maja renoveerimine

5 sammu vana maja renoveerimisel – millest alustada?

SISUKORD

→ Maja renoveerimine
→ Vanad renoveerimata majad on külmad ja tervist kahjustavad
→ 1. Vundamendi renoveerimine, soojustamine ja tõstmine
→ 2. Fassaadi renoveerimine ja soojustamine
→ 3. Vana maja põranda renoveerimine, ehitus ja soojustamine
→ 4. Seintest pragude ja mõrade eemaldamine ning viimistlus
→ 5. Lae soojustamine ja viimistlus
→ Teised olulised renoveerimistööd
→ Milliseks kujuneb maja renoveerimise hind?

Renoveerimine võib olla väga suur ettevõtmine, kui tegemist on ärihoone või kortermaja renoveerimisega, kuid see võib olla ka väiksemat sorti töö, kui renoveerimist võib vajada vaid maja betoontrepp. Antud artiklis räägime nüüd täpsemalt vanade majade renoveerimisest. Eriti keskendume vanade majade ja palkmajade renoveerimisele ning restaureerimisele, mis alati ei tähenda sama asja, kuid tihti käivad käsikäes.

Vana maja renoveerimine oma unistuste koduks võib olla elevust tekitav protsess – näha ise maja muutumist põrandatest laeni! Siiski on palju asju, mida enne sellise projekti käsilevõtmist teada võiks, et ootamatuid üllatusi vältida. Kuidas alustada oma maja renoveerimis- või restaureerimistöödega?

Püüame anda lühikese ülevaate, millele ja mis järjekorras vana maja renoveerimisel ja soojustamisel tähelepanu pöörata. See on abiks, et paika panna plaan, kuidas töödega alustada või hoopiski aidata teha otsust, kas üldse osta vana maja, mis vajab laiaulatuslikke renoveerimistöid.

Vanad renoveerimata majad on külmad ja tervist kahjustavad

Tihti kolitakse renoveerimist vajavasse majja sisse esimesel võimalusel. Materiaalselt on see ainuõige samm, kuid seina pragudest puhuv tuul, põrandatest õhkav külmus või niiskuslekked võivad ilmneda alles esimese talve ja kevade saabudes ning kaasa tuua ootamatuid ebameeldivusi. Seetõttu on vana maja ostmisel esimeseks oluliseks sammuks maja olukorra hindamine, vaatamata sellele, kas alustad oma väikese maamaja või suure puitmaja renoveerimist, lagunenud talumaja või vana palkmaja restaureerimist.

Vanad kodud ei pruugi olla ainult ebamugavad elamiseks, vaid lausa inimeste tervist kahjustavad. Potentsiaalseteks vältimatuteks ohtudeks vanade majade puhul võivad olla maja või vundamendi vajumine, konstruktsiooniprobleemid, hallitus, majavamm, asbesti olemasolu ning palju muudki. Sellised ohud võivad renoveerimisel mitte ainult võtta palju aega, vaid tuua ka eelarvesse tunduvalt suuremaid ning ootamatuid väljaminekuid. Seetõttu võib juhtuda, et enne renoveerimis- või restaureerimistöid tuleb alustada hoopis suuremal või vähemal määral lammutustöödega.

1. Vundamendi renoveerimine, soojustamine ja tõstmine

Väga oluliseks, kui mitte kõige olulisemateks maja osadeks on katus ja vundament. Probleemide korral tuleb tähelepanu pöörata esmalt just nendele kohtadele, sest puudused katuses või vundamendis võivad mõjutada ülejäänud maja ja selle vastupidavust. Katuseprobleemide korral võivad kahjustada saada ka sarikad ja lagi ning probleemi eiramisel seinad ning põrandadki. Seetõttu tuleks pilk peale heita nii katusekonstruktsioonidele kui ka taladele, et teada saada, kas piisab katuse osalisest parandamisest või tuleb kogu katus välja vahetada.

