Eramaja vajunud betoonpõranda tõstmine, pinnase tugevdamine ja vundamendi stabiliseerimine
pinnase tihendamine
Tartu maantee ristmiku pinnase stabiliseerimine
Märksõnad
Maja tõstmine – lihtsam, kui arvata võiks
Ei, me ei räägi multifilmidest – maju saab tegelikkuses ka tõsta. Seda kogemustega meeskonna ja kaasaegse tehnoloogia abil, mitte õhupallidega. Maja tõstmise protsess võetakse ette mitmetel erinevatel põhjustel, vundamendi vajumisest kuni keldri ümberehitamiseni. Vaatame lähemalt, mida selline töö endast ette kujutab ning kuidas saavutada kauakestev soovitud tulemus korralikult, aga lihtsalt ja kiirelt.
Mis on maja tõstmine?
See on kõige lihtsamalt kirjeldatuna protsess, mille käigus eraldatakse hoone vundamendist ja tõstetakse ajutiselt algsest projekteerimiskõrgusest kõrgemale. Maja tõstmine võib viidata aga väga erinevatele töödele. See sõltub tõstmise eesmärgist ja meetodist. Maja saab vundamendist kõrgemale tõsta mõnekümnest sentimeetrist kuni lausa 4 meetrini.
Mille jaoks maja tõstetakse?
Maja tõstetakse väga mitmetel erinevatel põhjustel.
- Maja liigutamine ühest kohast teise. Maja tõstmine on esimene osa hoone ümberpaigutamise protsessist. Eestis on palkmaja tõstmine levinud just nende kolimiseks. Vahel müüakse vaid palkmaja või väikemaja, mis tuleb ostjal oma soovitud kohale transportida või maja liigutatakse, kuna läheduses ehitatakse uut maanteed. Olenemata põhjusest, hõlmab selline maja tõstmine hoone ülestõstmist, uude asukohta teisaldamist ja seejärel uuesti mahapanekut.
- Uue korruse lisamine. Soov saada majja ruumi juurde ei tähenda alati teise korruse peale ehitamist või hoone laiendust. See võib alata ka maja tõstmisest, et juurde ehitada uus alumine korrus.
- Keldri kaevamine ja ehitamine. Keldri loomiseks tagantjärgi, peale hoone valmimist, on vajalik maja tõstmine. Keldri ehitus võetakse ette, kuna keldrid tõstavad kinnisvara väärtust ja annavad täiendavat elamispinda.
- Hoone üleujutuste eest kaitsmiseks. Kuigi Eestis ei ole see vajalik, siis teatud piirkondades on väga levinud tõsta maju selleks, et eluruum oleks enamikust üleujutustest kõrgemal või nõutava üleujutuskaitse kõrguseni.
- Vundamendi kahjustuste korral. Tavapäraselt tõstetakse maja, kui vajalik on täiesti uue vundamendi ehitus või vana vundamendi parandamine. Vundamendi vajumise või kahjustuste korral võib maja tõstmine viidata teistsugusele protsessile. Kuigi maja on tõepoolest tõstetud, ei tõsteta seda samal viisil, nagu seda tehakse hoone teisaldamiseks või keldri lisamiseks.
Kuidas teostatakse maja tõstmist?
Tõsta, toestada ja korrata. See on lühidalt maja tõstmise protsess, kuid tegelikkus sisaldab endas täpseid ja tehnilisi teadmisi vajaminevaid detaile ning oskusi. Mida suurem ja raskem on maja, seda keerulisem on protsess. Iga sein, nael ja tellis on omavahel ühendatud pusletükk, mida tuleb koos hoida.
Enne maja tõstmist tehakse kindlaks vundamendi seisukord ning otsustatakse, kas vajalikud võivad olla ka mõned kaevetööd. Protsessile eelnevalt tuleb teostada välispuhastus, kuna terrassid, rõdud ja haljastus tuleb sageli eemaldada või teatud määral ümber paigutada. Kommunaalteenused (elekter ja torustik) tuleb samuti välja lülitada ning lahti ühendada. Täielikult eemaldatakse torustik, mis kinnitub põrandatalade alla.
Enamasti jääb maja tõstmisel vundament paigale ning terastalad sisestatakse toetuse saamiseks otse põrandatalade alla, võttes arvesse sisemist põrandaplaani ja kodu raskemaid kohti. See loob stabiilse aluse, millele saab paigaldada tungrauad ja võretoestuse.
Tihti võib mööbel hoone tõstmise ajal majja sisse jääda. Protsessi käigus ei saa see kahjustada, kuna tõstmine toimub aeglaselt. Küll aga võib mööbel paigalt nihkuda, seega võiks kergemad esemed kinnitada.
