse ka pinnase jäikust, et vältida tulevasi deformatsioonide tekkimist, näiteks niiskusesisalduse ja külmakerke läbi.

Tihendamisel saavutatav tulemus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest:

pinnase olemusest ja tüübist – see võib tähendada liivast, savist, mullast või terastikulist koostist;
tihendatava pinnasekihi paksusest;
pinnase niiskuse sisaldusest;
tihendamiseks kulutatud ajast;
tihendamiseks tehtavast tööst – kasutatava seadme massist, tüübist, vibratsioonist, kordusläbikute arvust jne.

Mis on pinnase tasandamine?

Pinnase tasandamine, nagu nimigi ütleb, tähendab maapinna tasandamist, et eemaldada muhud, lohud või muud suuremad ebatasasused. Toimingut teostatakse uute ehitusprojektide ettevalmistusfaasis.

Maapinna tasandamise üks põhieesmärke on vundamendi kaitsmine veekahjustuste eest. Maapinna tasandamine konstruktsiooni all ja ümber tagab selle, et vesi voolab hoonest eemale, mitte vundamendi all olevasse pinnasekihti. Kui pinnas on tasandamata või halvasti tasandatud, voolab vesi maja poole. See võib vundamendi ümber koguneda ning seda ümbritsevat pinnast küllastada, põhjustades hoone ebastabiilsust.

Tagantjärgi on võimalik teostada pinnase töid ümber maja. Näiteks kinnistutel, kus puudulik drenaaž rikub vundamenti, võib hoovi tasandamine olukorda parandada.

Miks on pinnase tihendamine oluline?

Kui enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on ehitatud nõrgale pinnasele või on pinnas enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud ehk tihendatud ja tasandatud, võib see kaasa tuua pinnase ja seejärel maja vajumise.

Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Pinnase vajumise taga võib peituda nii geoloogilisi, inimtegevusest tingitud kui ka hooajalisi põhjuseid:

- kevadised suurveed võivad ära uhuda kergema pinnasekihi, näiteks liiva;
- vundamendi läheduses kasvavad suured puud võivad, eriti kuumal perioodil, imeda mullast niiskust niivõrd palju, et põhjustab mulla või muu pinnasekihi kokkutõmbumise;
- katkisest või lekkivast kanalisatsioonist välja voolav vesi võib mõnikord vundamendi all olevat maapinda pehmendada või isegi minema uhuda, mille tulemuseks on maa ja seega ka hoone liikumine;
- kui hoone asub tiheda liiklusega piirkonna lähedal, võib sellest tulenev tugev vibratsioon põhjustada pinnase liikumist;
halva kvaliteediga vundamenditööd võivad hiljem põhjustada vajumisprobleeme, eriti veekahjustuste korral.

Kuigi põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad vajuvad on erinevaid, siis tihti tekivad need juba maja ehitamise protsessi esimestes etappides. Just sellel põhjusel on väga oluline pöörata pinnase tihendamisele ja tasandamisele tähelepanu.

Mida toob endaga kaasa maja vajumine?

Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on vaid mõned mured, mida maja vajumine endaga kaasa võib tuua.

Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:

kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
tekivad elektriinstallatsioonide rikked.

Probleemid, mis tulenevad maja ja selle vundamendi vajumisest, on kulukad. Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele.

Kuidas tegeleda halvasti tihendatud pinnasest tulenevate tagajärgedega?

Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi.

Maja vajumise peatamine ning vundamendi taastamistööd tavaliste meetoditega on ajakulukas ja ressursirohke töö. Aegunud lähenemisega probleemi lahendamine tähendab ruumide tühjendamist, betoonpõrandate lõhkumist ja ülesvõtmist, pinnase tihendamist ning uute põrandate valamist. See paneb majaomaniku väga raske küsimuse ette – kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib pikaajaliselt kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik.

Kui oleks vaid lahendus, mis tihendab pinnase ning stabiliseerib hoone kiirelt ja puhtalt ega vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist. Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist? Tundub liiga lihtsa lahendusena, et tõsi olla?

