Praod võivad majade seintesse ja põrandatesse tekkida vundamendi vajumise tagajärjel, kui hoone aluspinnas nõrgeneb
Pragude kõrvaldamiseks tuleb eelkõige kõrvaldada nende tekke põhjus, st tugevdada pinnast ja tõsta vundament projekteerimiskõrgusele. Seda on kõige lihtsam teha, kasutades URETEK geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.
Eramaja seisund oleneb muu hulgas hoonealuse pinnase seisundist. Maja vundament avaldab pinnasele survet ning võib seetõttu järkjärgult allapoole vajuda. Kui vajumine ei ületa lubatud piirnormi, siis püsib maja stabiilsena. Kui piirnorm ületatakse ja kui vundamendi eri osad vajuvad ebaühtlaselt, tuleb olukorra parandamiseks midagi ette võtta.
Vundamendi vajumise korral tekib oht, et kahjustada saavad põrand, kandvad ja mittekandvad seinad, vahelaed ja vaheseinad. Neis konstruktsioonides võivad tekkida praod, samuti on võimalik ukse- ja aknaavade kõverdumine, tehniliste kommunikatsioonide purunemine jne. Niisugustel juhtudel ei anna pragude kinnilappimine hoone põrandas ja seintes tulemusi, sest sellega ei kõrvaldata nende tekkepõhjust, milleks sageli on ehitisealuse pinnase nõrgenemine.
Pinnase nõrgenemine võib olla põhjustatud vastutustundetust suhtumisest ehitustöödesse: ehitisealust pinnast ei ole piisaval määral tihendatud. Esineb muidugi ka avariijuhtumeid, kui pinnase omadused muutuvad vee- ja kanalisatsioonitorustike või maa-aluste reservuaaride purunemise tõttu. Pinnase nõrgenemise taga võivad olla ka muutused pinnasevee tasemes.
Pinnase tugevdamine ja vundamendi stabiliseerimine
Traditsiooniliselt on kasutatud ehitisealuse pinnase tugevdamiseks ja maja vundamendi tõstmiseks rasketehnikat. Maja on tulnud remondi ajaks elanikest vabastada ja vundamendi juurde pääsemiseks on tehtud mahukaid mullatöid. Niisugusel juhul võtavad pinnase tugevdamise ja vundamendi kindlustamise tööd 1–1,5 kuud.
Praegu võib tänu URETEK geopolümeeride sissepritse meetodile pinnast tugevdada ja vundamenti endisele kõrgusele tõsta vaid kahe-kolme päevaga. Seejuures ei pea majas remonti alustama ja pole ka vaja elanikke majast välja kolida. Kõik geopolümeeride sissepritsega seotud tööd tehakse maapinnal mööda hoone perimeetrit või maja siseruumides ilma rasketehnikata.
Geopolümeeride sissepritse
Pragude kõrvaldamiseks eramajade põrandates ja seintes kasutatakse kahte URETEK geopolümeeride sissepritse meetodit. Meetod Deep Injection võimaldab vundamenti tõsta ja pinnast tugevdada märkimisväärselt sügaval. Meetod Slab Lifting aga annab võimaluse tõsta alumise korruse põranda betoonplaate, pritsides geopolümeervaiku vahetult betooni alla plaadi ja pinnase vahele.
Pärast sissepritset paisuvad geopolümeervaigud kiiresti, täidavad kõik tühimikud ja õõnsused, tugevdavad pinnast ning avaldavad vertikaalsuunas survet. Vaik struktureerub ja hangub 15 minuti jooksul. Kui geopolümeere liialt niiskesse pinnasesse pritsida, siis suruvad need sellest niiskuse välja ja tugevdavad pinnast.
Konstruktsioonide tõstmise ja pragude eemaldamise kulgu kontrollitakse töö käigus laserloodi abil, mille mõõtmisviga on vaid kuni ±1 mm. Sissepritse tehakse läbi 12–16 mm läbimõõduga tehnoloogiliste aukude, mis puuritakse hoone alumise korruse betoonpõrandasse või siis pinnasesse hoone ümber.
