Ärihooned | URETEK Baltic

Kaupluste ja ladude põrandate vajumise peatamine ilma ettevõtte igapäevatööd häirimata

Suurte ladude, supermarketite ja logistikakeskuste betoonpõrandad võivad samuti alla või viltu vajuda.

URETEKi nüüdisaegne geopolümeeride sissepritse meetod võimaldab põranda betoonplaate tõsta ja stabiliseerida ilma ruumi vabastamata ja tööd peatamata.

Suurte lao- ja kaubanduspindade põrandaplaatide puhul on arvestatud statsionaarsete konstruktsioonide igapäevase mõjuga. Samuti peab betoonpõrand vastu pidama survele, mida tekitavad laadimismasinad ja muud laoseadmed. Juhul kui ületatakse staatiliste või dünaamiliste koormuste lubatud piirnorme või muutuvad ehitisealuse pinnase omadused betoonpõranda all (pinnase nõrgenemine pinnasevee taseme muutumise, vee- või kanalisatsioonitorustiku lõhkemise tõttu), on tõenäoline, et põrandaplaadid vajuvad alla või viltu.

Eelkirjeldatud kahjustused võivad valmistada väiksemaid ebamugavusi, sest kaubandus- ja laoseadmete asendid muutuvad, aga välistatud ei ole ka avariid ning inimeste elule ja tervisele ohtlikud olukorrad.

Betoonplaatide tõstmise ja stabiliseerimise keerulisus

Kahjuks ei pöörata ladude ja kaubandusruumide betoonpõranda vajumisele alati tähelepanu õigel ajal. Kuna betoonpõranda taastamiseks ja põrandaaluse pinnase tugevdamiseks on traditsioonilisi meetodeid kasutades vaja põrandaplaadid lahti monteerida, lükatakse ruumide remonti sageli edasi, sest nende omanikud kannavad pikaajalise tööseisaku tõttu suurt kahju.

Sageli piirduvad omanikud süsteemsete meetmete rakendamise asemel olukorra ajutise parandamisega kõikvõimalike tugede ja aluste abil. Selline suhtumine probleemi võib mõistagi põhjustada ebameeldivaid tagajärgi.

Põranda tõstmine ja stabiliseerimine geopolümeeride abil

Betoonpõranda vajunud kohti saab tõsta ja ehitisealust pinnast tugevdada URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodi abil.

Sellisel juhul ei ole vaja betoonplaate lahti monteerida, rasketehnikat kaasata ega mullatöid teha. Betoonplaatide vajumise peatamiseks ja loodiajamiseks tuleb vaid geopolümeerne materjal sisestada sügavale põranda alla ehitisealusesse pinnasesse (Deep Injectioni meetod) või pinnase ja betoonplaadi vahelisse ruumi (Slab Liftingi meetod).

Kohe pärast sissepritset geopolümeervaigud paisuvad ja hõivavad ehitisealuses pinnases kogu vaba ruumi, tihendavad pinnast ning kõvastuvad vaid 15 minuti jooksul. URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab suurendada pinnase survetugevust väärtuseni 10,6 МPа.

Sissepritse tegemiseks ei ole tarvis vajunud plaate lahti monteerida. Piisab, kui puurida betooni sisse mõned tehnoloogilised avad läbimõõduga 16 mm, paigutades sinna torud geoplümeerse materjali sisestamiseks. Seejuures võivad URETEKi seadmed asuda töö tegemise kohast kuni 120 m kaugusel.

Geoplümeerne materjal sisestatakse pinnasesse mööda spetsiaalseid voolikuid, mida on lihtne mööda ruumi stellaažide ja muude seadmete vahel vedada. Seega pole vaja ruume kaupadest ja seadmetest tühjendada. Lisaks võimaldab URETEKi geopolümeervaikude kõvastumiskiirus teha kogu betoonplaatide tõstmise ja stabiliseerimise töö öösel. Aga lao ega kaupluse tööd ei pea katkestama ka siis, kui põrandat on vaja tõsta tööajal. Seadmete mobiilsuse ja kompaktsuse tõttu häiritakse igapäevast tööprotsessi minimaalselt.