Kuidas saab URETEK aidata?

Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK´i poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. See ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK´i poolt väljatöötatud tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.

URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab mainitud probleemile läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone stabiilsuse.

Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit liigutada. Tööde ajal võib jätkata hoone igapäevast kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.

Võta meiega ühendust ning peatame Sinu hoone vajumise.

Märksõnad

5 sammu vana maja renoveerimisel – millest alustada?

SISUKORD

→ Maja renoveerimine
→ Vanad renoveerimata majad on külmad ja tervist kahjustavad
→ 1. Vundamendi renoveerimine, soojustamine ja tõstmine
→ 2. Fassaadi renoveerimine ja soojustamine
→ 3. Vana maja põranda renoveerimine, ehitus ja soojustamine
→ 4. Seintest pragude ja mõrade eemaldamine ning viimistlus
→ 5. Lae soojustamine ja viimistlus
→ Teised olulised renoveerimistööd
→ Milliseks kujuneb maja renoveerimise hind?

Maja renoveerimine

Renoveerimine võib olla väga suur ettevõtmine, kui tegemist on ärihoone või kortermaja renoveerimisega, kuid see võib olla ka väiksemat sorti töö, kui renoveerimist võib vajada vaid maja betoontrepp. Antud artiklis räägime nüüd täpsemalt vanade majade renoveerimisest. Eriti keskendume vanade majade ja palkmajade renoveerimisele ning restaureerimisele, mis alati ei tähenda sama asja, kuid tihti käivad käsikäes.

Vana maja renoveerimine oma unistuste koduks võib olla elevust tekitav protsess – näha ise maja muutumist põrandatest laeni! Siiski on palju asju, mida enne sellise projekti käsilevõtmist teada võiks, et ootamatuid üllatusi vältida. Kuidas alustada oma maja renoveerimis- või restaureerimistöödega?

Püüame anda lühikese ülevaate, millele ja mis järjekorras vana maja renoveerimisel ja soojustamisel tähelepanu pöörata. See on abiks, et paika panna plaan, kuidas töödega alustada või hoopiski aidata teha otsust, kas üldse osta vana maja, mis vajab laiaulatuslikke renoveerimistöid.

Vanad renoveerimata majad on külmad ja tervist kahjustavad

Tihti kolitakse renoveerimist vajavasse majja sisse esimesel võimalusel. Materiaalselt on see ainuõige samm, kuid seina pragudest puhuv tuul, põrandatest õhkav külmus või niiskuslekked võivad ilmneda alles esimese talve ja kevade saabudes ning kaasa tuua ootamatuid ebameeldivusi. Seetõttu on vana maja ostmisel esimeseks oluliseks sammuks maja olukorra hindamine, vaatamata sellele, kas alustad oma väikese maamaja või suure puitmaja renoveerimist, lagunenud talumaja või vana palkmaja restaureerimist.

Vanad kodud ei pruugi olla ainult ebamugavad elamiseks, vaid lausa inimeste tervist kahjustavad. Potentsiaalseteks vältimatuteks ohtudeks vanade majade puhul võivad olla maja või vundamendi vajumine, konstruktsiooniprobleemid, hallitus, majavamm, asbesti olemasolu ning palju muudki. Sellised ohud võivad renoveerimisel mitte ainult võtta palju aega, vaid tuua ka eelarvesse tunduvalt suuremaid ning ootamatuid väljaminekuid. Seetõttu võib juhtuda, et enne renoveerimis- või restaureerimistöid tuleb alustada hoopis suuremal või vähemal määral lammutustöödega.

1. Vundamendi renoveerimine, soojustamine ja tõstmine

Väga oluliseks, kui mitte kõige olulisemateks maja osadeks on katus ja vundament. Probleemide korral tuleb tähelepanu pöörata esmalt just nendele kohtadele, sest puudused katuses või vundamendis võivad mõjutada ülejäänud maja ja selle vastupidavust. Katuseprobleemide korral võivad kahjustada saada ka sarikad ja lagi ning probleemi eiramisel seinad ning põrandadki. Seetõttu tuleks pilk peale heita nii katusekonstruktsioonidele kui ka taladele, et teada saada, kas piisab katuse osalisest parandamisest või tuleb kogu katus välja vahetada.

