Lao-, kaubandus- ja tööstushoonetes esineb tihtipeale probleeme betoonpõrandate ja vundamendi vajumisega. Kuigi see probleem võib esmalt tunduda väheoluline, on tähtis pinnase vajumisest tekkinud olukordi märgata. Vajunud betoonpõrand või vundament võivad aja jooksul põhjustada ettevõttele suuri kahjusid ning halvimal juhul tuua kaasa tööõnnetusi ja muid tõsiseid muresid.
Kuidas tunda ära pinnase vajumise märke, et taolisi situatsioone ennetada?
Pinnase vajumise esmased märgid võivad ilmneda vajunud betoonpõranda, katkiste põrandaplaatide või hoone seintesse tekkinud pragude näol. Sellises olukorras tuleks esimesel võimalusel hinnata konstruktsioonide vajumise ulatust ning tegeleda probleemi algpõhjustega.
Põrandate vajumise põhjused varieeruvad. Need võivad olla tingitud raskete kaupade ja seadmete paigutamisest tööstus- või tootmispindadele, esineda seetõttu, et ehitustööde käigus ei ole pinnas piisavalt hästi tihendatud või sellest, et pinnase kandevõime on aja jooksul nõrgenenud. Probleemid võivad alguse saada ka kõrvalkruntidel toimuvatest ehitustöödest, mille käigus on pinnasest olulises koguses vett välja pumbatud.
„Kui lao-, kaubandus- või tootmishoone põranda alla tekivad liiva kuivamisest mahukahanemised, ruumidesse paigutatakse algselt planeeritust suuremad seadmed või raskem kaup, võib põrand ühel hetkel hakata vajuma. Selle tagajärjel ei saa aga tõstukid enam 100% efektiivsusega töötada, sest peavad ebatasastes kohtades ettevaatlikumalt manööverdama,” selgitab URETEK Baltic projektijuht Aleksandr Jakubovitš.
Ta lisab: “Samuti hakkavad tõstukite rattad põrandat ja vuugivahesid lõhkuma ning see tegevus kulutab omakorda rattaid ja masinat üldiselt, tõstes hiljem märkimisväärselt hooldus- ja remondikulusid. Lisaks tekitab masina rataste kulumine peent tolmu, mis võib põhjustada toiduainete ja elektroonikatoodete tootmise või ladustamise juures täiendavaid probleeme.”
Piisab vaid põranda poole sentimeetri suurusest vajumisest, kui see juba mõjutab oluliselt ka kõrgemal olevaid riiuleid ning tekitab lisavibratsiooni kallites seadmetes ja tootmisliinidel.
„Eriti suur on probleem robotladudes, kus masinad ei saa ühel hetkel enam seadistatud riiulite vahel liikuda. See omakorda suurendab tõstukite tööaega ning pikendab töötajate tööpäevi, mille tõttu tekivad lisakulud. Samuti väheneb seadmete eluiga ning võivad tekkida olukorrad, kus väga täpset kalibreerimist vajav tööpink üldse rivist välja läheb ning tekib tööseisak,” ütleb Jakubovitš.
Sageli tahetakse kasutusele võtta vanu hooneid, kuhu rajatakse näiteks tootmine või logistikakeskus, jäetakse aga tähelepanuta asjaolu, et põrandatele ei ole sellist koormust planeeritud. Samuti juhtub, kui näiteks toidukauplusesse rajatakse ehituspood.
Mida teha vajunud betoonpõrandate ja vundamendiga?
URETEK innovaatiline sissepritsetehnoloogia pakub kauakestvat lahendust pinnase tihendamiseks ja kandevõime stabiliseerimiseks ning maja vundamendi ja põrandate tõstmiseks ning taasloodimiseks.
Pinnase kandevõime suurendamiseks ja hoone vajumise peatamiseks kasutab URETEK Baltic ainulaadset patenteeritud geopolümeervaikude segu ja selle paisumisomadusi – selleks tehakse pinnasesse väikesed 16mm läbimõõduga puuravad, kuhu injekteeritakse peenikeste metalltorude kaudu paisuv geopolümeervaik.
„Maa all pinnases järgib vaik vähima vastupanu teed ja paisub, täites kõik tühimikud, tihendades pinnast ning tõstes seda järk-järgult ülespoole. Meie tehniline meeskond jälgib kogu protsessi laserite abil, tihendades esmalt pinnase, stabiliseerides vundamendi ning loodides seejärel põrandad 1mm täpsusega tagasi algsele projekteeritud kõrgusele,“ täpsustab Jakubovitš.
Teised traditsioonilised meetodid seevastu eeldavad vundamendi ning täitepinnase rekonstrueerimist, mis on oluliselt kulukam, aeganõudvam ja tülikam protsess.
“Meie geopolümeervaigud sobivad nii tootmis- ja tööstusobjektide kandvate konstruktsioonide vajumise peatamiseks, töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks, infrastruktuuri objektide pinnase stabiliseerimiseks ning kandevõime suurendamiseks, samuti ajalooliste hoonete või eramajade vundamendi vajumise peatamiseks. Ei ole vahet, kas tegu on vundamendi, sõidutee või sillaga – kõiki ehitisi ja infrastruktuure, mis on inimese poolt juba loodud, saab meie tehnoloogiaga stabiliseerida,” tõdeb Jakubovitš.
