URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab teha raudtee muldkeha remonti kõige lühema ajaga, muutmata seejuures rongiliiklust.
Geopolümeervaigud aitavad vajunud killustikukihti tugevdada ja stabiliseerida, samuti raudteetunnelite, vaksalite, jaamade, ülesõidukohtade ja depoode betoonplaate tasandada ning need vajaduse korral projekteerimiskõrgusele tõsta.
Raudteetaristu koosneb paljudest objektidest, mille hulka kuuluvad raudteerööbastega lõigud, samuti tunnelid, sillad, vaksalid ja jaamad, depood, vaguniremonditehased jne. Kõik need objektid kannatavad rongiliikluse põhjustatud koormuse all, samuti mõjutavad neid ilmastikunähtused ja pinnaseveed.
Ehituspõhimõte näeb ette killustikukihist aluspõhja rajamist enne rööbaste paigaldamist. Raudtee muldkeha tehakse puistematerjalist (näiteks killustikust). Rööbaste ja killustiku regulaarne koormamine toob kaasa selle, et raudteerööbaste eri lõigud vajuvad ebaühtlaselt. Kui vajumine ületab lubatud piirnormi, muutub rööbaste asend ja raudtee kasutamine muutub ohtlikuks. URETEKi nüüdisaegset geopolümeeride sissepritse meetodit kasutades piisab rööpapaari ohutu seisundi taastamiseks ja killustikukihi tugevdamiseks vaid mõnest tunnist.
Raudteemulde killustikukihi stabiliseerimine
Tänu geopolümeeride kasutamisele on võimalik raudteerööbastealust pinnast tugevdada ja killustikukihi vajumine peatada ilma rööpaid ja liipreid lahti monteerimata. Seejuures pole rööbastee muldkeha stabiliseerimiseks vaja teha killustiku juurdepuistet. Piisab, kui sisestada geopolümeervaik otse raudteemuldesse või selle all olevasse pinnasesse. Geopolümeermaterjal paisub ja avaldab vertikaalsuunas survet, mis on vajalik rööpapaari tõstmiseks projekteerimiskõrgusele.
Raudbetoonplaatide tõstmine
Mitmes ühendustee lõigus (ülesõidukohad, tunnelid, vaksalid, jaamad, depood jne) monteeritakse rööpapaar raudbetoonplaatidele. Ka niisugused plaadid võivad pinnasevee taseme muutumise või drenaažisüsteemide häiretest tulenevate pinnaseuuristuste tõttu vajuda.
Betoonplaatidega lõike saab samuti tasandada ja stabiliseerida, kasutades aluspinnase tugevdamiseks URETEKi tehnoloogiat. Selleks tehakse geopolümeeride sissepritse läbi betoonplaati puuritud avade. Plaatide ja rööbaste muldkeha lahtimonteerimine ei ole seejuures vajalik. Pinnast raudbetoonplaadi all suurel sügavusel tugevdatakse Deep Injectioni meetodil, plaatide otseseks tõstmiseks ja tasandamiseks kasutatakse aga Slab Liftingi meetodit.
Geopolümeeride sissepritse spetsiifika
Geopolümeeride sissepritseks puuritakse raudteemulde killustikukihti või raudbetoonplaatidesse 12–16 mm läbimõõduga augud. Geopolümeermaterjal sisestatakse mööda voolikuid läbi 8–14 mm läbimõõduga torude. Kohe pärast sissepritset geopolümeermaterjal paisub, täidab pinnases olevad tühimikud ja õõnsused ning tagab konstruktsioonide tõusu ja stabiliseerimise. Elementide tõstmise protsessi kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.
Vajaliku vastupidavuse omandab geopolümeer vaid 15 minutiga. See võimaldab teha kõik tööd kiiresti ja rongide sõidugraafikut muutmata.
Praod võivad majade seintesse ja põrandatesse tekkida vundamendi vajumise tagajärjel, kui hoone aluspinnas nõrgeneb
Pragude kõrvaldamiseks tuleb eelkõige kõrvaldada nende tekke põhjus, st tugevdada pinnast ja tõsta vundament projekteerimiskõrgusele. Seda on kõige lihtsam teha, kasutades URETEK geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.