Maja tõstmine tekitab tihti väiksemaid puudusi, näiteks pragusid krohvis või seintes. Tavaliselt on need vältimatud, aga parandatavad.
Samuti ei saa tõstmise protsessi ajal ning tõstetud majas viibida ega elada inimesed, isegi kui maja tõstetakse vaid paarikümne sentimeetri kõrgusele. Maja tõstmine tähendab, et kuni selle tagasipaigutamiseni tuleb leida asenduseks teine elukoht.
Mille jaoks on vajalik vundamendi tõstmine?
Maja vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete ehitustööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Vajunud vundamendiga tuleb tegeleda, kuna see võib endaga kaasa tuua probleeme, mis aja jooksul ainult süvenevad. Üha suurenevad praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, suurenenud soojuskadu ning tuule ja niiskuse tungimine majja on vaid mõningad näited sellest, mis võib juhtuda, kui jätta vundamendi vajumise probleemiga tegelemata. Loe täpsemalt, mida võib pikema aja jooksul kaasa tuua vundamendi ja maja vajumine.
Kui on kindlaks tehtud, et majal vajuvad vundament ja põrandad, tuleb mõelda hoone tõstmisele. Inimesele, kes pole vundamendi taastamisest ja tõstmisest varasemalt kuulnud, võib selline töö tunduda sarnasena eelnevalt kirjeldatud maja tõstmise protsessile. See tähendab ajakulukat ja suurt ettevõtmist, nõudes samal ajal majast lahkumist ning elukorralduse muutmist selleks perioodiks. Vundamendi tõstmine on protsess, mille tulemusena tõstetakse ka maja, kuid töid saab teostada hoopis teistsuguste meetoditega.
Siinkohal tuleb appi URETEK Baltic. Meie tehnilise meeskonna poolt teostatakse kogu vundamendi ja maja tõstmise töö järgnevalt:
- vajalik ei ole mööbli välja tõstmine ega liigutamine;
- inimestel ei ole vaja majast lahkuda – igapäeva elu jätkub tavapäraselt;
- tööle kulub ainult 1-2 päeva;
- tööde teostamise asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks;
- vajalik ei ole suurte masinate ligipääs, ei teostata kaeve- ega lammutustöid;
- vibratsiooni ei teki ja kõrval asuvaid hooneid ei häirita.
Kuidas saab URETEK Baltic aidata?
Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK Baltic poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks.
URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab maja tõstmisele läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK Baltic pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse kaameraga 12-16mm läbimõõduga puuravade kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik injekteeritakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone kauakestva stabiilsuse.
URETEK Baltic kodulehelt saab täpsemalt lugeda tehnoloogia kohta, vaadata tehtud töid ning saata päring, broneerimaks tasuta visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK Baltic kogemustega spetsialistide poolt. Konsultatsiooni käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise.
Tasuta konsultatsioonMärksõnad
Mida näitavad meile praod maja seinas? Räägime maja vajumisest ja pinnase stabiliseerimisest
Hoonete kandvate konstruktsioonide vajumine on laialdaselt levinud probleem. Üks esmaseid silmale nähtavaid vajumise sümptomeid on pragude teke hoone seintes või vundamendis. Praod võivad ilmuda äkitselt kui ka progressiivselt läbi aja, varieerudes nii suuruselt kui ka ohult kogu maja konstruktsioonile.
Kui esimesel võimalusel probleemi tuuma ning vajumise protsessi peatamisega ei tegeleta, võib see viia märkimisväärsete kahjustusteni, alustades veetorude ning küttesüsteemi purunemisest kuni hallituse tekkeni majas. Rääkimata kinnisvara väärtuse langemisest.
VAJUMIST VÕIVAD PÕHJUSTADA MITMED ERINEVAD TEGURID…
Meie spetsialistide hinnangul on mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad kaasa aidata või põhjustada hoone vajumise ning seeläbi ka pragude tekke majas. Üheks kõige tavalisemaks maja vajumise põhjuseks on eelkõige muutused hoone all olevas pinnases. Aastaaegade vahetusega kaasnevad temperatuuride ning niiskustaseme kõikumised hoone aluspinnases muudavad pinnase struktuuri, põhjustades pinnase liikumist ning selle kandevõime vähenemist.
Teiseks levinud põhjuseks tänapäeval on halvasti tihendatud pinnas enne hoone ehitustööde alustamist. Lisaks võib olla määravaks faktoriks kehvasti paigaldatud või puudulik drenaažisüsteem maja ümbritseval perimeetril.
Vajumist võib põhjustada ka puude või muu suure taimestiku eemaldamine hoone vahetuslähedusest. Puud stabiliseerivad hoonet ümbritsevat pinnast, imades niiskust ning takistades liigset erosiooni. Puude eemaldamisel suureneb pinnase niiskustase ning oht vee erosioonile, põhjustades pinnase liikumist.