Vundamendi parandamine on aga see, millest tuleks vana maja renoveerimist alustada. Vundament ei ole oluline mitte ainult maja aluspinnana, vaid see hoiab suures pildis eemal ka niiskust ja isoleerib külma, mis vähendab soojakadu ning aitab vältida niiskuskahjustuste teket. Vana palkmaja vundamendi renoveerimine ja soojustamine võib tõstatada palju küsimusi. Kas soojustada vana vundament, ehitada täiesti uus või on vaja olemasolevat vundamenti tõsta? Pööra sellele põhjalikult tähelepanu ning loe täpsemalt, millistel juhtudel ehitada uus vundament ja millises olukorras valida vana vundamendi soojustamine. Vundamendi vajumine on probleem, mis võib esineda ka uutel majadel ning enamlevinud mured, mis sellele viitavad, on praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seinte vahel. Kõigile nendele töödele tuleb läheneda erinevalt ning seetõttu on esmalt vaja hinnata, mis seisus on maja olemasolev vundament.

2. Fassaadi renoveerimine ja soojustamine

Fassaadi renoveerimine on katuse ja vundamendi järel järgmine töö, kuna maja välisseinad on ilmastikumõjudele avatud – tuul, vihm ja päike võivad fassaadi välimust ning vastupidavust vähendada. Fassaadide renoveerimine algab vana fassaadi lõhkumisest või vähemalt selle alla piilumisest vanade voodrilaudade eemaldamisel.

Fassaadi renoveerimisel on mitu eesmärki. Fassaadi soojustamine aitab suuresti kaasa maja soojapidavusele, õiged materjalid takistavad niiskusel majja tungimast ning välisfassaad annab majale ilusa välimuse.

Vana palkmaja puhul algab fassaadi renoveerimine otsusega, kas soojustada maja väljastpoolt villa, laudise või mõne muu materjaliga. Teine variant on taastada olemasolev palk. Palkmaja restaureerimisel tuleb kindlasti üle vaadata ennekõike alumised palgiread, mis tavaliselt on saanud kõige rohkem kahjustada. Mädanenud palkidele tuleks tähelepanu pöörata isegi juhul, kui need kaetakse, et vältida edaspidiseid niiskuskahjustusi ja palkide pehkimist/mädanemist.

3. Vana maja põranda renoveerimine, ehitus ja soojustamine

Põranda renoveerimisega alustades võib tunduda, et see on üks kiiremaid ja lihtsamaid töid. Nii see tavaliselt siiski ei ole. Põrand mängib väga olulist rolli maja soojana hoidmisel.

Ebakvaliteetsete põrandate puhul tuleks mõelda nende lammutamisele ja täiesti uue põranda ehitusele. Põranda ehitus vanas majas võib osutuda keeruliseks, kui vahele on jäänud vundamendi renoveerimine. Nagu vana talu- või palkmaja puhul üldiselt, on ka põranda kõige suuremaks vaenlaseks niiskus. Seetõttu tuleb enne põrandate soojustamist läbi vaadata ka vundamendi hüdroisolatsioon, et vundament ei märguks ning ei kahjustaks seeläbi edaspidi uuesti ehitatud põrandat.

Põranda soojustamine sõltub nii maja tüübist, vundamendist kui ka põranda materjalist. Puitpõranda talade alla peaks panema soojustusmaterjaliks näiteks kergkruusa ning talade vahele villa või vahtpolüsterooli. Betoonpõranda soojustamisel pannakse kõige alla tavaliselt killustik. Selle peale omakorda peenike liivakiht, vahtpolüsterool ja kile. Seejärel on betooni valamiseks eeltöö tehtud.

Kui põrand on korralik ja hästi soojustatud, kuid põranda ja seina vahele on tekkinud silmaga märgatav vahe, ei tasu kiirustada põranda ümberehitamisega. See võib olla märk sellest, et vundament vajub ning sellele probleemile tuleks läheneda teistmoodi.