Eramaja seisund oleneb muu hulgas hoonealuse pinnase seisundist. Maja vundament avaldab pinnasele survet ning võib seetõttu järkjärgult allapoole vajuda. Kui vajumine ei ületa lubatud piirnormi, siis püsib maja stabiilsena. Kui piirnorm ületatakse ja kui vundamendi eri osad vajuvad ebaühtlaselt, tuleb olukorra parandamiseks midagi ette võtta.
Vundamendi vajumise korral tekib oht, et kahjustada saavad põrand, kandvad ja mittekandvad seinad, vahelaed ja vaheseinad. Neis konstruktsioonides võivad tekkida praod, samuti on võimalik ukse- ja aknaavade kõverdumine, tehniliste kommunikatsioonide purunemine jne. Niisugustel juhtudel ei anna pragude kinnilappimine hoone põrandas ja seintes tulemusi, sest sellega ei kõrvaldata nende tekkepõhjust, milleks sageli on ehitisealuse pinnase nõrgenemine.
Pinnase nõrgenemine võib olla põhjustatud vastutustundetust suhtumisest ehitustöödesse: ehitisealust pinnast ei ole piisaval määral tihendatud. Esineb muidugi ka avariijuhtumeid, kui pinnase omadused muutuvad vee- ja kanalisatsioonitorustike või maa-aluste reservuaaride purunemise tõttu. Pinnase nõrgenemise taga võivad olla ka muutused pinnasevee tasemes.
Pinnase tugevdamine ja vundamendi stabiliseerimine
Traditsiooniliselt on kasutatud ehitisealuse pinnase tugevdamiseks ja maja vundamendi tõstmiseks rasketehnikat. Maja on tulnud remondi ajaks elanikest vabastada ja vundamendi juurde pääsemiseks on tehtud mahukaid mullatöid. Niisugusel juhul võtavad pinnase tugevdamise ja vundamendi kindlustamise tööd 1–1,5 kuud.
Praegu võib tänu URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodile pinnast tugevdada ja vundamenti endisele kõrgusele tõsta vaid kahe-kolme päevaga. Seejuures ei pea majas remonti alustama ja pole ka vaja elanikke majast välja kolida. Kõik geopolümeeride sissepritsega seotud tööd tehakse maapinnal mööda hoone perimeetrit või maja siseruumides ilma rasketehnikata.
Geopolümeeride sissepritse
Pragude kõrvaldamiseks eramajade põrandates ja seintes kasutatakse kahte URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodit. Meetod Deep Injection võimaldab vundamenti tõsta ja pinnast tugevdada märkimisväärselt sügaval. Meetod Slab Lifting aga annab võimaluse tõsta alumise korruse põranda betoonplaate, pritsides geopolümeervaiku vahetult betooni alla plaadi ja pinnase vahele.
Pärast sissepritset paisuvad geopolümeervaigud kiiresti, täidavad kõik tühimikud ja õõnsused, tugevdavad pinnast ning avaldavad vertikaalsuunas survet. Vaik struktureerub ja hangub 15 minuti jooksul. Kui geopolümeere liialt niiskesse pinnasesse pritsida, siis suruvad need sellest niiskuse välja ja tugevdavad pinnast.
Konstruktsioonide tõstmise ja pragude eemaldamise kulgu kontrollitakse töö käigus laserloodi abil, mille mõõtmisviga on vaid kuni ±1 mm. Sissepritse tehakse läbi 12–16 mm läbimõõduga tehnoloogiliste aukude, mis puuritakse hoone alumise korruse betoonpõrandasse või siis pinnasesse hoone ümber.
Geopolümeervaikude sissepritse tehnoloogia annab võimaluse väga lühikese ajaga teede betoonkatet remontida.
Geopolümeeride abil saab tugevdada teede betoonplaatidealust pinnast, samuti tõsta vajunud elemente ja tasandada nende asetust.
Teede pidev kasutamine põhjustab aja jooksul nende seisundi halvenemist. Autoteedele mõjuvad negatiivselt dünaamilised koormused, mida põhjustavad raskeveokid, aga ka mitmesugused keskkonnategurid.
Autoteede ja parklate ehitamiseks kasutatavad betoonplaadid võivad vajuda ja avariiohtlikke olukordi tekitada. Selliseid kohti esineb kõige rohkem intensiivse liiklusega teedel, parklates, veokite manööverduskohtades ning laadimisplatsidel.