Vundamendi parandamine on aga see, millest tuleks vana maja renoveerimist alustada. Vundament ei ole oluline mitte ainult maja aluspinnana, vaid see hoiab suures pildis eemal ka niiskust ja isoleerib külma, mis vähendab soojakadu ning aitab vältida niiskuskahjustuste teket. Vana palkmaja vundamendi renoveerimine ja soojustamine võib tõstatada palju küsimusi. Kas soojustada vana vundament, ehitada täiesti uus või on vaja olemasolevat vundamenti tõsta? Pööra sellele põhjalikult tähelepanu ning loe täpsemalt, millistel juhtudel ehitada uus vundament ja millises olukorras valida vana vundamendi soojustamine. Vundamendi vajumine on probleem, mis võib esineda ka uutel majadel ning enamlevinud mured, mis sellele viitavad, on praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seinte vahel. Kõigile nendele töödele tuleb läheneda erinevalt ning seetõttu on esmalt vaja hinnata, mis seisus on maja olemasolev vundament.

2. Fassaadi renoveerimine ja soojustamine

Fassaadi renoveerimine on katuse ja vundamendi järel järgmine töö, kuna maja välisseinad on ilmastikumõjudele avatud – tuul, vihm ja päike võivad fassaadi välimust ning vastupidavust vähendada. Fassaadide renoveerimine algab vana fassaadi lõhkumisest või vähemalt selle alla piilumisest vanade voodrilaudade eemaldamisel.

Fassaadi renoveerimisel on mitu eesmärki. Fassaadi soojustamine aitab suuresti kaasa maja soojapidavusele, õiged materjalid takistavad niiskusel majja tungimast ning välisfassaad annab majale ilusa välimuse.

Vana palkmaja puhul algab fassaadi renoveerimine otsusega, kas soojustada maja väljastpoolt villa, laudise või mõne muu materjaliga. Teine variant on taastada olemasolev palk. Palkmaja restaureerimisel tuleb kindlasti üle vaadata ennekõike alumised palgiread, mis tavaliselt on saanud kõige rohkem kahjustada. Mädanenud palkidele tuleks tähelepanu pöörata isegi juhul, kui need kaetakse, et vältida edaspidiseid niiskuskahjustusi ja palkide pehkimist/mädanemist.

3. Vana maja põranda renoveerimine, ehitus ja soojustamine

Põranda renoveerimisega alustades võib tunduda, et see on üks kiiremaid ja lihtsamaid töid. Nii see tavaliselt siiski ei ole. Põrand mängib väga olulist rolli maja soojana hoidmisel.

Ebakvaliteetsete põrandate puhul tuleks mõelda nende lammutamisele ja täiesti uue põranda ehitusele. Põranda ehitus vanas majas võib osutuda keeruliseks, kui vahele on jäänud vundamendi renoveerimine. Nagu vana talu- või palkmaja puhul üldiselt, on ka põranda kõige suuremaks vaenlaseks niiskus. Seetõttu tuleb enne põrandate soojustamist läbi vaadata ka vundamendi hüdroisolatsioon, et vundament ei märguks ning ei kahjustaks seeläbi edaspidi uuesti ehitatud põrandat.

Põranda soojustamine sõltub nii maja tüübist, vundamendist kui ka põranda materjalist. Puitpõranda talade alla peaks panema soojustusmaterjaliks näiteks kergkruusa ning talade vahele villa või vahtpolüsterooli. Betoonpõranda soojustamisel pannakse kõige alla tavaliselt killustik. Selle peale omakorda peenike liivakiht, vahtpolüsterool ja kile. Seejärel on betooni valamiseks eeltöö tehtud.

Kui põrand on korralik ja hästi soojustatud, kuid põranda ja seina vahele on tekkinud silmaga märgatav vahe, ei tasu kiirustada põranda ümberehitamisega. See võib olla märk sellest, et vundament vajub ning sellele probleemile tuleks läheneda teistmoodi.

