Hoonete kandvate konstruktsioonide vajumine on laialdaselt levinud probleem. Üks esmaseid silmale nähtavaid vajumise sümptomeid on pragude teke hoone seintes või vundamendis. Praod võivad ilmuda äkitselt kui ka progressiivselt läbi aja, varieerudes nii suuruselt kui ka ohult kogu maja konstruktsioonile.
Kui esimesel võimalusel probleemi tuuma ning vajumise protsessi peatamisega ei tegeleta, võib see viia märkimisväärsete kahjustusteni, alustades veetorude ning küttesüsteemi purunemisest kuni hallituse tekkeni majas. Rääkimata kinnisvara väärtuse langemisest.
VAJUMIST VÕIVAD PÕHJUSTADA MITMED ERINEVAD TEGURID…
Meie spetsialistide hinnangul on mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad kaasa aidata või põhjustada hoone vajumise ning seeläbi ka pragude tekke majas. Üheks kõige tavalisemaks maja vajumise põhjuseks on eelkõige muutused hoone all olevas pinnases. Aastaaegade vahetusega kaasnevad temperatuuride ning niiskustaseme kõikumised hoone aluspinnases muudavad pinnase struktuuri, põhjustades pinnase liikumist ning selle kandevõime vähenemist.
Teiseks levinud põhjuseks tänapäeval on halvasti tihendatud pinnas enne hoone ehitustööde alustamist. Lisaks võib olla määravaks faktoriks kehvasti paigaldatud või puudulik drenaažisüsteem maja ümbritseval perimeetril.
Vajumist võib põhjustada ka puude või muu suure taimestiku eemaldamine hoone vahetuslähedusest. Puud stabiliseerivad hoonet ümbritsevat pinnast, imades niiskust ning takistades liigset erosiooni. Puude eemaldamisel suureneb pinnase niiskustase ning oht vee erosioonile, põhjustades pinnase liikumist.
Maja vajumine võib alata ka lähedusse rajatavate uute hoonete ehitusprotsessi tõttu, kuna selle käigus pumbatakse vett pinnasest väga jõuliselt välja. Määravaks asjaoluks võib kindlasti osutuda ka maja läheduses teostatud ehitustöödest tekkiv vibratsioon.
Lisaks eelnevale on veel mitmeid vajumist põhjustavaid tegureid: veetaseme muutused, maa-alused õõnsused, liiga suur koormus hoone kandvatele konstruktsioonidele ning ka maa-aluse veetoru lõhkemine, mis kannab peenosised pinnasest minema.
Olenemata maja vajumist põhjustavatest teguritest on oluline hoone all olev pinnas kiiresti stabiliseerida ning vajumine peatada, et vältida edasist kahju ning tagada elanike ohutus ja heaolu.
KUIDAS MAJA VAJUMINE PEATADA?
Maja vajumise peatamiseks on mitmeid traditsioonilisi ja aeganõudvaid võimalusi, kuid kõige kiirem ja effektiivsem lahendus on URETEK poolt väljatöötatud geopolümeervaikudega sissepritsetehnoloogia. Antud meetod kujutab endast patenteeritud kahekomponentsete geopolümeervaikude injekteerimist hoone all olevasse pinnasesse, stabiliseerides pinnase kandevõime vundamendi all ning tõstes põranda tagasi algsele projekteeritud kõrgusele.
URETEK tehnoloogia näol on tegemist kiire, puhta ning keskkonnasõbraliku lahendusega – töö teostamise jooksul ei häirita hoone elanike igapäevaelu ning geopolümeervaigud ei kujuta ohtu põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale.
URETEK TEHNOLOOGIA EELISED:
Kiire ja kauakestev lahendus pinnase stabiliseerimiseks ja maja vajumise peatamiseks.
Elanikud ei pea tööde ajaks kodust välja kolima ega mööblit ümber paigutama.
Tööga ei kaasne tolmu, liigset müra ega muid häirivaid elemente.
Ei pea teostama lammutus- ega kaevetöid ning ehitusjäätmeid transportima.
Töö protsess ei tekita kahjustusi hoonele ega peenardega kaunistatud hoovialale.
Enamus eramaja tööd teostatakse 1-2 päevaga.
Anname oma materjalidele 50-aastase garantii.
Materjalid ei kujuta ohtu inimestele ega loodusele meie ümber.
Suure ajaloo- ja kultuuriväärtusega objekte ähvardab loomulik vananemine ja häving nagu kõiki muid rajatisigi.
Rahvuslikku ja maailma kultuuripärandisse kuuluvaid objekte peab aga taastama, restaureerima või rekonstrueerima nii, et konstruktsioonide kahjustused oleksid minimaalsed, olgu see seinte ja põranda remont või vundamendi tõstmine ja tugevdamine. Ajalooliste ehitiste kahjustusi saab minimeerida URETEKi geopolümeeride tehnoloogiat kasutades.