Niisugusel juhul vajavad autoteed remonti, milleks võib kasutada URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.
Sissepritse betoonplaatide alla
Betoonplaatidest teekatte taastamiseks soovitatakse rakendada geopolümeeride sissepritse meetodit Slab Lifting. See võimaldab tõsta vajunud betoonplaate, aga ka tasandada ja ühtlustada terve teelõigu või parkla katet. Slab Liftingi meetodi abil saab remontida ka autoteede avariilisi lõike, mis külgnevad sildade, raudteede, sadamadokkide, laadimisplatvormidega jne.
Slab Liftingi meetod on palju tõhusam kui traditsioonilised autoteede remontimise meetodid, sest geopolümeervaigud peavad dünaamilisele koormusele hästi vastu. Oluline on seegi, et autoteede või parklate katte taastamisele kulub geopolümeervaikude kasutamisel ainult mõni tund kuni mõni päev.
Seejuures võib töid teha kõiki läbisõidualasid sulgemata etapiti ja ka kõige sobivamal ajal, kui autotee koormus on minimaalne.
Isegi raskeveokid võivad liikuda mööda geopolümeeride abil remonditud lõiku juba 15 minutit pärast tööde lõppu. Betoonkattega teelõikude taastamine koos plaatide lahtimonteerimise ja taaspaigaldamisega võib võrdlusena võtta nädalaid ja isegi kuid.
Pinnase sügavuti tugevdamine
Geopolümeeride sissepritse tehnoloogia ei võimalda mitte ainult taastada autoteede ja parklate betoonkatet, vaid ka tugevdada pinnast sõidutee all. Selleks sobib meetod Deep Injection. Sellisel juhul kasutatakse geopolümeere pinnase kandevõime suurendamiseks. Deep Injectioni meetodit võib rakendada ka uute maanteede ja kiirteede ehitamisel. Kui sisestada geopolümeere ülemäära niiskesse pinnasesse, tõrjuvad nad liigse vedeliku välja ja selle tagajärjel pinnase kandevõime suureneb.
Tööprotsess
Autoteede tõstmiseks ja teekatte stabiliseerimiseks geopolümeeride abil tuleb sissepritseks puurida ainult mõned tehnoloogilised avad läbimõõduga 12–16 mm.
Sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete torude, mis sisestatakse valmispuuritud avadesse. Pinnasekihti või betoonplaadi alla sattudes geopolümeerne materjal paisub, täidab tühja ruumi ja õõnsused ning tugevdab nõrgenenud pinnast, tõrjub välja vee ning tõstab vajunud betoonplaadid järk-järgult üles. Tõusu kontrollitakse laserloodi abil täpsusega kuni ±1 mm.
Vana maja kannab endas hõngu, iseloomu ja ajalugu, mida uues majas ei leia. See on tihti põhjuseks, miks otsustatakse uue maja ehitamise asemel vana maja renoveerimise kasuks. Vana maja renoveerimine võib tähendada väga erinevaid asjaolusid – mõne maja puhul võib see piirduda akende vahetuse, trepi ehitamise ja siseviimistlusega, teisel majal tuleb alustada algusest ehk vundamendist.
Vundament on ehitise kõige alumine osa. Olgu palkmaja vundament või kasvuhoone vundament – see kannab kogu ehitise raskust. Korralik vundament on aga midagi rohkemat kui lihtsalt alus majale. See hoiab eemal niiskust, isoleerib külma ning takistab maapinna liikumist selle ümber, toimides ankruna maja raami ja allpool oleva pinnase vahel. Selle tõttu on vundamenditööd üks esimestest töödest, mis ette võtta vana maja renoveerimisel.
Ka uuematel majadel võib olla probleeme vundamendiddga, kuid vanemate kodude puhul on kasutatud teistsuguseid tehnikaid ja materjale, mis ei pruugi olla erinevatel põhjustel ajaproovile vastu pidanud. See ei tohiks heidutada inimesi, kes soovivad vanemat kodu, vaid see on midagi, mille suhtes tasub tähelepanelik olla.
Vundamenditööde vajalikkusest nii uue kui vana maja puhul annavad märku mitmed tõsised probleemid, sealhulgas praod põrandates ja seintes, halvasti töötavad ja kinnikiiluvad uksed-aknad, põrandate ebatasasused, suur soojuskadu, vee sissetungimine ning sellest tingituna niiskuskahjustused.
