Pinnase stabiliseerimine | URETEK Baltic

Mida näitavad meile praod maja seinas? Räägime maja vajumisest ja pinnase stabiliseerimisest

Hoonete kandvate konstruktsioonide vajumine on laialdaselt levinud probleem. Üks esmaseid silmale nähtavaid vajumise sümptomeid on pragude teke hoone seintes või vundamendis. Praod võivad ilmuda äkitselt kui ka progressiivselt läbi aja, varieerudes nii suuruselt kui ka ohult kogu maja konstruktsioonile.

Kui esimesel võimalusel probleemi tuuma ning vajumise protsessi peatamisega ei tegeleta, võib see viia märkimisväärsete kahjustusteni, alustades veetorude ning küttesüsteemi purunemisest kuni hallituse tekkeni majas. Rääkimata kinnisvara väärtuse langemisest.

 

VAJUMIST VÕIVAD PÕHJUSTADA MITMED ERINEVAD TEGURID…

Meie spetsialistide hinnangul on mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad kaasa aidata või põhjustada hoone vajumise ning seeläbi ka pragude tekke majas. Üheks kõige tavalisemaks maja vajumise põhjuseks on eelkõige muutused hoone all olevas pinnases. Aastaaegade vahetusega kaasnevad temperatuuride ning niiskustaseme kõikumised hoone aluspinnases muudavad pinnase struktuuri, põhjustades pinnase liikumist ning selle kandevõime vähenemist.

Teiseks levinud põhjuseks tänapäeval on halvasti tihendatud pinnas enne hoone ehitustööde alustamist. Lisaks võib olla määravaks faktoriks kehvasti paigaldatud või puudulik drenaažisüsteem maja ümbritseval perimeetril.

Vajumist võib põhjustada ka puude või muu suure taimestiku eemaldamine hoone vahetuslähedusest. Puud stabiliseerivad hoonet ümbritsevat pinnast, imades niiskust ning takistades liigset erosiooni. Puude eemaldamisel suureneb pinnase niiskustase ning oht vee erosioonile, põhjustades pinnase liikumist.

Maja vajumine võib alata ka lähedusse rajatavate uute hoonete ehitusprotsessi tõttu, kuna selle käigus pumbatakse vett pinnasest väga jõuliselt välja. Määravaks asjaoluks võib kindlasti osutuda ka maja läheduses teostatud ehitustöödest tekkiv vibratsioon.

Lisaks eelnevale on veel mitmeid vajumist põhjustavaid tegureid: veetaseme muutused, maa-alused õõnsused, liiga suur koormus hoone kandvatele konstruktsioonidele ning ka maa-aluse veetoru lõhkemine, mis kannab peenosised pinnasest minema.

Olenemata maja vajumist põhjustavatest teguritest on oluline hoone all olev pinnas kiiresti stabiliseerida ning vajumine peatada, et vältida edasist kahju ning tagada elanike ohutus ja heaolu.

 

KUIDAS MAJA VAJUMINE PEATADA?

Maja vajumise peatamiseks on mitmeid traditsioonilisi ja aeganõudvaid võimalusi, kuid kõige kiirem ja effektiivsem lahendus on URETEK poolt väljatöötatud geopolümeervaikudega sissepritsetehnoloogia. Antud meetod kujutab endast patenteeritud kahekomponentsete geopolümeervaikude injekteerimist hoone all olevasse pinnasesse, stabiliseerides pinnase kandevõime vundamendi all ning tõstes põranda tagasi algsele projekteeritud kõrgusele.

URETEK tehnoloogia näol on tegemist kiire, puhta ning keskkonnasõbraliku lahendusega – töö teostamise jooksul ei häirita hoone elanike igapäevaelu ning geopolümeervaigud ei kujuta ohtu põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale.