4. Seintest pragude ja mõrade eemaldamine ning viimistlus

Vundamendi vajumisest annab märku nii mõnigi muu probleem, mis esmapilgul võib tunduda vaid siseviimistlust vajav mure. Seintele tuleks erilist tähelepanu pöörata, kui märkate seinas pragu või mõra. Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale just vundamendi vajumise näol.

Vundamendi vajumine on midagi, millega tuleb edasiste probleemide vältimiseks koheselt tegeleda. Lihtsat viisi vundamendi tõstmiseks, ilma kaevamistöödeta ja igapäevaelu häirimata, pakub Eesti turul pea 7 aastat tegutsenud ettevõte URETEK Baltic. URETEK´i spetsialistide poolt pakutav teenus tagab hoone kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku tõstmise innovaatilise geopolümeeride sissepritsetehnoloogia abil. Vundamendi tõstmise ja URETEK´i tehnoloogia kohta loe täpsemalt siit.

Kui seinad on sirged ja soojustatud ning vajalik on vaid siseviimistlus, on renoveerimine kergem. Kõige levinum viis on seinad katta ehitusplaadiga, näiteks kipsplaadi või OSB plaadiga ning seejärel kas tapeetida või värvida. Vanade palkmajade puhul jäetakse tihti hästisäilinud palk sisustuselemendiks ning autentsuse säilitamiseks alles.

5. Lae soojustamine ja viimistlus

Lae soojustamine on sama tähtis kui põranda soojustamine. Laele tuleb kindlasti rohkem aega ja raha panustada, kui katus on läbi lasknud või on katuse ja selle taladega esinenud muid probleeme. Tihti vajab lagi eraldi vaid siseviimistlust.

Kiireim, levinuim ning samuti ka odavaim lahendus lagede siseviimistlemiseks on kipsplaat ning selle ülepahteldamine ja -värvimine. Harjumuspärase valge kipslae asemel võib laele uue ilme anda puidu, spetsiaalsete plaatide, omapärase fraktuuri abil või hoopis ripp- või pinglae näol.

Teistmoodi tuleb läheneda vannitoa ning köögi laele. Köögis on soovituslik kasutada nii lagedes kui seintes pestavat kerge läikega värvi. Matt värv tõmbab eriliselt endasse mustust, tahma ja rasva, mis köögiõhus võivad lennelda ning nende puhastamine on raskendatud. Vannitoas tuleks kõrge niiskuse tõttu kasutada tugevat värvi ning igal juhul vältida emailvärvi, mis laepinnale sattunud niiskusega hakkab värvikihi alla mulle ajama.

Teised olulised renoveerimistööd

Eelpool välja toodud aspektid on enne vana maja renoveerimist kindlasti vaja üle vaadata – pädevuse korral ise või kutsuda selleks vajalik spetsialist. Kogu maja renoveerimine võib kindlasti olla aga veelgi pikem protsess ning sõltub tihti väga mitmetest teguritest. Ka kanalisatsioon, ventilatsioon ning küte vajavad tihtipeale ülevaatamist.

Mõned majad vajavad palju lammutamist ja ümberehitamist, teiste puhul tahaks restaureerimisega säilitada vana maja hõng ning kolmandate puhul on vajalikud väiksemad tööd, seega kindlasti tuleb esimese sammuna alustada maja olukorra hindamisest. Pane rõhku eeltööle ning vaata iga maja osa eraldi üle. Pööra tähelepanu nendele töödele, millest selles artiklis juttu oli, kuid kindlasti lähene igale majale individuaalselt ning leia endale ja oma majale parim lahendus.

Milliseks kujuneb maja renoveerimise hind?