Uue vundamendi ehitus vanale majale
Enamik inimesi, kes ostavad vana maja, eeldavad suuremal või vähemal määral remondi vajalikkust. Renoveerimisel on katusevahetus ja uute akende panek väga tavalised. Täiesti uue vundamendi ehitus on aga midagi, millest väga paljud pole kuulnud. Kuigi see ei ole kõige tüüpilisem valik, ei ole harvad juhud, kus selline samm osutub vajalikuks.
Vanale majale uue vundamendi ehitus on seotud majaomaniku arusaadava hirmuga mitmel põhjusel. See eeldab suurt raha- ja ajakulu ning põhjalikku eeltööd, kuidas vundamenditöödele läheneda. Kui vana vundament on aga saanud piisavalt tõsiseid kahjustusi on uue ehitamine parim, kui mitte ainus viis, kust oma kodu renoveerimist alustada, et tagada maja stabiilsus ja pikaealisus.
Plaatvundament, postvundament või lintvundament
Kui on tehtud otsus uue vundamendi ehituse kasuks, on ees järgmine otsus. Milline vundament valida? Vundamente klassifitseeritakse konstruktsiooni, töötamis- ja ehitamisviisi, rajamissügavuse ning arvutusviiside järgi. Vaatame lühidalt kolme enim kasutatavat vundamendi tüüpi.
Plaatvundamenti peetakse üheks vastupidavaimaks, kuna see katab kogu ehitusaluse pinna, mis edaspidi takistab maja konstruktsiooni moondumist. Plaatvundamendi puhul ehitatakse vundament maapinnast kõrgemale spetsiaalsete L-plokkide abil ja seejärel täidetakse raudbetooniga. Siinkohal tuleb arvestada, et betooni tõmbetugevuse saavutamiseks tuleb see armeerida. Plaatvundamenti peetakse sobivaimaks ühekordsetele majadele ja see ei vaja suuri kaevetöid. Sellist tüüpi vundamendil jääb vundamendipiir külmumispiirist kõrgemale ning peab seetõttu olema soojustatud.
Postvundamendi ehitus on üldjuhul kiire ja lihtne. Postvundamendi üheks eeliseks peetakse sobivust ka ebakvaliteetsesse ning vesisemasse/pehmemasse pinnasesse. Postvundamendi puhul paigutatakse postid kindlate tehnikate abil piisavalt sügavale maasse. Üldjuhul kasutatakse postvundamenti väiksemate ehitiste puhul (näiteks kuuride, kasvuhoonete ja aiamajade ehitamisel), kuid see sobib ka kergemate suvilate või palkmajade vundamendiks.
Lintvundament on Eestis enamlevinud vundamendi tüüp. Lintvundament vajab erinevalt eelnevalt kirjeldatud vundamendi tüüpidest kõige suuremaid kaevetöid ning head pinnast. Selle puhul on külmumispiirist sügavamale rajatud raudbetoonist, kiviplokkidest ja/või paekivist justkui müür, mis järgib maja välis- ja kandeseinu. See sobib ka rasketele ja mitmekordsetele majadele ning vajalik neile, kes soovivad maja juurde keldrit.
Vundamente on veelgi – näiteks vaivundament, taldmikvundament või fibo plokkidest ehitatud vundament. Vundamendi valik sõltub paljudest asjaoludest – pinnasest, maja suurusest ja raskusest, aga ka rahalistest võimalustest ja ajast. Vundamendi liikide kohta on rohkelt informatsiooni ning edasise huvi korral leiab internetist palju lugemist.
Vundamendi ehituse hind
Vundamendi ehituse hinnad varieeruvad väga suuresti – kas vaja on postvundamenti väikesele suvilale või lintvundamenti kahekordsele elumajale. Lintvundamendi hind on siiski üldjuhul odavam kui näiteks plaatvundamendi puhul. Uue vundamendi ehituse hinna sisse võib arvestada ka pinnase ettevalmistust ja kaevetöid, vundamendi soojustamist, põrandakütte torustiku paigaldamist, kanalisatsioonitorude paigaldamist ning palju muud.