URETEKi tehnoloogia eelised

Vajunud betoonplaatide tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas. Selleks kasutatakse spetsiaalseid laserloode mõõtmistäpsusega kuni ± 1 mm. Maksimaalne alumise korruse põrandaplaatide tõstmise aste on 20 cm. Pärast põranda kõrguse taastamist on võimalik kõrvaldada praod vaheseintes, mis toetuvad vajunud plaatidele. Põranda taastamine URETEKi meetodi abil võimaldab säästa traditsiooniliste meetoditega võrreldes kuni 25%.


Märksõnad

Tööstushoonete vundamentide stabiliseerimine ja tugevdamine

Geopolümeere kasutatakse laialdaselt tootmis- ja tööstusobjektide taastamis- ja remonditöödel.

Geopolümeersed vaigud sobivad nii töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks kui ka kasutuseta objektide moderniseerimiseks, et seal võimsamad seadmed kasutusele võtta.

Paljusid tööstus- ja tootmisobjekte mõjutab regulaarselt ülekoormus. Olenevalt ettevõtte eripärast võib tegu olla nii staatilise kui ka pikaajalise dünaamilise mõjuga.

Niisuguste koormuste tagajärjel tiheneb pinnas alumise korruse põrandaplaatide ja ehitise vundamendi eri osade all. Sellega kaasneb sageli vundamendi ja põranda vajumine, mis põhjustab hoone konstruktsioonis kahjustusi. Vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada geopolümeervaikude sissepritse meetodit.

Hoone konstruktsioonikahjustuste kõrvaldamine

Üks probleeme, mis töö käigus sageli esile kerkib, on seotud sildkraanade kasutamisega. Suurte koormuste regulaarsel teisaldamisel tekib kraana tugedele ebaühtlane dünaamiline koormus. Selle tagajärjel võib pinnas ühtede tugede all tiheneda tugevamini kui teiste all ning kogu konstruktsioon vajub ebaühtlaselt. Juhul kui kraana toed on lisaks hoone kandva konstruktsiooni elemendid, võib kokkuvõttes tekkida kogu objekti purunemise oht.

Selleks et hoone kandvat karkassi tugevdada ja sildkraana seisund stabiliseerida, tuleb vajunud vundamendi tugede alla pinnasesse geopolümeervaiku sisestada. Selle tulemusel ei parane tõenäoliselt mitte ainult kraana, vaid ka ehitise seisund.

Ettevõtete vundamendi tugevdamine

Geopolümeervaikude sissepritset võib pinnase tugevdamiseks tööstusobjektide vundamendi all teha ilma tootmistsüklit katkestamata. Sissepritset tehakse väikeste mobiilsete seadeldiste abil, sisestades geopolümeerse materjali läbi tehnoloogiliste aukude, mis on puuritud alumise korruse põrandasse või hoonega külgnevasse kattesse (pinnasesse). Geopolümeervaikude sissepritseks kasutatakse väikese läbimõõduga torusid. Materjal paisub ja kõvastub vaid mõne minuti jooksul.

Ettevõtete võimsuse suurendamine

Mahajäetud või seisvate tööstusobjektide uus kasutuselevõtt toob sageli kaasa vajaduse rakendada võimsamaid seadmeid. Sellega kaasnevad suuremad koormused hoone esimese korruse põrandale ja vundamendile. Juhul kui niisugused koormused ületavad piirnormi, tuleb alumise korruse põranda- või vundamendialust tugevdada.