Maja renoveerimise hind võib varieeruda väga suuresti renoveerimise ja restaureerimise töö suurusest, materjalidest, tööjõukuludest ning paljust muust. Mõnikord võib vana maja taastamine minna kallimaks, kui uue ostmine või ehitamine. Uuel majal pole aga miljööväärtust, mida pakub renoveeritud maja. Samuti saab renoveerimis- ja restaureerimistöid ajas hajutada, võttes tööd ükshaaval ette ning alustades kõige prioriteetsematest. Seeläbi saab tagada eelarve paindlikkuse ning jagada kulutused pikema aja peale ära.

Maja renoveerimise hinna määramisel on kaks võimalust: kas küsida ehitusfirmalt hinnapakkumist soovitud tööde peale või koostada eelarve ise. Kui oled valmis ise ennast harima ning oma aega panustama mitte ainult ettevalmistusse, vaid näiteks ka materjalide ostmisesse või ehitustöödesse, saab eelarves kokku hoida. Eelarve koostamist võib alustada näiteks vundamenditöödest. Vajunud vundamendi hindamiseks pakuvad URETEK´i spetsialistid tasuta kohapealset vaatlust ja konsultatsiooni ning peale esmast hindamist teeb projektijuht URETEK´i hinnapakkumise.

Märksõnad

Vundament – kas ehitada uus või soojustada vana?

SISUKORD

→ Vundamendi ehitus
→ Uue vundamendi ehitus vanale majale
→ Vundamendi ehituse hind
→ Vana vundamendi soojustamine
→ Vundamendi soojustamise hind
→ Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Vundamendi ehitus

Vana maja kannab endas hõngu, iseloomu ja ajalugu, mida uues majas ei leia. See on tihti põhjuseks, miks otsustatakse uue maja ehitamise asemel vana maja renoveerimise kasuks. Vana maja renoveerimine võib tähendada väga erinevaid asjaolusid – mõne maja puhul võib see piirduda akende vahetuse, trepi ehitamise ja siseviimistlusega, teisel majal tuleb alustada algusest ehk vundamendist.

Vundament on ehitise kõige alumine osa. Olgu palkmaja vundament või kasvuhoone vundament – see kannab kogu ehitise raskust. Korralik vundament on aga midagi rohkemat kui lihtsalt alus majale. See hoiab eemal niiskust, isoleerib külma ning takistab maapinna liikumist selle ümber, toimides ankruna maja raami ja allpool oleva pinnase vahel. Selle tõttu on vundamenditööd üks esimestest töödest, mis ette võtta vana maja renoveerimisel.

Ka uuematel majadel võib olla probleeme vundamendiddga, kuid vanemate kodude puhul on kasutatud teistsuguseid tehnikaid ja materjale, mis ei pruugi olla erinevatel põhjustel ajaproovile vastu pidanud. See ei tohiks heidutada inimesi, kes soovivad vanemat kodu, vaid see on midagi, mille suhtes tasub tähelepanelik olla.

Vundamenditööde vajalikkusest nii uue kui vana maja puhul annavad märku mitmed tõsised probleemid, sealhulgas praod põrandates ja seintes, halvasti töötavad ja kinnikiiluvad uksed-aknad, põrandate ebatasasused, suur soojuskadu, vee sissetungimine ning sellest tingituna niiskuskahjustused.

Uue vundamendi ehitus vanale majale

Enamik inimesi, kes ostavad vana maja, eeldavad suuremal või vähemal määral remondi vajalikkust. Renoveerimisel on katusevahetus ja uute akende panek väga tavalised. Täiesti uue vundamendi ehitus on aga midagi, millest väga paljud pole kuulnud. Kuigi see ei ole kõige tüüpilisem valik, ei ole harvad juhud, kus selline samm osutub vajalikuks.

Vanale majale uue vundamendi ehitus on seotud majaomaniku arusaadava hirmuga mitmel põhjusel. See eeldab suurt raha- ja ajakulu ning põhjalikku eeltööd, kuidas vundamenditöödele läheneda. Kui vana vundament on aga saanud piisavalt tõsiseid kahjustusi on uue ehitamine parim, kui mitte ainus viis, kust oma kodu renoveerimist alustada, et tagada maja stabiilsus ja pikaealisus.