Hange.ee kodulehelt leitavate hindade põhjal saab öelda, et väiksema moodulmaja vaivundamendi hinnad algavad 6500 eurost. Üle 100m2 eramu plaatvundamendi hind koos sinnakuuluvate lisatöödega võib kujuneda lausa 30 000 euroni.
Vana vundamendi soojustamine
Kui vana maja renoveerimisel on täiesti uue vundamendi ehitus ebavajalik, ei saa vundamenditöid kohe kõrvale jätta. Halvasti või valesti soojustatud vundamendi ja põrandate tõttu võib maja soojuskadu olla lausa kuni 20%. Seega ebapiisav soojustus vundamendil tähendab suurt soojakadu ja selle tõttu suuremat energiakulu kodu soojendamiseks. Õigesti soojustatud vundament vähendab ja takistab ka niiskuse sattumist majja. Niiskus omakorda võib kaasa tuua aga hallituse, seinte mädanemise või isegi pinnapealsed üleujutused. Nendel põhjustel tuleks vundamendile siiski tähelepanu pöörata ning vajadusel uue vundamendi ehitamise asemel ette võtta vana vundamendi soojustamine. Nõuandeid, kuidas soojustada vundamenti, on palju.
Lisaks vundamendi soojustamisele tuleb kindlasti üle vaadata ka hüdroisolatsioon ning välisseinte ja põrandate soojustamine, ükskõik kas tegemist on pinnasel põrandaga või mitte. Loe täpsemalt maja renoveerimise teistest sammudest.
Millega soojustada vana vundament?
Vundamenti soojustatakse klassikaliselt horisontaalselt, kuid veelgi parema soojapidavuse tagamiseks tehakse seda tänapäeval ka vertikaalselt. Vundamendi soojustamiseks on mitmeid võimalusi.
Kõige lihtsam on vundamenditöid ja selle soojustamist teostada juhul, kui maja ei ole vundamendil peal. Sellisel juhul saab vundamendile läheneda ka pealtpoolt ning katta see täies ulatuses soojustusplaatidega, näiteks vahtpolüstüreenplaatidega kuni külmumispiirini. Vana maja renoveerimisel ei ole selline variant võimalik ning sel juhul tuleb tähelepanu pöörata vundamendi tüübile.
Maa- või paekivist laotud vundamentide puhul sobib soojustamiseks hästi PUR vaht. Kivivundamendi puhul on mõistlik soojustamisele läheneda väljastpoolt, et seeläbi hoida niiskust kivimüürist eemal korralike hüdroisolatsioonikihtidega. Kui vundamendi ladumisel on aga kasutatud näiteks lubimörti, peaks seda kasutama ka taastamis- ja soojustamistöödel.
Otsustades, millega ja kuidas vana maja vundamenti soojustama hakata, tuleb ennekõike vaadata, millega ja kuidas on olemasolev vundament rajatud ning lähtuda sellest. Arvesse tuleb võtta ka maja asukohta, pinnast ja kahjustusi vundamendile. Lisaks soojustamisele tuleb tähelepanu pöörata vee- ja niiskuse juhtimisele vundamendist ning majast eemale, hüdroisolatsioonikihtide ja/või drenaaži abil.
Vundamendi soojustamise hind
Nagu ka vundamendi soojustamine sõltub paljudest asjaoludest, sõltub nende tööde hind mitmetest teguritest. Ligipääs vundamendile, soojuskao suurus, materjal, pinnase kvaliteet, vundamendi suurus on mõned tegurid, millega tuleb arvestada hinna väljakujunemisel. Näeme hange.ee lehelt, et vundamendi või selle osade soojustustööd algavad 1000 eurost ning liidetuna teiste töödega ulatuvad kuni 25 000 euroni.
Mida teha kui vana vundament on vajunud?
Isegi, kui vundament on uus ja hästi soojustatud, võib sellega esineda probleeme. Vundamendi vajumine on protsess, mille puhul keskkonna mõjul (mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuse tõttu) hakkab vundament allapoole liikuma. Maja vundamendi või põranda vajumisest annavad märku ennekõike praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seina vahel. Selliste muutuste märkamisel nii uue kui vanema maja puhul ei saa vundamenditöid edasi lükata ning rohkemate probleemide vältimiseks tuleb sellega viivitamatult tegeleda. URETEK´i geopolümeertehnoloogia on uudne võimalus läheneda sellisele probleemile lihtsalt. URETEK´i tehnoloogiat kasutades pole vaja tööde teostamisel midagi lammutada, kaevata, transportida raskeid suuremõõtmelisi materjale ega kasutada raskeveokeid. Loe täpsemalt vundamendi tõstmisest või küsi pakkumist kodulehelt.