Vundamendi tugevdamisel geopolümeeride abil kasutatakse Deep Injectioni sügavpritsemeetodit, millega saab materjali sügavale pinnasesse sisestada. Lisaks võib ruumi alumise korruse põranda tugevdamiseks teha sissepritse Slab Liftingi meetodit kasutades. Sissepritse võib teha nii enne kui ka pärast uute seadmete paigaldamist. Geopolümeeride sissepritset tehakse seni, kuni ehitusaluse pinnase kandevõime vastab normväärtusele.


Märksõnad

Tööstus- ja majapidamisruumide betoonpõrandate stabiliseerimine

Tööstus- ja majandushoonete põrandad võivad aja jooksul vajuda.

Betoonplaatidest koosnevad katted kahjustuvad sageli vuugikohtades või kisuvad suure koormuse tagajärjel kaardu. Tänu geopolümeeridele võib betoonpõrandate remonti teha ilma ettevõtte töötsüklit katkestamata.

Hoonete betoonpõrandate plaatide vajumine on lubatud vaid määratud piirides. Selliste põrandate ehitamisel on enne betoonplaatide monteerimist vaja teha kõik asjakohased ettevalmistustööd. Kui põranda monteerimisel tehti aga vigu või avaldatakse betoonpõrandale projekteeritust suuremat survet, vajab ruum kiiresti remonti. Muidu hakkavad vajunud, deformeerunud ja viltused betoonplaadid normaalset tööprotsessi takistama.

Betoonpõrandate tugevdamine ja remont

Betoonpõrandate stabiliseerimiseks, tõstmiseks ja tugevdamiseks kasutatakse Slab Liftingi meetodit. See meetod võimaldab teha betoonpõranda täieliku remondi minimaalse tähtajaga. Seejuures ei ole vaja betoonplaate, stellaaže ja paigaldatud seadmeid lahti monteerida, mistõttu säästetakse, võrreldes traditsiooniliste remondimeetoditega, oluliselt raha ja aega.

Slab Liftingi meetodi eripära on see, et geopolümeervaikude sissepritsel ei ole koormus põranda betoonplaatidele mitte puudus, vaid eelis. Mõnel juhul soovitatakse isegi paigaldada ruumi esmalt uued seadmed ning alles seejärel alustada põranda betoonplaatide tõstmist ja stabiliseerimist. Kui betoonpõrandal on lisakoormus, on geopolümeervaikude sissepritsel tekkivat survet palju kergem pinnase alumistesse kihtidesse suunata. See võimaldab kvaliteetsemalt pinnast tihendada ning betoonplaate tugevdada.

Kuidas toimub betoonpõranda loodiajamine

Betoonpõranda remont Slab Liftingi meetodil võimaldab põranda taastatud lõigud kiiresti kasutusele võtta. Puuduvad seisakud, mis muudel juhtudel betoonplaatide lahtimonteerimise ja uuesti paigaldamise tõttu tekivad. Seega on selle meetodi kasutamisel tellija äritegevusele minimaalne mõju.

Betoonplaatide tõstmiseks, stabiliseerimiseks ja loodiajamiseks pritsitakse betooni alla läbi 1-142 mm läbimõõduga avade geopolümeere. Geopolümeeride koostisosad segatakse kokku spetsiaalsetes kompaktsetes seadmetes otse sissepritse ajal. Peaaegu kohe pärast pinnasesse sattumist toimub geopolümeeride koostisosade keemiline reaktsioon ja materjal hakkab paisuma. Materjal täidab kõik tühjad õõnsused betooni all, suruvad vedeliku ehitisealusest pinnasest pinnase teistesse kihtidesse ning paisuvad pinnase enam nõrgenenud osade suunas.

Pinnas tugevneb 500 mm kaugusel geopolümeeri sisestamise kohast. Seejuures moodustub uus, suurenenud kandevõimega kiht, mis võimaldab betoonplaati tõsta. Plaadi tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas täpsusega ± 1 mm.