Renoveerimine võib olla väga suur ettevõtmine, kui tegemist on ärihoone või kortermaja renoveerimisega, kuid see võib olla ka väiksemat sorti töö, kui renoveerimist võib vajada vaid maja betoontrepp. Antud artiklis räägime nüüd täpsemalt vanade majade renoveerimisest. Eriti keskendume vanade majade ja palkmajade renoveerimisele ning restaureerimisele, mis alati ei tähenda sama asja, kuid tihti käivad käsikäes.
Vana maja renoveerimine oma unistuste koduks võib olla elevust tekitav protsess – näha ise maja muutumist põrandatest laeni! Siiski on palju asju, mida enne sellise projekti käsilevõtmist teada võiks, et ootamatuid üllatusi vältida. Kuidas alustada oma maja renoveerimis- või restaureerimistöödega?
Püüame anda lühikese ülevaate, millele ja mis järjekorras vana maja renoveerimisel ja soojustamisel tähelepanu pöörata. See on abiks, et paika panna plaan, kuidas töödega alustada või hoopiski aidata teha otsust, kas üldse osta vana maja, mis vajab laiaulatuslikke renoveerimistöid.
Vanad renoveerimata majad on külmad ja tervist kahjustavad
Tihti kolitakse renoveerimist vajavasse majja sisse esimesel võimalusel. Materiaalselt on see ainuõige samm, kuid seina pragudest puhuv tuul, põrandatest õhkav külmus või niiskuslekked võivad ilmneda alles esimese talve ja kevade saabudes ning kaasa tuua ootamatuid ebameeldivusi. Seetõttu on vana maja ostmisel esimeseks oluliseks sammuks maja olukorra hindamine, vaatamata sellele, kas alustad oma väikese maamaja või suure puitmaja renoveerimist, lagunenud talumaja või vana palkmaja restaureerimist.
Vanad kodud ei pruugi olla ainult ebamugavad elamiseks, vaid lausa inimeste tervist kahjustavad. Potentsiaalseteks vältimatuteks ohtudeks vanade majade puhul võivad olla maja või vundamendi vajumine, konstruktsiooniprobleemid, hallitus, majavamm, asbesti olemasolu ning palju muudki. Sellised ohud võivad renoveerimisel mitte ainult võtta palju aega, vaid tuua ka eelarvesse tunduvalt suuremaid ning ootamatuid väljaminekuid. Seetõttu võib juhtuda, et enne renoveerimis- või restaureerimistöid tuleb alustada hoopis suuremal või vähemal määral lammutustöödega.
1. Vundamendi renoveerimine, soojustamine ja tõstmine
Väga oluliseks, kui mitte kõige olulisemateks maja osadeks on katus ja vundament. Probleemide korral tuleb tähelepanu pöörata esmalt just nendele kohtadele, sest puudused katuses või vundamendis võivad mõjutada ülejäänud maja ja selle vastupidavust. Katuseprobleemide korral võivad kahjustada saada ka sarikad ja lagi ning probleemi eiramisel seinad ning põrandadki. Seetõttu tuleks pilk peale heita nii katusekonstruktsioonidele kui ka taladele, et teada saada, kas piisab katuse osalisest parandamisest või tuleb kogu katus välja vahetada.
Vundamendi parandamine on aga see, millest tuleks vana maja renoveerimist alustada. Vundament ei ole oluline mitte ainult maja aluspinnana, vaid see hoiab suures pildis eemal ka niiskust ja isoleerib külma, mis vähendab soojakadu ning aitab vältida niiskuskahjustuste teket. Vana palkmaja vundamendi renoveerimine ja soojustamine võib tõstatada palju küsimusi. Kas soojustada vana vundament, ehitada täiesti uus või on vaja olemasolevat vundamenti tõsta? Pööra sellele põhjalikult tähelepanu ning loe täpsemalt, millistel juhtudel ehitada uus vundament ja millises olukorras valida vana vundamendi soojustamine. Vundamendi vajumine on probleem, mis võib esineda ka uutel majadel ning enamlevinud mured, mis sellele viitavad, on praod seintes ning vahed põrandalaudade ja seinte vahel. Kõigile nendele töödele tuleb läheneda erinevalt ning seetõttu on esmalt vaja hinnata, mis seisus on maja olemasolev vundament.