Lennuväljade ruleerimisteede ning õhkutõusmis-ja maandumisradade katted võivad vajuda.
Kahjustatud lõikude taastamiseks koos aluspinnase tugevdamise ja katteplaatide väljavahetamisega on klassikalisi meetodeid kasutades vaja mitut nädalat või isegi kuid, mil lennuväli ei saa täisvõimsusel funktsioneerida. URETEKi materjale kasutades kulub taastamistöödele vaid mõni päev või isegi ainult mõned tunnid.
Lennuvälja betoonplaatide vajumine on probleem, mida täheldatakse sageli maailma paljudes lennujaamades. Lennuvälja katteplaadid võivad vajuda kasvanud reisijate- ja kaubaveokoguste, drenaažisüsteemi halvenemise, materjalide loomuliku kulumise jne tõttu.
Betoonplaatide vajumine lubatud piirides ei ole ohtlik ega põhjusta ka avariiolukordi. Kui lennuväljaaluse pinnase nõrgenemine ja mõne lennurajalõigu vajumine ületab piirnormi, on siiski vaja viivitamatult sekkuda. Isegi kui lennuvälja katteplaatide seisund ei ole veel ohtlik, võib olukord ilmastikuolude järsul muutumisel ohtlikuks kujuneda. Näiteks kui vesi lennuväljale tekkinud lohkudes külmub, võib see põhjustada lennuki libisemist.
Lennuväljaaluse pinnase tugevdamine
Lennuvälja betoonplaatidest katte taastamiseks tuleb tugevdada plaatidealust pinnast. Traditsiooniliselt monteeritakse lennuvälja katte stabiliseerimiseks ja tasandamiseks kate kas täielikult või osalt lahti, sulgedes avariilise lõigu kapitaalremondiks ning kaasates rasketehnika. Pärast plaatide lahtimonteerimist tehakse pinnase tugevdamise protseduurid, seejärel taastatakse lennuvälja kate.
URETEKi tänapäevast tehnoloogiat ja materjale kasutades ei ole lennuväljaaluse pinnase tugevdamiseks ning betoonplaatide asetuse tasandamiseks ja stabiliseerimiseks tarvis lennuvälja katet lahti monteerida ega välja vahetada, samuti pole vaja rasketehnikat kaasata.
Lennuvälja pealispinda puuritakse pinnase tugevdamiseks hoopis vajalik hulk tehnoloogilisi avasid läbimõõduga 16 mm, mille kaudu sisestatakse vajalikule sügavusele geopolümeerne materjal.
Tehnoloogia põhimõte
URETEKi materjal sisaldab spetsiaalseid geopolümeervaike, mis pinnasekihti sattumisel paisuvad ja kõvastuvad, saavutades suure tugevuse juba 15 minuti pärast. Sel viisil tugevneb lennuväljaalune pinnas, kusjuures taastatud lõiku võib kasutada peaaegu kohe pärast sissepritsete tegemist.
Tehnoloogia võimaldab taastada objekti nii, et lennuplaanis tuleb teha vaid väikseid muudatusi, mis lennuvälja normaalset funktsioneerimist ei sega. Piisab, kui planeerida remonditööd sobivaimale ajale, mil lennukite õhkutõusmist ja maandumist on minimaalselt. URETEKi geopolümeeride sissepritseks vajalike seadmete mõõtmed ja teisaldamisseadmete autonoomsus võimaldavad lennuvälja ressursse taastamistööde ajal mitte piirata.
Tehnoloogia variatsioonid
Lennuvälja katteplaatide tõstmiseks ja stabiliseerimiseks võib URETEKi tehnoloogiat kasutada kahel moel. Meetodid erinevad üksteisest geopolümeeride sissepritse sügavuse poolest. Selleks et taastada nõrgenenud pinnase omadused mitme meetri sügavusel, kasutatakse Deep Injectioni meetodit. Betoonplaatide vahetuks stabiliseerimiseks ja tasandamiseks sisestatakse geopolümeerne materjal pinnase ja plaadi vahelisse tühimikku Slab Liftingi meetodil. Mõlemal juhul reguleeritakse lennuvälja pealispinna ja betoonplaatide asendit reaalajas laserloodide abil, mille täpsus on kuni ±1 mm.