Maja vajumine võib alata ka lähedusse rajatavate uute hoonete ehitusprotsessi tõttu, kuna selle käigus pumbatakse vett pinnasest väga jõuliselt välja. Määravaks asjaoluks võib kindlasti osutuda ka maja läheduses teostatud ehitustöödest tekkiv vibratsioon.
Lisaks eelnevale on veel mitmeid vajumist põhjustavaid tegureid: veetaseme muutused, maa-alused õõnsused, liiga suur koormus hoone kandvatele konstruktsioonidele ning ka maa-aluse veetoru lõhkemine, mis kannab peenosised pinnasest minema.
Olenemata maja vajumist põhjustavatest teguritest on oluline hoone all olev pinnas kiiresti stabiliseerida ning vajumine peatada, et vältida edasist kahju ning tagada elanike ohutus ja heaolu.
KUIDAS MAJA VAJUMINE PEATADA?
Maja vajumise peatamiseks on mitmeid traditsioonilisi ja aeganõudvaid võimalusi, kuid kõige kiirem ja effektiivsem lahendus on URETEK Baltic poolt väljatöötatud geopolümeervaikudega sissepritsetehnoloogia. Antud meetod kujutab endast patenteeritud kahekomponentsete geopolümeervaikude injekteerimist hoone all olevasse pinnasesse, stabiliseerides pinnase kandevõime vundamendi all ning tõstes põranda tagasi algsele projekteeritud kõrgusele.
URETEK tehnoloogia näol on tegemist kiire, puhta ning keskkonnasõbraliku lahendusega – töö teostamise jooksul ei häirita hoone elanike igapäevaelu ning geopolümeervaigud ei kujuta ohtu põhjaveele ega ümbritsevale keskkonnale.
URETEK TEHNOLOOGIA EELISED:
- Kiire ja kauakestev lahendus pinnase stabiliseerimiseks ja maja vajumise peatamiseks.
- Elanikud ei pea tööde ajaks kodust välja kolima ega mööblit ümber paigutama.
- Tööga ei kaasne tolmu, liigset müra ega muid häirivaid elemente.
- Ei pea teostama lammutus- ega kaevetöid ning ehitusjäätmeid transportima.
- Töö protsess ei tekita kahjustusi hoonele ega peenardega kaunistatud hoovialale.
- Enamus eramaja tööd teostatakse 1-2 päevaga.
- Anname oma materjalidele 50-aastase garantii.
- Materjalid ei kujuta ohtu inimestele ega loodusele meie ümber.
Märksõnad
Pinnase tihendamine ja tasandamine – oluline samm hoone vajumise vältimiseks
Vundament on hoone üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam osa. Kogu ehitis toetub vundamendile ning selle vastupidavus määrab terve hoone vastupidavuse. Vundament peab olema ehitatud nii, et see taluks kõigi teiste ehituselementide raskust ja koormust. Hoone ja selle vundamendi ehitus algab aga eeltööst, mida ei tohi tähelepanuta jätta.
Pinnase ettevalmistus selle tihendamise ja tasandamise läbi on ehitusprotsessi oluline osa. See annab vajaliku tasapinnalise aluse, mis pakub olulist tuge hoonetele, aga ka teedele ja muudele erinevatele ehituskonstruktsioonidele. Tihendamise protsess annab vundamendi all olevale pinnasele suurema vastupidavuse ja stabiilsuse. Oluline on teada, miks see protsess nõuab hoolikat tähelepanu ja mis juhtub, kui see etapp vahele jätta või hooletult teostada. Ning kõige olulisem – kuidas tegeleda halvasti tihendatud ja tasandatud pinnasest tulenevate tagajärgedega.
Mis on pinnase tihendamine?
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Pinnase tihendamine tähendab mulla, liiva või muu tahke pinnasekihi tiheduse suurendamist sealt õhu või vee välja surumise teel. Seda tehakse mehaaniliste vahenditega pinnasele koormuse rakendamise abil. Nii suureneb pinnase mahukaal ja kandevõime, mis tagavad hoonest tuleva koormuse vastuvõtlikkuse.
Tihendamise põhieesmärgiks ongi nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine. Protsessi läbi aga suurendatakse ka pinnase jäikust, et vältida tulevasi deformatsioonide tekkimist, näiteks niiskusesisalduse ja külmakerke läbi.
Tihendamisel saavutatav tulemus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest:
- pinnase olemusest ja tüübist – see võib tähendada liivast, savist, mullast või terastikulist koostist;
- tihendatava pinnasekihi paksusest;
- pinnase niiskuse sisaldusest;
- tihendamiseks kulutatud ajast;
- tihendamiseks tehtavast tööst – kasutatava seadme massist, tüübist, vibratsioonist, kordusläbikute arvust jne.