 

URETEK TEHNOLOOGIA EELISED:

  • Kiire ja kauakestev lahendus pinnase stabiliseerimiseks ja maja vajumise peatamiseks.
  • Elanikud ei pea tööde ajaks kodust välja kolima ega mööblit ümber paigutama.
  • Tööga ei kaasne tolmu, liigset müra ega muid häirivaid elemente.
  • Ei pea teostama lammutus- ega kaevetöid ning ehitusjäätmeid transportima.
  • Töö protsess ei tekita kahjustusi hoonele ega peenardega kaunistatud hoovialale.
  • Enamus eramaja tööd teostatakse 1-2 päevaga.
  • Anname oma materjalidele 50-aastase garantii.
  • Materjalid ei kujuta ohtu inimestele ega loodusele meie ümber.

Märksõnad

Raudteerööbaste stabiliseerimine ja pinnase tihendamine URETEK tehnoloogia abil

URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab teha raudtee muldkeha remonti kõige lühema ajaga, muutmata seejuures rongiliiklust.

Geopolümeervaigud aitavad vajunud killustikukihti tugevdada ja stabiliseerida, samuti raudteetunnelite, vaksalite, jaamade, ülesõidukohtade ja depoode betoonplaate tasandada ning need vajaduse korral projekteerimiskõrgusele tõsta.

Raudteetaristu koosneb paljudest objektidest, mille hulka kuuluvad raudteerööbastega lõigud, samuti tunnelid, sillad, vaksalid ja jaamad, depood, vaguniremonditehased jne. Kõik need objektid kannatavad rongiliikluse põhjustatud koormuse all, samuti mõjutavad neid ilmastikunähtused ja pinnaseveed.

Ehituspõhimõte näeb ette killustikukihist aluspõhja rajamist enne rööbaste paigaldamist. Raudtee muldkeha tehakse puistematerjalist (näiteks killustikust). Rööbaste ja killustiku regulaarne koormamine toob kaasa selle, et raudteerööbaste eri lõigud vajuvad ebaühtlaselt. Kui vajumine ületab lubatud piirnormi, muutub rööbaste asend ja raudtee kasutamine muutub ohtlikuks. URETEKi nüüdisaegset geopolümeeride sissepritse meetodit kasutades piisab rööpapaari ohutu seisundi taastamiseks ja killustikukihi tugevdamiseks vaid mõnest tunnist.

Raudteemulde killustikukihi stabiliseerimine

Tänu geopolümeeride kasutamisele on võimalik raudteerööbastealust pinnast tugevdada ja killustikukihi vajumine peatada ilma rööpaid ja liipreid lahti monteerimata. Seejuures pole rööbastee muldkeha stabiliseerimiseks vaja teha killustiku juurdepuistet. Piisab, kui sisestada geopolümeervaik otse raudteemuldesse või selle all olevasse pinnasesse. Geopolümeermaterjal paisub ja avaldab vertikaalsuunas survet, mis on vajalik rööpapaari tõstmiseks projekteerimiskõrgusele.

Raudbetoonplaatide tõstmine

Mitmes ühendustee lõigus (ülesõidukohad, tunnelid, vaksalid, jaamad, depood jne) monteeritakse rööpapaar raudbetoonplaatidele. Ka niisugused plaadid võivad pinnasevee taseme muutumise või drenaažisüsteemide häiretest tulenevate pinnaseuuristuste tõttu vajuda.

Betoonplaatidega lõike saab samuti tasandada ja stabiliseerida, kasutades aluspinnase tugevdamiseks URETEKi tehnoloogiat. Selleks tehakse geopolümeeride sissepritse läbi betoonplaati puuritud avade. Plaatide ja rööbaste muldkeha lahtimonteerimine ei ole seejuures vajalik. Pinnast raudbetoonplaadi all suurel sügavusel tugevdatakse Deep Injectioni meetodil, plaatide otseseks tõstmiseks ja tasandamiseks kasutatakse aga Slab Liftingi meetodit.

Geopolümeeride sissepritse spetsiifika

Geopolümeeride sissepritseks puuritakse raudteemulde killustikukihti või raudbetoonplaatidesse 12–16 mm läbimõõduga augud. Geopolümeermaterjal sisestatakse mööda voolikuid läbi 8–14 mm läbimõõduga torude. Kohe pärast sissepritset geopolümeermaterjal paisub, täidab pinnases olevad tühimikud ja õõnsused ning tagab konstruktsioonide tõusu ja stabiliseerimise. Elementide tõstmise protsessi kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.