4. Seintest pragude ja mõrade eemaldamine ning viimistlus

Vundamendi vajumisest annab märku nii mõnigi muu probleem, mis esmapilgul võib tunduda vaid siseviimistlust vajav mure. Seintele tuleks erilist tähelepanu pöörata, kui märkate seinas pragu või mõra. Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale just vundamendi vajumise näol.

Vundamendi vajumine on midagi, millega tuleb edasiste probleemide vältimiseks koheselt tegeleda. Lihtsat viisi vundamendi tõstmiseks, ilma kaevamistöödeta ja igapäevaelu häirimata, pakub Eesti turul pea 7 aastat tegutsenud ettevõte URETEK Baltic. URETEK´i spetsialistide poolt pakutav teenus tagab hoone kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku tõstmise innovaatilise geopolümeeride sissepritsetehnoloogia abil. Vundamendi tõstmise ja URETEK´i tehnoloogia kohta loe täpsemalt siit.

Kui seinad on sirged ja soojustatud ning vajalik on vaid siseviimistlus, on renoveerimine kergem. Kõige levinum viis on seinad katta ehitusplaadiga, näiteks kipsplaadi või OSB plaadiga ning seejärel kas tapeetida või värvida. Vanade palkmajade puhul jäetakse tihti hästisäilinud palk sisustuselemendiks ning autentsuse säilitamiseks alles.

5. Lae soojustamine ja viimistlus

Lae soojustamine on sama tähtis kui põranda soojustamine. Laele tuleb kindlasti rohkem aega ja raha panustada, kui katus on läbi lasknud või on katuse ja selle taladega esinenud muid probleeme. Tihti vajab lagi eraldi vaid siseviimistlust.

Kiireim, levinuim ning samuti ka odavaim lahendus lagede siseviimistlemiseks on kipsplaat ning selle ülepahteldamine ja -värvimine. Harjumuspärase valge kipslae asemel võib laele uue ilme anda puidu, spetsiaalsete plaatide, omapärase fraktuuri abil või hoopis ripp- või pinglae näol.

Teistmoodi tuleb läheneda vannitoa ning köögi laele. Köögis on soovituslik kasutada nii lagedes kui seintes pestavat kerge läikega värvi. Matt värv tõmbab eriliselt endasse mustust, tahma ja rasva, mis köögiõhus võivad lennelda ning nende puhastamine on raskendatud. Vannitoas tuleks kõrge niiskuse tõttu kasutada tugevat värvi ning igal juhul vältida emailvärvi, mis laepinnale sattunud niiskusega hakkab värvikihi alla mulle ajama.

Teised olulised renoveerimistööd

Eelpool välja toodud aspektid on enne vana maja renoveerimist kindlasti vaja üle vaadata – pädevuse korral ise või kutsuda selleks vajalik spetsialist. Kogu maja renoveerimine võib kindlasti olla aga veelgi pikem protsess ning sõltub tihti väga mitmetest teguritest. Ka kanalisatsioon, ventilatsioon ning küte vajavad tihtipeale ülevaatamist.

Mõned majad vajavad palju lammutamist ja ümberehitamist, teiste puhul tahaks restaureerimisega säilitada vana maja hõng ning kolmandate puhul on vajalikud väiksemad tööd, seega kindlasti tuleb esimese sammuna alustada maja olukorra hindamisest. Pane rõhku eeltööle ning vaata iga maja osa eraldi üle. Pööra tähelepanu nendele töödele, millest selles artiklis juttu oli, kuid kindlasti lähene igale majale individuaalselt ning leia endale ja oma majale parim lahendus.

Milliseks kujuneb maja renoveerimise hind?

Maja renoveerimise hind võib varieeruda väga suuresti renoveerimise ja restaureerimise töö suurusest, materjalidest, tööjõukuludest ning paljust muust. Mõnikord võib vana maja taastamine minna kallimaks, kui uue ostmine või ehitamine. Uuel majal pole aga miljööväärtust, mida pakub renoveeritud maja. Samuti saab renoveerimis- ja restaureerimistöid ajas hajutada, võttes tööd ükshaaval ette ning alustades kõige prioriteetsematest. Seeläbi saab tagada eelarve paindlikkuse ning jagada kulutused pikema aja peale ära.