Põranda stabiliseerimine külmkambrites

Ladude külmkambrite eripäraks on kõrged nõuded soojustusele, sealhulgas põrandasoojustusele. Olemasolevate ruumide kohandamisel külmkambriteks ei ole põrandat alati lihtne soojustada. Geopolümeeride kasutamisel betoonpõranda loodiajamiseks ja tugevdamiseks on kaudseks tulemuseks ka ruumi põranda soojustuse paranemine.

Põhjenduseks on see, et pinnase tugevdamiseks ja tihendamiseks kasutatud geopolümeerne materjal levib betooni all ühtlaselt ja moodustab väikese soojusjuhtivusega hermeetilise kihi. Seega võimaldavad geopolümeerid lisaks külmkambri betoonpõrandate tugevdamisele säästa põrandasoojustuse arvel.


Märksõnad

URETEK tehnoloogia abil lahendatavad probleemid tööstus- ja ehitusplatvormidel

Ehitus- ja mäetööstuse platvormidel on seadmete töökindluse puudumise põhjuseks sageli nende halb kvaliteet või siis on need konkreetseks tööks sobimatud. Tihtipeale võib probleem aga olla seotud ka maapinna vajumisega.

Ka väikesed vajumise tagajärjel pinnases tekkinud kõrvalekalded võivad täpsust nõudvate masinate ja mehhanismide töös häireid põhjustada ning seadmeid liigselt koormata. Kokkuvõttes võib selline olukord põhjustada töös märkimisväärseid häireid ning olla ka rahaliselt kulukas. Kui probleemile ei pöörata tähelepanu, võib seade koguni puruneda, mille tagajärjeks on tööseisak ja kulukas remont (tehniline hooldus), tootlikkuse langus ja mõnel juhul ka ohurisk.

Võimalike probleemide esimesed tunnused

Jaoskonna operaatoril soovitatakse kontrollida seadme samateljelisust. Sagedaste hälvete hulka kuuluvad:

  • seadme tekitatav ebatavalise kõlaga müra;
  • tehnika ebanormaalselt kiire kulumine, eriti konveierilintidel ja kraanateedel;
  • rööbasteede ja masinaaluste pindade ülemäärane kulumine liigse vibratsiooni tõttu, mis põhjustab pinnase vajumist.

Vajumise (maapinna järkjärgulise varisemise, tihenemise või allavajumise) levinuimad põhjused on drenaažiga seotud probleemid, halvasti tihendatud täitematerjal ja mehaaniline vibratsioon.

Varane vastumeetmete rakendamine on olulise tähtsusega

Alati on soovitatav peatada pinnase vajumine enne seadme rikkiminekut, sest see võimaldab minimeerida kulutusi tööseisakule ja remondile. Tänapäevaste pinnasetehniliste meetodite abil on seda lihtsam ja kiirem teha, kui paljud aimata oskavad. Näiteks on URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia usaldusväärne, mugav, tõhus ja kulu efektiivne alternatiivlahendus traditsioonilistele meetoditele nagu betoneerimine või tsementimine. URETEKi tehnoloogia puhul sisestatakse vaik madala rõhu all tihendusest laiali vajunud, lõhutud struktuuriga või ebapüsivasse pinnasesse või kivimisse, et neid tugevdada. URETEKi operatiivset ja tõhusat tehnoloogiat saab rakendada ka olukorras, kus ehitusplatvormi töösse ei ole võimalik sekkuda. Olenevalt mahust võtab protseduur kuni mõni päeva ning seda saab teha paralleelselt ehitustöödega ja ilma vahepausideta. Just see teeb meetodi paindlikuks.

URETEKi tehnoloogias kasutatavad kerged ja samas vastupidavad vaigud on säästlikud ja keskkonda vähe koormavad ning abiks väga erinevate tehnoloogiliste ja geotehniliste ülesannete täitmisel. Rakendusvaldkonnad on näiteks kütusepaakide, maa-aluste hoidlate, veesurvetorude, sademeveetorude ja tunnelite kasutuselt eemaldamine, samuti suurte õõnsuste, tühimike ja isegi mahajäetud kaevanduste massiga täitmine.