Vajaliku vastupidavuse omandab geopolümeer vaid 15 minutiga. See võimaldab teha kõik tööd kiiresti ja rongide sõidugraafikut muutmata.


Märksõnad

Vundament – kas ehitada uus või soojustada vana?

SISUKORD

Pinnase tihendamine ja tasandamine

→ Vundamendi ehitus
→ Uue vundamendi ehitus vanale majale
→ Vundamendi ehituse hind
→ Vana vundamendi soojustamine
→ Vundamendi soojustamise hind
→ Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Vundamendi ehitus

Vana maja kannab endas hõngu, iseloomu ja ajalugu, mida uues majas ei leia. See on tihti põhjuseks, miks otsustatakse uue maja ehitamise asemel vana maja renoveerimise kasuks. Vana maja renoveerimine võib tähendada väga erinevaid asjaolusid – mõne maja puhul võib see piirduda akende vahetuse, trepi ehitamise ja siseviimistlusega, teisel majal tuleb alustada algusest ehk vundamendist.

Vundament on ehitise kõige alumine osa. Olgu palkmaja vundament või kasvuhoone vundament – see kannab kogu ehitise raskust. Korralik vundament on aga midagi rohkemat kui lihtsalt alus majale. See hoiab eemal niiskust, isoleerib külma ning takistab maapinna liikumist selle ümber, toimides ankruna maja raami ja allpool oleva pinnase vahel. Selle tõttu on vundamenditööd üks esimestest töödest, mis ette võtta vana maja renoveerimisel. 

Ka uuematel majadel võib olla probleeme vundamendiddga, kuid vanemate kodude puhul on kasutatud teistsuguseid tehnikaid ja materjale, mis ei pruugi olla erinevatel põhjustel ajaproovile vastu pidanud. See ei tohiks heidutada inimesi, kes soovivad vanemat kodu, vaid see on midagi, mille suhtes tasub tähelepanelik olla. 

Vundamenditööde vajalikkusest nii uue kui vana maja puhul annavad märku mitmed tõsised probleemid, sealhulgas praod põrandates ja seintes, halvasti töötavad ja kinnikiiluvad uksed-aknad, põrandate ebatasasused, suur soojuskadu, vee sissetungimine ning sellest tingituna niiskuskahjustused.

Uue vundamendi ehitus vanale majale

Enamik inimesi, kes ostavad vana maja, eeldavad suuremal või vähemal määral remondi vajalikkust. Renoveerimisel on katusevahetus ja uute akende panek väga tavalised. Täiesti uue vundamendi ehitus on aga midagi, millest väga paljud pole kuulnud. Kuigi see ei ole kõige tüüpilisem valik, ei ole harvad juhud, kus selline samm osutub vajalikuks. 

Vanale majale uue vundamendi ehitus on seotud majaomaniku arusaadava hirmuga mitmel põhjusel. See eeldab suurt raha- ja ajakulu ning põhjalikku eeltööd, kuidas vundamenditöödele läheneda. Kui vana vundament on aga saanud piisavalt tõsiseid kahjustusi on uue ehitamine parim, kui mitte ainus viis, kust oma kodu renoveerimist alustada, et tagada maja stabiilsus ja pikaealisus. 

Plaatvundament, postvundament või lintvundament

Kui on tehtud otsus uue vundamendi ehituse kasuks, on ees järgmine otsus. Milline vundament valida? Vundamente klassifitseeritakse konstruktsiooni, töötamis- ja ehitamisviisi, rajamissügavuse ning arvutusviiside järgi. Vaatame lühidalt kolme enim kasutatavat vundamendi tüüpi. 