Maja renoveerimise hinna määramisel on kaks võimalust: kas küsida ehitusfirmalt hinnapakkumist soovitud tööde peale või koostada eelarve ise. Kui oled valmis ise ennast harima ning oma aega panustama mitte ainult ettevalmistusse, vaid näiteks ka materjalide ostmisesse või ehitustöödesse, saab eelarves kokku hoida. Eelarve koostamist võib alustada näiteks vundamenditöödest. Vajunud vundamendi hindamiseks pakuvad URETEK´i spetsialistid tasuta kohapealset vaatlust ja konsultatsiooni ning peale esmast hindamist teeb projektijuht URETEK´i hinnapakkumise.

Märksõnad

Vundament – kas ehitada uus või soojustada vana?

SISUKORD

→ Vundamendi ehitus
→ Uue vundamendi ehitus vanale majale
→ Vundamendi ehituse hind
→ Vana vundamendi soojustamine
→ Vundamendi soojustamise hind
→ Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Vundamendi ehitus

Vana maja kannab endas hõngu, iseloomu ja ajalugu, mida uues majas ei leia. See on tihti põhjuseks, miks otsustatakse uue maja ehitamise asemel vana maja renoveerimise kasuks. Vana maja renoveerimine võib tähendada väga erinevaid asjaolusid – mõne maja puhul võib see piirduda akende vahetuse, trepi ehitamise ja siseviimistlusega, teisel majal tuleb alustada algusest ehk vundamendist.

Vundament on ehitise kõige alumine osa. Olgu palkmaja vundament või kasvuhoone vundament – see kannab kogu ehitise raskust. Korralik vundament on aga midagi rohkemat kui lihtsalt alus majale. See hoiab eemal niiskust, isoleerib külma ning takistab maapinna liikumist selle ümber, toimides ankruna maja raami ja allpool oleva pinnase vahel. Selle tõttu on vundamenditööd üks esimestest töödest, mis ette võtta vana maja renoveerimisel.

Ka uuematel majadel võib olla probleeme vundamendiddga, kuid vanemate kodude puhul on kasutatud teistsuguseid tehnikaid ja materjale, mis ei pruugi olla erinevatel põhjustel ajaproovile vastu pidanud. See ei tohiks heidutada inimesi, kes soovivad vanemat kodu, vaid see on midagi, mille suhtes tasub tähelepanelik olla.

Vundamenditööde vajalikkusest nii uue kui vana maja puhul annavad märku mitmed tõsised probleemid, sealhulgas praod põrandates ja seintes, halvasti töötavad ja kinnikiiluvad uksed-aknad, põrandate ebatasasused, suur soojuskadu, vee sissetungimine ning sellest tingituna niiskuskahjustused.

Uue vundamendi ehitus vanale majale

Enamik inimesi, kes ostavad vana maja, eeldavad suuremal või vähemal määral remondi vajalikkust. Renoveerimisel on katusevahetus ja uute akende panek väga tavalised. Täiesti uue vundamendi ehitus on aga midagi, millest väga paljud pole kuulnud. Kuigi see ei ole kõige tüüpilisem valik, ei ole harvad juhud, kus selline samm osutub vajalikuks.

Vanale majale uue vundamendi ehitus on seotud majaomaniku arusaadava hirmuga mitmel põhjusel. See eeldab suurt raha- ja ajakulu ning põhjalikku eeltööd, kuidas vundamenditöödele läheneda. Kui vana vundament on aga saanud piisavalt tõsiseid kahjustusi on uue ehitamine parim, kui mitte ainus viis, kust oma kodu renoveerimist alustada, et tagada maja stabiilsus ja pikaealisus.