Geopolümeere kasutatakse laialdaselt tootmis- ja tööstusobjektide taastamis- ja remonditöödel.
Geopolümeersed vaigud sobivad nii töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks kui ka kasutuseta objektide moderniseerimiseks, et seal võimsamad seadmed kasutusele võtta.
Paljusid tööstus- ja tootmisobjekte mõjutab regulaarselt ülekoormus. Olenevalt ettevõtte eripärast võib tegu olla nii staatilise kui ka pikaajalise dünaamilise mõjuga.
Niisuguste koormuste tagajärjel tiheneb pinnas alumise korruse põrandaplaatide ja ehitise vundamendi eri osade all. Sellega kaasneb sageli vundamendi ja põranda vajumine, mis põhjustab hoone konstruktsioonis kahjustusi. Vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada geopolümeervaikude sissepritse meetodit.
Hoone konstruktsioonikahjustuste kõrvaldamine
Üks probleeme, mis töö käigus sageli esile kerkib, on seotud sildkraanade kasutamisega. Suurte koormuste regulaarsel teisaldamisel tekib kraana tugedele ebaühtlane dünaamiline koormus. Selle tagajärjel võib pinnas ühtede tugede all tiheneda tugevamini kui teiste all ning kogu konstruktsioon vajub ebaühtlaselt. Juhul kui kraana toed on lisaks hoone kandva konstruktsiooni elemendid, võib kokkuvõttes tekkida kogu objekti purunemise oht.
Selleks et hoone kandvat karkassi tugevdada ja sildkraana seisund stabiliseerida, tuleb vajunud vundamendi tugede alla pinnasesse geopolümeervaiku sisestada. Selle tulemusel ei parane tõenäoliselt mitte ainult kraana, vaid ka ehitise seisund.
Ettevõtete vundamendi tugevdamine
Geopolümeervaikude sissepritset võib pinnase tugevdamiseks tööstusobjektide vundamendi all teha ilma tootmistsüklit katkestamata. Sissepritset tehakse väikeste mobiilsete seadeldiste abil, sisestades geopolümeerse materjali läbi tehnoloogiliste aukude, mis on puuritud alumise korruse põrandasse või hoonega külgnevasse kattesse (pinnasesse). Geopolümeervaikude sissepritseks kasutatakse väikese läbimõõduga torusid. Materjal paisub ja kõvastub vaid mõne minuti jooksul.
Ettevõtete võimsuse suurendamine
Mahajäetud või seisvate tööstusobjektide uus kasutuselevõtt toob sageli kaasa vajaduse rakendada võimsamaid seadmeid. Sellega kaasnevad suuremad koormused hoone esimese korruse põrandale ja vundamendile. Juhul kui niisugused koormused ületavad piirnormi, tuleb alumise korruse põranda- või vundamendialust tugevdada.
Vundamendi tugevdamisel geopolümeeride abil kasutatakse Deep Injectioni sügavpritsemeetodit, millega saab materjali sügavale pinnasesse sisestada. Lisaks võib ruumi alumise korruse põranda tugevdamiseks teha sissepritse Slab Liftingi meetodit kasutades. Sissepritse võib teha nii enne kui ka pärast uute seadmete paigaldamist. Geopolümeeride sissepritset tehakse seni, kuni ehitusaluse pinnase kandevõime vastab normväärtusele.
Tööstus- ja majandushoonete põrandad võivad aja jooksul vajuda.
Betoonplaatidest koosnevad katted kahjustuvad sageli vuugikohtades või kisuvad suure koormuse tagajärjel kaardu. Tänu geopolümeeridele võib betoonpõrandate remonti teha ilma ettevõtte töötsüklit katkestamata.
Hoonete betoonpõrandate plaatide vajumine on lubatud vaid määratud piirides. Selliste põrandate ehitamisel on enne betoonplaatide monteerimist vaja teha kõik asjakohased ettevalmistustööd. Kui põranda monteerimisel tehti aga vigu või avaldatakse betoonpõrandale projekteeritust suuremat survet, vajab ruum kiiresti remonti. Muidu hakkavad vajunud, deformeerunud ja viltused betoonplaadid normaalset tööprotsessi takistama.