Mõisahooned ja paleed, lossid ja kindlused, kirikud ja pühakojad, aga ka paljud muud ajaloolised objektid vananevad, lagunevad ja hävinevad. Kahjustavalt mõjuvad hoone seinte, katuste ja vahelagede seisundile pidevalt vahelduvad välistegurid: rõhk, temperatuur, niiskus ja õhus sisalduvad gaasid.
Vähem ohtlikud ei ole ajaloolise objekti jaoks ka muutused pinnases, millele ehitis on püstitatud. Nii võib ehitisealuse pinnase nõrgenemine põhjustada alumise korruse põranda vajumist, samuti võib see muuta vundamendi ebastabiilseks, mis tähendab ka hoone ülejäänud konstruktsioonielementide kahjustusi.
Pinnase tugevdamisega seotud komplikatsioonid
Ajalooliste objektide vundamendi ja põranda vajumine põhjustab sageli pragude teket põrandas ja seintes. Seinte ja põranda lihtne kosmeetiline remont sellisel juhul olukorda ei paranda, sest pragude tekke põhjus jääb kõrvaldamata. Kui aluspinnase seisundit ei parandata ning vundamenti või põrandat ei tõsteta, siis olukord halveneb ning lõpptulemusena võib arhitektuurimälestis ka täielikult hävida.
Kuigi ajaloo- ja kultuuripärandisse kuuluvaid objekte taastatakse üldjuhul kõige tänapäevasemaid tehnoloogiaid ja ehitusmaterjale kasutades, lahendatakse nende ehitiste põranda tõstmine ja vundamendi tugevdamine sageli traditsiooniliste meetodite abil. Traditsiooniline tehnoloogia koos rasketehnika kaasamise ning betooni- ja mullatöödega võib aga ajaloo- või kultuuriväärtuslikku objekti kahjustada.
Pragude kõrvaldamine arhitektuurimälestise põrandas ja seintes, samuti aluspinnase tugevdamine ning vundamendi või põranda tõstmine on palju tõhusam, kui kasutada URETEKi geopolümeervaikude sissepritse tehnoloogiat. Selle rakendamine võimaldab hakkama saada objekti ajaloo- ja kultuuriväärtust rikkumata ning annab võimaluse ka remondi- ja taastamisprotseduuride eelarvet kärpida.
Pakutav tehnoloogia
Ajaloolise objekti vundamendialuse pinnase tugevdamiseks, samuti põranda ja vundamendi vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada kahte URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodit – Deep Injection ja Slab Lifting. Esimesel juhul sisestatakse geopolümeerne materjal pinnase tugevdamiseks ja vundamendi tõstmiseks sügavale ehitisealusesse pinnasesse, teisel juhul sisestatakse geopolümeer vahetult alumise korruse põranda alla.
Geopolümeere pritsitakse pinnasesse või põranda alla läbi spetsiaalsete 12–16 mm läbimõõduga torude, mis sisestatakse alumise korruse põrandasse või pinnasesse puuritud aukudesse mööda hoone perimeetrit. Puuraukude läbimõõt võib olla 12–32 mm. Muid sekkumisi ei ole objektil tarvis teha. Geopolümeervaikude sissepritse seade on kompaktne ja mobiilne. Selle kasutamine ei mõjuta objekti ajaloo- või kultuuriväärtust. Sissepritseavad saab aga hiljem kergesti likvideerida.
Kõik URETEKi geopolümeervaikudega tehtavad protseduurid, olgu see siis pinnase tugevdamine, vundamendi kindlustamine või tõstmine või põranda tõstmine, võtavad vähe aega. Pärast sissepritset geopolümeerne materjal paisub, täidab kõik pinnases olevad õõnsused ning kõvastub kõigest 15 minuti jooksul, avaldades vertikaalsuunas survet. Vundamendi ja põranda tõusu kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.
Vundament on hoone üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam osa. Kogu ehitis toetub vundamendile ning selle vastupidavus määrab terve hoone vastupidavuse. Vundament peab olema ehitatud nii, et see taluks kõigi teiste ehituselementide raskust ja koormust. Hoone ja selle vundamendi ehitus algab aga eeltööst, mida ei tohi tähelepanuta jätta.
Pinnase ettevalmistus selle tihendamise ja tasandamise läbi on ehitusprotsessi oluline osa. See annab vajaliku tasapinnalise aluse, mis pakub olulist tuge hoonetele, aga ka teedele ja muudele erinevatele ehituskonstruktsioonidele. Tihendamise protsess annab vundamendi all olevale pinnasele suurema vastupidavuse ja stabiilsuse. Oluline on teada, miks see protsess nõuab hoolikat tähelepanu ja mis juhtub, kui see etapp vahele jätta või hooletult teostada. Ning kõige olulisem – kuidas tegeleda halvasti tihendatud ja tasandatud pinnasest tulenevate tagajärgedega.