Plaatvundament, postvundament või lintvundament

Kui on tehtud otsus uue vundamendi ehituse kasuks, on ees järgmine otsus. Milline vundament valida? Vundamente klassifitseeritakse konstruktsiooni, töötamis- ja ehitamisviisi, rajamissügavuse ning arvutusviiside järgi. Vaatame lühidalt kolme enim kasutatavat vundamendi tüüpi.

Plaatvundamenti peetakse üheks vastupidavaimaks, kuna see katab kogu ehitusaluse pinna, mis edaspidi takistab maja konstruktsiooni moondumist. Plaatvundamendi puhul ehitatakse vundament maapinnast kõrgemale spetsiaalsete L-plokkide abil ja seejärel täidetakse raudbetooniga. Siinkohal tuleb arvestada, et betooni tõmbetugevuse saavutamiseks tuleb see armeerida. Plaatvundamenti peetakse sobivaimaks ühekordsetele majadele ja see ei vaja suuri kaevetöid. Sellist tüüpi vundamendil jääb vundamendipiir külmumispiirist kõrgemale ning peab seetõttu olema soojustatud.
Postvundamendi ehitus on üldjuhul kiire ja lihtne. Postvundamendi üheks eeliseks peetakse sobivust ka ebakvaliteetsesse ning vesisemasse/pehmemasse pinnasesse. Postvundamendi puhul paigutatakse postid kindlate tehnikate abil piisavalt sügavale maasse. Üldjuhul kasutatakse postvundamenti väiksemate ehitiste puhul (näiteks kuuride, kasvuhoonete ja aiamajade ehitamisel), kuid see sobib ka kergemate suvilate või palkmajade vundamendiks.
Lintvundament on Eestis enamlevinud vundamendi tüüp. Lintvundament vajab erinevalt eelnevalt kirjeldatud vundamendi tüüpidest kõige suuremaid kaevetöid ning head pinnast. Selle puhul on külmumispiirist sügavamale rajatud raudbetoonist, kiviplokkidest ja/või paekivist justkui müür, mis järgib maja välis- ja kandeseinu. See sobib ka rasketele ja mitmekordsetele majadele ning vajalik neile, kes soovivad maja juurde keldrit.

Vundamente on veelgi – näiteks vaivundament, taldmikvundament või fibo plokkidest ehitatud vundament. Vundamendi valik sõltub paljudest asjaoludest – pinnasest, maja suurusest ja raskusest, aga ka rahalistest võimalustest ja ajast. Vundamendi liikide kohta on rohkelt informatsiooni ning edasise huvi korral leiab internetist palju lugemist.

Vundamendi ehituse hind

Vundamendi ehituse hinnad varieeruvad väga suuresti – kas vaja on postvundamenti väikesele suvilale või lintvundamenti kahekordsele elumajale. Lintvundamendi hind on siiski üldjuhul odavam kui näiteks plaatvundamendi puhul. Uue vundamendi ehituse hinna sisse võib arvestada ka pinnase ettevalmistust ja kaevetöid, vundamendi soojustamist, põrandakütte torustiku paigaldamist, kanalisatsioonitorude paigaldamist ning palju muud.

Hange.ee kodulehelt leitavate hindade põhjal saab öelda, et väiksema moodulmaja vaivundamendi hinnad algavad 6500 eurost. Üle 100m2 eramu plaatvundamendi hind koos sinnakuuluvate lisatöödega võib kujuneda lausa 30 000 euroni.

Vana vundamendi soojustamine

Kui vana maja renoveerimisel on täiesti uue vundamendi ehitus ebavajalik, ei saa vundamenditöid kohe kõrvale jätta. Halvasti või valesti soojustatud vundamendi ja põrandate tõttu võib maja soojuskadu olla lausa kuni 20%. Seega ebapiisav soojustus vundamendil tähendab suurt soojakadu ja selle tõttu suuremat energiakulu kodu soojendamiseks. Õigesti soojustatud vundament vähendab ja takistab ka niiskuse sattumist majja. Niiskus omakorda võib kaasa tuua aga hallituse, seinte mädanemise või isegi pinnapealsed üleujutused. Nendel põhjustel tuleks vundamendile siiski tähelepanu pöörata ning vajadusel uue vundamendi ehitamise asemel ette võtta vana vundamendi soojustamine. Nõuandeid, kuidas soojustada vundamenti, on palju.