Märksõnad

Raudbetoon-konstruktsioonide pragunemiskindlust mõjutavad tegurid ja tugevdamise meetodid

Raudbetoonkonstruktsioonide vastupidavuse uurimisel jälgitakse kindlasti pragunemiskindlust. Ehitajatel on võimalik välja selgitada uuritava materjali võime pidada vastu erinevatele sise- ja välismõjudele. Seda näitajat tähistatakse teatud ajahulgaga, mis kulub esimeste pragude ilmumiseni. Mida kauem püsib konstruktsioon terviklikuna, seda suuremaks peetakse materjali pragunemiskindlust. Pragu suureneb siis, kui pingetegur ületab märkimisväärselt materjali lubatud läviväärtuse.

Täpse hinnangu võib anda vaid betooninäidiste ekspertiis. See praegu kõige tõhusam uurimisviis prognoosib konstruktsiooni püsivust tulevikus.

Betooni pragunemiskindlust mõjutavad tegurid

Väikseid kahjustusi ja nende arenemist betoonis võivad esile kutsuda välised tegurid – niiskus ja temperatuur –, samuti tooraine enda omadused. Pragunemiskindluse määramisel võetakse arvesse andmeid materjali kvaliteedi, painduvuse, roomavuse, vajuvuse ja muu kohta. Samuti mängivad siin tähtsat osa ehituse konstruktsioonivormid ja mõõtmed.

Lisaks tasub arvestada tsemendi valmistamise tehnoloogiat. Väikese kõvastumiskiirusega materjali puhul ilmneb pragude teket harvem. Just seetõttu on pragunemiskindluse määramine suurel määral kompleksne ja nõuab mitmekülgset uurimist.

Võimalused betooni pragunemiskindlust suurendada

Isegi väikeste pragude ilmumist betoonkonstruktsioonidesse peetakse küllaltki ohtlikuks. Väikesed purustused võivad põhjustada tsemendi mahavarisemist ja armatuuri paljastumist. Selle tagajärjel tekib korrosioon, mis põhjustab edasist lagunemist. Betooni saab vastupidavamaks muuta järgmiste meetodite abil:

– segusse eriliste tugevdavate omadustega lisandite lisamine;
– vee magnetiseerimine;
– betooni koostise kontrollimine;
– pinna rauaga katmine;
– spetsiaalse kaitsekihi paigaldamine, et väikesed praod ei saaks tekkida;
– konkreetseks otstarbeks kõige sobivama struktuuriga betooni loomine.

Betooni optimaalse koostise tarvis on vaja valida koostisosad õiges suhtes, tänu millele peab ka betoonkonstruktsioon kaua vastu.

Kui pragu on siiski tekkinud

Enne betoonkonstruktsioonide remonti tuleb leida pragude tekke põhjus. Taastamistööd võib jagada kaheks:

– konstruktsiooni puuduste remont;
– uute konstruktsioonide püstitamine kahjustatud osade asendamiseks.

Kõige optimaalsem pragude kõrvaldamise viis on sissepritsemeetod. Probleemsesse kohta surutakse rõhu all spetsiaalne segu. Kui on tarvis kaitsekihti taastada, siis kasutatakse torkreetimismeetodit. Sellisel juhul valmistatakse spetsiaalne ehitussegu, mis kantakse rõhu all ettevalmistatud pinnale.

Kui vead tekivad pinnase tõttu, tuleb probleem võimalikult kiiresti lahendada aluspõhja tugevdamise või stabiliseerimise teel.

URETEKi spetsialistidel on olemas kõik vajalik betoonkonstruktsioonide analüüsimiseks, remontimiseks ja taastamiseks. Pöördudes abi saamiseks meie poole, võib iga tellija arvestada kõikide probleemide lahendamisega.


Märksõnad