Betoonpõrandate tugevdamine ja remont
Betoonpõrandate stabiliseerimiseks, tõstmiseks ja tugevdamiseks kasutatakse Slab Liftingi meetodit. See meetod võimaldab teha betoonpõranda täieliku remondi minimaalse tähtajaga. Seejuures ei ole vaja betoonplaate, stellaaže ja paigaldatud seadmeid lahti monteerida, mistõttu säästetakse, võrreldes traditsiooniliste remondimeetoditega, oluliselt raha ja aega.
Slab Liftingi meetodi eripära on see, et geopolümeervaikude sissepritsel ei ole koormus põranda betoonplaatidele mitte puudus, vaid eelis. Mõnel juhul soovitatakse isegi paigaldada ruumi esmalt uued seadmed ning alles seejärel alustada põranda betoonplaatide tõstmist ja stabiliseerimist. Kui betoonpõrandal on lisakoormus, on geopolümeervaikude sissepritsel tekkivat survet palju kergem pinnase alumistesse kihtidesse suunata. See võimaldab kvaliteetsemalt pinnast tihendada ning betoonplaate tugevdada.
Kuidas toimub betoonpõranda loodiajamine
Betoonpõranda remont Slab Liftingi meetodil võimaldab põranda taastatud lõigud kiiresti kasutusele võtta. Puuduvad seisakud, mis muudel juhtudel betoonplaatide lahtimonteerimise ja uuesti paigaldamise tõttu tekivad. Seega on selle meetodi kasutamisel tellija äritegevusele minimaalne mõju.
Betoonplaatide tõstmiseks, stabiliseerimiseks ja loodiajamiseks pritsitakse betooni alla läbi 1-142 mm läbimõõduga avade geopolümeere. Geopolümeeride koostisosad segatakse kokku spetsiaalsetes kompaktsetes seadmetes otse sissepritse ajal. Peaaegu kohe pärast pinnasesse sattumist toimub geopolümeeride koostisosade keemiline reaktsioon ja materjal hakkab paisuma. Materjal täidab kõik tühjad õõnsused betooni all, suruvad vedeliku ehitisealusest pinnasest pinnase teistesse kihtidesse ning paisuvad pinnase enam nõrgenenud osade suunas.
Pinnas tugevneb 500 mm kaugusel geopolümeeri sisestamise kohast. Seejuures moodustub uus, suurenenud kandevõimega kiht, mis võimaldab betoonplaati tõsta. Plaadi tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas täpsusega ± 1 mm.
Põranda stabiliseerimine külmkambrites
Ladude külmkambrite eripäraks on kõrged nõuded soojustusele, sealhulgas põrandasoojustusele. Olemasolevate ruumide kohandamisel külmkambriteks ei ole põrandat alati lihtne soojustada. Geopolümeeride kasutamisel betoonpõranda loodiajamiseks ja tugevdamiseks on kaudseks tulemuseks ka ruumi põranda soojustuse paranemine.
Põhjenduseks on see, et pinnase tugevdamiseks ja tihendamiseks kasutatud geopolümeerne materjal levib betooni all ühtlaselt ja moodustab väikese soojusjuhtivusega hermeetilise kihi. Seega võimaldavad geopolümeerid lisaks külmkambri betoonpõrandate tugevdamisele säästa põrandasoojustuse arvel.
Isegi, kui vundament on uus ja hästi soojustatud, võib sellega esineda probleeme. Vundamendi vajumine on protsess, mille puhul keskkonna mõjul (mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuse tõttu) hakkab vundament allapoole liikuma. Maja vundamendi või põranda vajumisest annavad märku ennekõike praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seina vahel. Selliste muutuste märkamisel nii uue kui vanema maja puhul ei saa vundamenditöid edasi lükata ning rohkemate probleemide vältimiseks tuleb sellega viivitamatult tegeleda. URETEK´i geopolümeertehnoloogia on uudne võimalus läheneda sellisele probleemile lihtsalt. URETEK´i tehnoloogiat kasutades pole vaja tööde teostamisel midagi lammutada, kaevata, transportida raskeid suuremõõtmelisi materjale ega kasutada raskeveokeid. 