2. Fassaadi renoveerimine ja soojustamine
Fassaadi renoveerimine on katuse ja vundamendi järel järgmine töö, kuna maja välisseinad on ilmastikumõjudele avatud – tuul, vihm ja päike võivad fassaadi välimust ning vastupidavust vähendada. Fassaadide renoveerimine algab vana fassaadi lõhkumisest või vähemalt selle alla piilumisest vanade voodrilaudade eemaldamisel.
Fassaadi renoveerimisel on mitu eesmärki. Fassaadi soojustamine aitab suuresti kaasa maja soojapidavusele, õiged materjalid takistavad niiskusel majja tungimast ning välisfassaad annab majale ilusa välimuse.
Vana palkmaja puhul algab fassaadi renoveerimine otsusega, kas soojustada maja väljastpoolt villa, laudise või mõne muu materjaliga. Teine variant on taastada olemasolev palk. Palkmaja restaureerimisel tuleb kindlasti üle vaadata ennekõike alumised palgiread, mis tavaliselt on saanud kõige rohkem kahjustada. Mädanenud palkidele tuleks tähelepanu pöörata isegi juhul, kui need kaetakse, et vältida edaspidiseid niiskuskahjustusi ja palkide pehkimist/mädanemist.
3. Vana maja põranda renoveerimine, ehitus ja soojustamine
Põranda renoveerimisega alustades võib tunduda, et see on üks kiiremaid ja lihtsamaid töid. Nii see tavaliselt siiski ei ole. Põrand mängib väga olulist rolli maja soojana hoidmisel.
Ebakvaliteetsete põrandate puhul tuleks mõelda nende lammutamisele ja täiesti uue põranda ehitusele. Põranda ehitus vanas majas võib osutuda keeruliseks, kui vahele on jäänud vundamendi renoveerimine. Nagu vana talu- või palkmaja puhul üldiselt, on ka põranda kõige suuremaks vaenlaseks niiskus. Seetõttu tuleb enne põrandate soojustamist läbi vaadata ka vundamendi hüdroisolatsioon, et vundament ei märguks ning ei kahjustaks seeläbi edaspidi uuesti ehitatud põrandat.
Põranda soojustamine sõltub nii maja tüübist, vundamendist kui ka põranda materjalist. Puitpõranda talade alla peaks panema soojustusmaterjaliks näiteks kergkruusa ning talade vahele villa või vahtpolüsterooli. Betoonpõranda soojustamisel pannakse kõige alla tavaliselt killustik. Selle peale omakorda peenike liivakiht, vahtpolüsterool ja kile. Seejärel on betooni valamiseks eeltöö tehtud.
Kui põrand on korralik ja hästi soojustatud, kuid põranda ja seina vahele on tekkinud silmaga märgatav vahe, ei tasu kiirustada põranda ümberehitamisega. See võib olla märk sellest, et vundament vajub ning sellele probleemile tuleks läheneda teistmoodi.
4. Seintest pragude ja mõrade eemaldamine ning viimistlus
Vundamendi vajumisest annab märku nii mõnigi muu probleem, mis esmapilgul võib tunduda vaid siseviimistlust vajav mure. Seintele tuleks erilist tähelepanu pöörata, kui märkate seinas pragu või mõra. Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale just vundamendi vajumise näol.
Vundamendi vajumine on midagi, millega tuleb edasiste probleemide vältimiseks koheselt tegeleda. Lihtsat viisi vundamendi tõstmiseks, ilma kaevamistöödeta ja igapäevaelu häirimata, pakub Eesti turul pea 7 aastat tegutsenud ettevõte URETEK Baltic. URETEK´i spetsialistide poolt pakutav teenus tagab hoone kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku tõstmise innovaatilise geopolümeeride sissepritsetehnoloogia abil. Vundamendi tõstmise ja URETEK´i tehnoloogia kohta loe täpsemalt siit.
Kui seinad on sirged ja soojustatud ning vajalik on vaid siseviimistlus, on renoveerimine kergem. Kõige levinum viis on seinad katta ehitusplaadiga, näiteks kipsplaadi või OSB plaadiga ning seejärel kas tapeetida või värvida. Vanade palkmajade puhul jäetakse tihti hästisäilinud palk sisustuselemendiks ning autentsuse säilitamiseks alles.
5. Lae soojustamine ja viimistlus
Lae soojustamine on sama tähtis kui põranda soojustamine. Laele tuleb kindlasti rohkem aega ja raha panustada, kui katus on läbi lasknud või on katuse ja selle taladega esinenud muid probleeme. Tihti vajab lagi eraldi vaid siseviimistlust.