Plaatvundament, postvundament või lintvundament

Kui on tehtud otsus uue vundamendi ehituse kasuks, on ees järgmine otsus. Milline vundament valida? Vundamente klassifitseeritakse konstruktsiooni, töötamis- ja ehitamisviisi, rajamissügavuse ning arvutusviiside järgi. Vaatame lühidalt kolme enim kasutatavat vundamendi tüüpi.

Plaatvundamenti peetakse üheks vastupidavaimaks, kuna see katab kogu ehitusaluse pinna, mis edaspidi takistab maja konstruktsiooni moondumist. Plaatvundamendi puhul ehitatakse vundament maapinnast kõrgemale spetsiaalsete L-plokkide abil ja seejärel täidetakse raudbetooniga. Siinkohal tuleb arvestada, et betooni tõmbetugevuse saavutamiseks tuleb see armeerida. Plaatvundamenti peetakse sobivaimaks ühekordsetele majadele ja see ei vaja suuri kaevetöid. Sellist tüüpi vundamendil jääb vundamendipiir külmumispiirist kõrgemale ning peab seetõttu olema soojustatud.
Postvundamendi ehitus on üldjuhul kiire ja lihtne. Postvundamendi üheks eeliseks peetakse sobivust ka ebakvaliteetsesse ning vesisemasse/pehmemasse pinnasesse. Postvundamendi puhul paigutatakse postid kindlate tehnikate abil piisavalt sügavale maasse. Üldjuhul kasutatakse postvundamenti väiksemate ehitiste puhul (näiteks kuuride, kasvuhoonete ja aiamajade ehitamisel), kuid see sobib ka kergemate suvilate või palkmajade vundamendiks.
Lintvundament on Eestis enamlevinud vundamendi tüüp. Lintvundament vajab erinevalt eelnevalt kirjeldatud vundamendi tüüpidest kõige suuremaid kaevetöid ning head pinnast. Selle puhul on külmumispiirist sügavamale rajatud raudbetoonist, kiviplokkidest ja/või paekivist justkui müür, mis järgib maja välis- ja kandeseinu. See sobib ka rasketele ja mitmekordsetele majadele ning vajalik neile, kes soovivad maja juurde keldrit.

Vundamente on veelgi – näiteks vaivundament, taldmikvundament või fibo plokkidest ehitatud vundament. Vundamendi valik sõltub paljudest asjaoludest – pinnasest, maja suurusest ja raskusest, aga ka rahalistest võimalustest ja ajast. Vundamendi liikide kohta on rohkelt informatsiooni ning edasise huvi korral leiab internetist palju lugemist.

Vundamendi ehituse hind

Vundamendi ehituse hinnad varieeruvad väga suuresti – kas vaja on postvundamenti väikesele suvilale või lintvundamenti kahekordsele elumajale. Lintvundamendi hind on siiski üldjuhul odavam kui näiteks plaatvundamendi puhul. Uue vundamendi ehituse hinna sisse võib arvestada ka pinnase ettevalmistust ja kaevetöid, vundamendi soojustamist, põrandakütte torustiku paigaldamist, kanalisatsioonitorude paigaldamist ning palju muud.

Hange.ee kodulehelt leitavate hindade põhjal saab öelda, et väiksema moodulmaja vaivundamendi hinnad algavad 6500 eurost. Üle 100m2 eramu plaatvundamendi hind koos sinnakuuluvate lisatöödega võib kujuneda lausa 30 000 euroni.

Vana vundamendi soojustamine

Kui vana maja renoveerimisel on täiesti uue vundamendi ehitus ebavajalik, ei saa vundamenditöid kohe kõrvale jätta. Halvasti või valesti soojustatud vundamendi ja põrandate tõttu võib maja soojuskadu olla lausa kuni 20%. Seega ebapiisav soojustus vundamendil tähendab suurt soojakadu ja selle tõttu suuremat energiakulu kodu soojendamiseks. Õigesti soojustatud vundament vähendab ja takistab ka niiskuse sattumist majja. Niiskus omakorda võib kaasa tuua aga hallituse, seinte mädanemise või isegi pinnapealsed üleujutused. Nendel põhjustel tuleks vundamendile siiski tähelepanu pöörata ning vajadusel uue vundamendi ehitamise asemel ette võtta vana vundamendi soojustamine. Nõuandeid, kuidas soojustada vundamenti, on palju.