  • Plaatvundamenti peetakse üheks vastupidavaimaks, kuna see katab kogu ehitusaluse pinna, mis edaspidi takistab maja konstruktsiooni moondumist. Plaatvundamendi puhul ehitatakse vundament maapinnast kõrgemale spetsiaalsete L-plokkide abil ja seejärel täidetakse raudbetooniga. Siinkohal tuleb arvestada, et betooni tõmbetugevuse saavutamiseks tuleb see armeerida. Plaatvundamenti peetakse sobivaimaks ühekordsetele majadele ja see ei vaja suuri kaevetöid. Sellist tüüpi vundamendil jääb vundamendipiir külmumispiirist kõrgemale ning peab seetõttu olema soojustatud.  
  • Postvundamendi ehitus on üldjuhul kiire ja lihtne. Postvundamendi üheks eeliseks peetakse sobivust ka ebakvaliteetsesse ning vesisemasse/pehmemasse pinnasesse. Postvundamendi puhul paigutatakse postid kindlate tehnikate abil piisavalt sügavale maasse. Üldjuhul kasutatakse postvundamenti väiksemate ehitiste puhul (näiteks kuuride, kasvuhoonete ja aiamajade ehitamisel), kuid see sobib ka kergemate suvilate või palkmajade vundamendiks. 
  • Lintvundament on Eestis enamlevinud vundamendi tüüp. Lintvundament vajab erinevalt eelnevalt kirjeldatud vundamendi tüüpidest kõige suuremaid kaevetöid ning head pinnast.  Selle puhul on külmumispiirist sügavamale rajatud raudbetoonist, kiviplokkidest ja/või paekivist justkui müür, mis järgib maja välis- ja kandeseinu. See sobib ka rasketele ja mitmekordsetele majadele ning vajalik neile, kes soovivad maja juurde keldrit. 

Vundamente on veelgi – näiteks vaivundament, taldmikvundament või fibo plokkidest ehitatud vundament. Vundamendi valik sõltub paljudest asjaoludest – pinnasest, maja suurusest ja raskusest, aga ka rahalistest võimalustest ja ajast. Vundamendi liikide kohta on rohkelt informatsiooni ning edasise huvi korral leiab internetist palju lugemist. 

Vundamendi ehituse hind

Vundamendi ehituse hinnad varieeruvad väga suuresti – kas vaja on postvundamenti väikesele suvilale või lintvundamenti kahekordsele elumajale. Lintvundamendi hind on siiski üldjuhul odavam kui näiteks plaatvundamendi puhul. Uue vundamendi ehituse hinna sisse võib arvestada ka pinnase ettevalmistust ja kaevetöid, vundamendi soojustamist, põrandakütte torustiku paigaldamist, kanalisatsioonitorude paigaldamist ning palju muud. 

Hange.ee kodulehelt leitavate hindade põhjal saab öelda, et väiksema moodulmaja vaivundamendi hinnad algavad 6500 eurost. Üle 100m2 eramu plaatvundamendi hind koos sinnakuuluvate lisatöödega võib kujuneda lausa 30 000 euroni. 

 

Vana vundamendi soojustamine

Kui vana maja renoveerimisel on täiesti uue vundamendi ehitus ebavajalik, ei saa vundamenditöid kohe kõrvale jätta. Halvasti või valesti soojustatud vundamendi ja põrandate tõttu võib maja soojuskadu olla lausa kuni 20%. Seega ebapiisav soojustus vundamendil tähendab suurt soojakadu ja selle tõttu suuremat energiakulu kodu soojendamiseks. Õigesti soojustatud vundament vähendab ja takistab ka niiskuse sattumist majja. Niiskus omakorda võib kaasa tuua aga hallituse, seinte mädanemise või isegi pinnapealsed üleujutused. Nendel põhjustel tuleks vundamendile siiski tähelepanu pöörata ning vajadusel uue vundamendi ehitamise asemel ette võtta vana vundamendi soojustamine. Nõuandeid, kuidas soojustada vundamenti, on palju

Lisaks vundamendi soojustamisele tuleb kindlasti üle vaadata ka hüdroisolatsioon ning välisseinte ja põrandate soojustamine, ükskõik kas tegemist on pinnasel põrandaga või mitte. Loe täpsemalt maja renoveerimise teistest sammudest

Millega soojustada vana vundament?

Vundamenti soojustatakse klassikaliselt horisontaalselt, kuid veelgi parema soojapidavuse tagamiseks tehakse seda tänapäeval ka vertikaalselt. Vundamendi soojustamiseks on mitmeid võimalusi. 