Mis on pinnase tihendamine?
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Pinnase tihendamine tähendab mulla, liiva või muu tahke pinnasekihi tiheduse suurendamist sealt õhu või vee välja surumise teel. Seda tehakse mehaaniliste vahenditega pinnasele koormuse rakendamise abil. Nii suureneb pinnase mahukaal ja kandevõime, mis tagavad hoonest tuleva koormuse vastuvõtlikkuse.
Tihendamise põhieesmärgiks ongi nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine. Protsessi läbi aga suurendatakse ka pinnase jäikust, et vältida tulevasi deformatsioonide tekkimist, näiteks niiskusesisalduse ja külmakerke läbi.
Tihendamisel saavutatav tulemus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest:
pinnase olemusest ja tüübist – see võib tähendada liivast, savist, mullast või terastikulist koostist;
Pinnase tasandamine, nagu nimigi ütleb, tähendab maapinna tasandamist, et eemaldada muhud, lohud või muud suuremad ebatasasused. Toimingut teostatakse uute ehitusprojektide ettevalmistusfaasis.
Maapinna tasandamise üks põhieesmärke on vundamendi kaitsmine veekahjustuste eest. Maapinna tasandamine konstruktsiooni all ja ümber tagab selle, et vesi voolab hoonest eemale, mitte vundamendi all olevasse pinnasekihti. Kui pinnas on tasandamata või halvasti tasandatud, voolab vesi maja poole. See võib vundamendi ümber koguneda ning seda ümbritsevat pinnast küllastada, põhjustades hoone ebastabiilsust.
Tagantjärgi on võimalik teostada pinnase töid ümber maja. Näiteks kinnistutel, kus puudulik drenaaž rikub vundamenti, võib hoovi tasandamine olukorda parandada.
Miks on pinnase tihendamine oluline?
Kui enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on ehitatud nõrgale pinnasele või on pinnas enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud ehk tihendatud ja tasandatud, võib see kaasa tuua pinnase ja seejärel maja vajumise.
Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Pinnase vajumise taga võib peituda nii geoloogilisi, inimtegevusest tingitud kui ka hooajalisi põhjuseid:
kevadised suurveed võivad ära uhuda kergema pinnasekihi, näiteks liiva;
vundamendi läheduses kasvavad suured puud võivad, eriti kuumal perioodil, imeda mullast niiskust niivõrd palju, et põhjustab mulla või muu pinnasekihi kokkutõmbumise;
katkisest või lekkivast kanalisatsioonist välja voolav vesi võib mõnikord vundamendi all olevat maapinda pehmendada või isegi minema uhuda, mille tulemuseks on maa ja seega ka hoone liikumine;
kui hoone asub tiheda liiklusega piirkonna lähedal, võib sellest tulenev tugev vibratsioon põhjustada pinnase liikumist;
halva kvaliteediga vundamenditööd võivad hiljem põhjustada vajumisprobleeme, eriti veekahjustuste korral.
Kuigi põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad vajuvad on erinevaid, siis tihti tekivad need juba maja ehitamise protsessi esimestes etappides. Just sellel põhjusel on väga oluline pöörata pinnase tihendamisele ja tasandamisele tähelepanu.
Mida toob endaga kaasa maja vajumine?
Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on vaid mõned mured, mida maja vajumine endaga kaasa võib tuua.
Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:
kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
tekivad elektriinstallatsioonide rikked.
Probleemid, mis tulenevad maja ja selle vundamendi vajumisest, on kulukad. Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele.
Kuidas tegeleda halvasti tihendatud pinnasest tulenevate tagajärgedega?
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi.
Maja vajumise peatamine ning vundamendi taastamistööd tavaliste meetoditega on ajakulukas ja ressursirohke töö. Aegunud lähenemisega probleemi lahendamine tähendab ruumide tühjendamist, betoonpõrandate lõhkumist ja ülesvõtmist, pinnase tihendamist ning uute põrandate valamist. See paneb majaomaniku väga raske küsimuse ette – kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib pikaajaliselt kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik.
Kui oleks vaid lahendus, mis tihendab pinnase ning stabiliseerib hoone kiirelt ja puhtalt ega vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist. Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist? Tundub liiga lihtsa lahendusena, et tõsi olla?
Kuidas saab URETEK aidata?
Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK´i poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. See ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK´i poolt väljatöötatud tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.
URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab mainitud probleemile läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone stabiilsuse.
Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit liigutada. Tööde ajal võib jätkata hoone igapäevast kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.
Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.
Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.
Erinevat tüüpi praod seintes
Kõige levinumad pragude tüübid on:
sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.
Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.
Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.
Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.
Taastamine
Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.
URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.
Odav viis jälgimiseks
Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.
Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi. 