Kiireim, levinuim ning samuti ka odavaim lahendus lagede siseviimistlemiseks on kipsplaat ning selle ülepahteldamine ja -värvimine. Harjumuspärase valge kipslae asemel võib laele uue ilme anda puidu, spetsiaalsete plaatide, omapärase fraktuuri abil või hoopis ripp- või pinglae näol.
Teistmoodi tuleb läheneda vannitoa ning köögi laele. Köögis on soovituslik kasutada nii lagedes kui seintes pestavat kerge läikega värvi. Matt värv tõmbab eriliselt endasse mustust, tahma ja rasva, mis köögiõhus võivad lennelda ning nende puhastamine on raskendatud. Vannitoas tuleks kõrge niiskuse tõttu kasutada tugevat värvi ning igal juhul vältida emailvärvi, mis laepinnale sattunud niiskusega hakkab värvikihi alla mulle ajama.
Teised olulised renoveerimistööd
Eelpool välja toodud aspektid on enne vana maja renoveerimist kindlasti vaja üle vaadata – pädevuse korral ise või kutsuda selleks vajalik spetsialist. Kogu maja renoveerimine võib kindlasti olla aga veelgi pikem protsess ning sõltub tihti väga mitmetest teguritest. Ka kanalisatsioon, ventilatsioon ning küte vajavad tihtipeale ülevaatamist.
Mõned majad vajavad palju lammutamist ja ümberehitamist, teiste puhul tahaks restaureerimisega säilitada vana maja hõng ning kolmandate puhul on vajalikud väiksemad tööd, seega kindlasti tuleb esimese sammuna alustada maja olukorra hindamisest. Pane rõhku eeltööle ning vaata iga maja osa eraldi üle. Pööra tähelepanu nendele töödele, millest selles artiklis juttu oli, kuid kindlasti lähene igale majale individuaalselt ning leia endale ja oma majale parim lahendus.
Milliseks kujuneb maja renoveerimise hind?
Maja renoveerimise hind võib varieeruda väga suuresti renoveerimise ja restaureerimise töö suurusest, materjalidest, tööjõukuludest ning paljust muust. Mõnikord võib vana maja taastamine minna kallimaks, kui uue ostmine või ehitamine. Uuel majal pole aga miljööväärtust, mida pakub renoveeritud maja. Samuti saab renoveerimis- ja restaureerimistöid ajas hajutada, võttes tööd ükshaaval ette ning alustades kõige prioriteetsematest. Seeläbi saab tagada eelarve paindlikkuse ning jagada kulutused pikema aja peale ära.
Maja renoveerimise hinna määramisel on kaks võimalust: kas küsida ehitusfirmalt hinnapakkumist soovitud tööde peale või koostada eelarve ise. Kui oled valmis ise ennast harima ning oma aega panustama mitte ainult ettevalmistusse, vaid näiteks ka materjalide ostmisesse või ehitustöödesse, saab eelarves kokku hoida. Eelarve koostamist võib alustada näiteks vundamenditöödest. Vajunud vundamendi hindamiseks pakuvad URETEK´i spetsialistid tasuta kohapealset vaatlust ja konsultatsiooni ning peale esmast hindamist teeb projektijuht URETEK´i hinnapakkumise.
Tihti kolitakse renoveerimist vajavasse majja sisse esimesel võimalusel. Materiaalselt on see ainuõige samm, kuid seina pragudest puhuv tuul, põrandatest õhkav külmus või niiskuslekked võivad ilmneda alles esimese talve ja kevade saabudes ning kaasa tuua ootamatuid ebameeldivusi. Seetõttu on vana maja ostmisel esimeseks oluliseks sammuks maja olukorra hindamine, vaatamata sellele, kas alustad oma väikese maamaja või suure puitmaja renoveerimist, lagunenud talumaja või vana palkmaja restaureerimist.
Vundamendi vajumisest annab märku nii mõnigi muu probleem, mis esmapilgul võib tunduda vaid siseviimistlust vajav mure. Seintele tuleks erilist tähelepanu pöörata, kui märkate seinas pragu või mõra. Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on olukorrad, mis võivad märku anda tõsisest ohust tervele majale just vundamendi vajumise näol. 