Mis on pinnase tasandamine?
Pinnase tasandamine, nagu nimigi ütleb, tähendab maapinna tasandamist, et eemaldada muhud, lohud või muud suuremad ebatasasused. Toimingut teostatakse uute ehitusprojektide ettevalmistusfaasis.
Maapinna tasandamise üks põhieesmärke on vundamendi kaitsmine veekahjustuste eest. Maapinna tasandamine konstruktsiooni all ja ümber tagab selle, et vesi voolab hoonest eemale, mitte vundamendi all olevasse pinnasekihti. Kui pinnas on tasandamata või halvasti tasandatud, voolab vesi maja poole. See võib vundamendi ümber koguneda ning seda ümbritsevat pinnast küllastada, põhjustades hoone ebastabiilsust.
Tagantjärgi on võimalik teostada pinnase töid ümber maja. Näiteks kinnistutel, kus puudulik drenaaž rikub vundamenti, võib hoovi tasandamine olukorda parandada.
Miks on pinnase tihendamine oluline?
Kui enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on ehitatud nõrgale pinnasele või on pinnas enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud ehk tihendatud ja tasandatud, võib see kaasa tuua pinnase ja seejärel maja vajumise.
Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Pinnase vajumise taga võib peituda nii geoloogilisi, inimtegevusest tingitud kui ka hooajalisi põhjuseid:
-
- kevadised suurveed võivad ära uhuda kergema pinnasekihi, näiteks liiva;
- vundamendi läheduses kasvavad suured puud võivad, eriti kuumal perioodil, imeda mullast niiskust niivõrd palju, et põhjustab mulla või muu pinnasekihi kokkutõmbumise;
- katkisest või lekkivast kanalisatsioonist välja voolav vesi võib mõnikord vundamendi all olevat maapinda pehmendada või isegi minema uhuda, mille tulemuseks on maa ja seega ka hoone liikumine;
- kui hoone asub tiheda liiklusega piirkonna lähedal, võib sellest tulenev tugev vibratsioon põhjustada pinnase liikumist;
- halva kvaliteediga vundamenditööd võivad hiljem põhjustada vajumisprobleeme, eriti veekahjustuste korral.
Kuigi põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad vajuvad on erinevaid, siis tihti tekivad need juba maja ehitamise protsessi esimestes etappides. Just sellel põhjusel on väga oluline pöörata pinnase tihendamisele ja tasandamisele tähelepanu.
Mida toob endaga kaasa maja vajumine?
Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on vaid mõned mured, mida maja vajumine endaga kaasa võib tuua.
Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:
- kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
- ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
- suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
- puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
- tekivad elektriinstallatsioonide rikked.
Probleemid, mis tulenevad maja ja selle vundamendi vajumisest, on kulukad. Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele.
Kuidas tegeleda halvasti tihendatud pinnasest tulenevate tagajärgedega?
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi.
Maja vajumise peatamine ning vundamendi taastamistööd tavaliste meetoditega on ajakulukas ja ressursirohke töö. Aegunud lähenemisega probleemi lahendamine tähendab ruumide tühjendamist, betoonpõrandate lõhkumist ja ülesvõtmist, pinnase tihendamist ning uute põrandate valamist. See paneb majaomaniku väga raske küsimuse ette – kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib pikaajaliselt kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik.
Kui oleks vaid lahendus, mis tihendab pinnase ning stabiliseerib hoone kiirelt ja puhtalt ega vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist. Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist? Tundub liiga lihtsa lahendusena, et tõsi olla?
Kuidas saab URETEK Baltic aidata?
Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK Baltic poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. See ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK poolt väljatöötatud tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.
URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab mainitud probleemile läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK Baltic pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone stabiilsuse.
Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit liigutada. Tööde ajal võib jätkata hoone igapäevast kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.
Võta meiega ühendust ning peatame Sinu hoone vajumise.
Märksõnad
Kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel on tähtis arvestada pragude tüüpi, suurust ja asukohta
Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.
Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.
Erinevat tüüpi praod seintes
Kõige levinumad pragude tüübid on:
- sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
- välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.
Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.
Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.
Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.
Taastamine
Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.
URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.
Odav viis jälgimiseks
Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.
Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.
Märksõnad
Mere pst. ja Ahtri tänava nurgal asuva trammitee pinnase stabiliseerimine ja konstruktsioonide tõstmine
Märksõnad
Riia trammitee vajunud pinnase tihendamine, kandevõime taastamine ja betoonplaatide tõstmine
Märksõnad
Helsingi sadama betoonist tugipostide tugevdamine ja kai aluse merepinnase stabiliseerimine
Märksõnad
Vao Agro lüpsiala vajunud betoonpõranda tõstmine ja pinnase tihendamine