Lisaks vundamendi soojustamisele tuleb kindlasti üle vaadata ka hüdroisolatsioon ning välisseinte ja põrandate soojustamine, ükskõik kas tegemist on pinnasel põrandaga või mitte. Loe täpsemalt maja renoveerimise teistest sammudest.

Millega soojustada vana vundament?

Vundamenti soojustatakse klassikaliselt horisontaalselt, kuid veelgi parema soojapidavuse tagamiseks tehakse seda tänapäeval ka vertikaalselt. Vundamendi soojustamiseks on mitmeid võimalusi.

Kõige lihtsam on vundamenditöid ja selle soojustamist teostada juhul, kui maja ei ole vundamendil peal. Sellisel juhul saab vundamendile läheneda ka pealtpoolt ning katta see täies ulatuses soojustusplaatidega, näiteks vahtpolüstüreenplaatidega kuni külmumispiirini. Vana maja renoveerimisel ei ole selline variant võimalik ning sel juhul tuleb tähelepanu pöörata vundamendi tüübile.

Maa- või paekivist laotud vundamentide puhul sobib soojustamiseks hästi PUR vaht. Kivivundamendi puhul on mõistlik soojustamisele läheneda väljastpoolt, et seeläbi hoida niiskust kivimüürist eemal korralike hüdroisolatsioonikihtidega. Kui vundamendi ladumisel on aga kasutatud näiteks lubimörti, peaks seda kasutama ka taastamis- ja soojustamistöödel.

Otsustades, millega ja kuidas vana maja vundamenti soojustama hakata, tuleb ennekõike vaadata, millega ja kuidas on olemasolev vundament rajatud ning lähtuda sellest. Arvesse tuleb võtta ka maja asukohta, pinnast ja kahjustusi vundamendile. Lisaks soojustamisele tuleb tähelepanu pöörata vee- ja niiskuse juhtimisele vundamendist ning majast eemale, hüdroisolatsioonikihtide ja/või drenaaži abil.

Vundamendi soojustamise hind

Nagu ka vundamendi soojustamine sõltub paljudest asjaoludest, sõltub nende tööde hind mitmetest teguritest. Ligipääs vundamendile, soojuskao suurus, materjal, pinnase kvaliteet, vundamendi suurus on mõned tegurid, millega tuleb arvestada hinna väljakujunemisel. Näeme hange.ee lehelt, et vundamendi või selle osade soojustustööd algavad 1000 eurost ning liidetuna teiste töödega ulatuvad kuni 25 000 euroni.

Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Isegi, kui vundament on uus ja hästi soojustatud, võib sellega esineda probleeme. Vundamendi vajumine on protsess, mille puhul keskkonna mõjul (mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuse tõttu) hakkab vundament allapoole liikuma. Maja vundamendi või põranda vajumisest annavad märku ennekõike praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seina vahel. Selliste muutuste märkamisel nii uue kui vanema maja puhul ei saa vundamenditöid edasi lükata ning rohkemate probleemide vältimiseks tuleb sellega viivitamatult tegeleda. URETEK´i geopolümeertehnoloogia on uudne võimalus läheneda sellisele probleemile lihtsalt. URETEK´i tehnoloogiat kasutades pole vaja tööde teostamisel midagi lammutada, kaevata, transportida raskeid suuremõõtmelisi materjale ega kasutada raskeveokeid. Loe täpsemalt vundamendi tõstmisest või küsi pakkumist kodulehelt.

Märksõnad

Kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel on tähtis arvestada pragude tüüpi, suurust ja asukohta

Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.

Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.

Erinevat tüüpi praod seintes

Kõige levinumad pragude tüübid on:

sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.

Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.

Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.

Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.

Taastamine

Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.

URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.

Odav viis jälgimiseks

Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.

Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.