Kõige lihtsam on vundamenditöid ja selle soojustamist teostada juhul, kui maja ei ole vundamendil peal. Sellisel juhul saab vundamendile läheneda ka pealtpoolt ning katta see täies ulatuses soojustusplaatidega, näiteks vahtpolüstüreenplaatidega kuni külmumispiirini. Vana maja renoveerimisel ei ole selline variant võimalik ning sel juhul tuleb tähelepanu pöörata vundamendi tüübile. 

Maa- või paekivist laotud vundamentide puhul sobib soojustamiseks hästi PUR vaht. Kivivundamendi puhul on mõistlik soojustamisele läheneda väljastpoolt, et seeläbi hoida niiskust kivimüürist eemal korralike hüdroisolatsioonikihtidega. Kui vundamendi ladumisel on aga kasutatud näiteks lubimörti, peaks seda kasutama ka taastamis- ja soojustamistöödel. 

Otsustades, millega ja kuidas vana maja vundamenti soojustama hakata, tuleb ennekõike vaadata, millega ja kuidas on olemasolev vundament rajatud ning lähtuda sellest. Arvesse tuleb võtta ka maja asukohta, pinnast ja kahjustusi vundamendile. Lisaks soojustamisele tuleb tähelepanu pöörata vee- ja niiskuse juhtimisele vundamendist ning majast eemale, hüdroisolatsioonikihtide ja/või drenaaži abil. 

Vundamendi soojustamise hind

Nagu ka vundamendi soojustamine sõltub paljudest asjaoludest, sõltub nende tööde hind mitmetest teguritest. Ligipääs vundamendile, soojuskao suurus, materjal, pinnase kvaliteet, vundamendi suurus on mõned tegurid, millega tuleb arvestada hinna väljakujunemisel. Näeme hange.ee lehelt, et vundamendi või selle osade soojustustööd algavad 1000 eurost ning liidetuna teiste töödega ulatuvad kuni 25 000 euroni. 

Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Palkmaja tõsmine, liigutamine, transportIsegi, kui vundament on uus ja hästi soojustatud, võib sellega esineda probleeme. Vundamendi vajumine on protsess, mille puhul keskkonna mõjul (mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuse tõttu) hakkab vundament allapoole liikuma. Maja vundamendi või põranda vajumisest annavad märku ennekõike praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seina vahel. Selliste muutuste märkamisel nii uue kui vanema maja puhul ei saa vundamenditöid edasi lükata ning rohkemate probleemide vältimiseks tuleb sellega viivitamatult tegeleda. URETEK´i geopolümeertehnoloogia on uudne võimalus läheneda sellisele probleemile lihtsalt. URETEK´i tehnoloogiat kasutades pole vaja tööde teostamisel midagi lammutada, kaevata, transportida raskeid suuremõõtmelisi materjale ega kasutada raskeveokeid. Loe täpsemalt vundamendi tõstmisest või küsi pakkumist kodulehelt


Märksõnad

UNESCO maailmapärandisse kuuluva Riia Toomkiriku pinnase tihendamine ja vundamendi tugevdamine


Märksõnad

Rimi kaubanduskeskuse betoonpõranda stabiliseerimine ja taasloodimine


Märksõnad

Niitvälja raudteeülesõidu betoonplaatide taasloodimine ja pinnase kandevõime suurendamine


Märksõnad

Kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel on tähtis arvestada pragude tüüpi, suurust ja asukohta

Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.

Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.

Erinevat tüüpi praod seintes

Kõige levinumad pragude tüübid on:

  • sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
  • välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.

Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.

Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.

Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.

Taastamine

Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.

URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.

Odav viis jälgimiseks

Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.

Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.


Märksõnad

Mere pst. ja Ahtri tänava nurgal asuva trammitee pinnase stabiliseerimine ja konstruktsioonide tõstmine


Märksõnad

Riia trammitee vajunud pinnase tihendamine, kandevõime taastamine ja betoonplaatide tõstmine


Märksõnad

Helsingi sadama betoonist tugipostide tugevdamine ja kai aluse merepinnase stabiliseerimine


Märksõnad