Lisaks vundamendi soojustamisele tuleb kindlasti üle vaadata ka hüdroisolatsioon ning välisseinte ja põrandate soojustamine, ükskõik kas tegemist on pinnasel põrandaga või mitte. Loe täpsemalt maja renoveerimise teistest sammudest.

Millega soojustada vana vundament?

Vundamenti soojustatakse klassikaliselt horisontaalselt, kuid veelgi parema soojapidavuse tagamiseks tehakse seda tänapäeval ka vertikaalselt. Vundamendi soojustamiseks on mitmeid võimalusi.

Kõige lihtsam on vundamenditöid ja selle soojustamist teostada juhul, kui maja ei ole vundamendil peal. Sellisel juhul saab vundamendile läheneda ka pealtpoolt ning katta see täies ulatuses soojustusplaatidega, näiteks vahtpolüstüreenplaatidega kuni külmumispiirini. Vana maja renoveerimisel ei ole selline variant võimalik ning sel juhul tuleb tähelepanu pöörata vundamendi tüübile.

Maa- või paekivist laotud vundamentide puhul sobib soojustamiseks hästi PUR vaht. Kivivundamendi puhul on mõistlik soojustamisele läheneda väljastpoolt, et seeläbi hoida niiskust kivimüürist eemal korralike hüdroisolatsioonikihtidega. Kui vundamendi ladumisel on aga kasutatud näiteks lubimörti, peaks seda kasutama ka taastamis- ja soojustamistöödel.

Otsustades, millega ja kuidas vana maja vundamenti soojustama hakata, tuleb ennekõike vaadata, millega ja kuidas on olemasolev vundament rajatud ning lähtuda sellest. Arvesse tuleb võtta ka maja asukohta, pinnast ja kahjustusi vundamendile. Lisaks soojustamisele tuleb tähelepanu pöörata vee- ja niiskuse juhtimisele vundamendist ning majast eemale, hüdroisolatsioonikihtide ja/või drenaaži abil.

Vundamendi soojustamise hind

Nagu ka vundamendi soojustamine sõltub paljudest asjaoludest, sõltub nende tööde hind mitmetest teguritest. Ligipääs vundamendile, soojuskao suurus, materjal, pinnase kvaliteet, vundamendi suurus on mõned tegurid, millega tuleb arvestada hinna väljakujunemisel. Näeme hange.ee lehelt, et vundamendi või selle osade soojustustööd algavad 1000 eurost ning liidetuna teiste töödega ulatuvad kuni 25 000 euroni.

Mida teha kui vana vundament on vajunud?

Isegi, kui vundament on uus ja hästi soojustatud, võib sellega esineda probleeme. Vundamendi vajumine on protsess, mille puhul keskkonna mõjul (mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuse tõttu) hakkab vundament allapoole liikuma. Maja vundamendi või põranda vajumisest annavad märku ennekõike praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seina vahel. Selliste muutuste märkamisel nii uue kui vanema maja puhul ei saa vundamenditöid edasi lükata ning rohkemate probleemide vältimiseks tuleb sellega viivitamatult tegeleda. URETEK´i geopolümeertehnoloogia on uudne võimalus läheneda sellisele probleemile lihtsalt. URETEK´i tehnoloogiat kasutades pole vaja tööde teostamisel midagi lammutada, kaevata, transportida raskeid suuremõõtmelisi materjale ega kasutada raskeveokeid. Loe täpsemalt vundamendi tõstmisest või küsi pakkumist kodulehelt.