Võrreldes alternatiivsete meetoditega on URETEK tehnoloogial veel mitmeid olulisi eeliseid. Kui võtta arvesse seda, et traditsioonilisi pinnaseparanduse meetodeid kasutades tuleks kalkuleerida kokku kõik kulud (mis sisaldavad lammutamist, jäätmete äravedu, betoneerimist), siis võib julgelt väita, et URETEK tehnoloogia tuleb kokkuvõttes kordades odavam. Rääkimata ajakulust ja ettevõtte peatatatud rahavoost, kuna URETEK tehnoloogiat kaasates ei pea seiskama ettevõtte igapäeva tegevust.
“Meie jaoks on esmatähtis, et ettevõtted, kus töid teostame, saaksid paralleelselt oma töödega jätkata ning äritegevus ei jääks seisma. Näiteks oleme teostanud töid Rimi ja Prisma ladudes, kus igapäevane laotöö jätkus ning planeerisime tegevused vastavalt öötundidesse ja päevakavasse – ettevõtted ei pidanud meie töö tõttu oma igapäevatööd peatama,” lisab URETEK Baltic projektijuht.
Jätkusuutlik visioon
Kasutatavad geopolümeervaigud on keskkonnasõbralikud materjalid ega tekita pinnasesse injekteerimisel kahju. Vaigud toodetakse Hollandi ühes suurimas keemiatööstustehases ning need omavad kõiki vajalikke sertifikaate. Samuti ei tee geopolümeervaigud pinnases muudatusi ega kahjusta kuidagi põhjavett. URETEK Baltic annab oma materjalidele 50-aastase garantii.
“Meie südameasjaks on juba aastaid olnud keskkond. Eriti oluline on tähtsustada seda ka nüüd, kus räägime kliimaneutraalsest Eestist aastaks 2050. Iga projekti pealt oleme suutelised välja arvestama täpse CO² kulu ning tean, et teeme seda selleks, et keskkonnast saaksid rõõmu tunda mitte ainult meie lapsed, vaid ka lapselapsed ja järgmised põlvkonnad. Seega võime ühemõtteliselt kinnitada, et URETEK tehnoloogia on igati keskkonnasõbralik, tagades jätkusuutlike lahenduste pakkumise võimekuse pinnase tugevdamiseks ja ehitiste stabiliseerimiseks, minimeerides oma igapäevase tegevusega negatiivset mõju keskkonnale,” julgeb Jakubovitš lubada.
Võrreldes traditsiooniliste pinnaseparanduse meetoditega on URETEK tehnoloogia näol tegemist 70% kiirema, 30% keskkonnasõbralikuma ning 20% soodsama lahendusega.
URETEK tehnoloogia on alguse saanud Soomest, tegutsedes täna 52 riigis. Tehnoloogia on end ülemaailmselt edukalt tõestanud pea 50 aastat. Baltikumis on URETEK Baltic olnud pinnaseparanduse valdkonnas üheks suurimaks eestvedajaks juba 9 aastat.
Päringu saatmiseks, tasuta konsultatsiooniks ja hoone konstruktsioonide olukorra hindamiseks võta spetsialistidega ühendust.
URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab teha raudtee muldkeha remonti kõige lühema ajaga, muutmata seejuures rongiliiklust.
Geopolümeervaigud aitavad vajunud killustikukihti tugevdada ja stabiliseerida, samuti raudteetunnelite, vaksalite, jaamade, ülesõidukohtade ja depoode betoonplaate tasandada ning need vajaduse korral projekteerimiskõrgusele tõsta.
Raudteetaristu koosneb paljudest objektidest, mille hulka kuuluvad raudteerööbastega lõigud, samuti tunnelid, sillad, vaksalid ja jaamad, depood, vaguniremonditehased jne. Kõik need objektid kannatavad rongiliikluse põhjustatud koormuse all, samuti mõjutavad neid ilmastikunähtused ja pinnaseveed.
Ehituspõhimõte näeb ette killustikukihist aluspõhja rajamist enne rööbaste paigaldamist. Raudtee muldkeha tehakse puistematerjalist (näiteks killustikust). Rööbaste ja killustiku regulaarne koormamine toob kaasa selle, et raudteerööbaste eri lõigud vajuvad ebaühtlaselt. Kui vajumine ületab lubatud piirnormi, muutub rööbaste asend ja raudtee kasutamine muutub ohtlikuks. URETEKi nüüdisaegset geopolümeeride sissepritse meetodit kasutades piisab rööpapaari ohutu seisundi taastamiseks ja killustikukihi tugevdamiseks vaid mõnest tunnist.
Raudteemulde killustikukihi stabiliseerimine
Tänu geopolümeeride kasutamisele on võimalik raudteerööbastealust pinnast tugevdada ja killustikukihi vajumine peatada ilma rööpaid ja liipreid lahti monteerimata. Seejuures pole rööbastee muldkeha stabiliseerimiseks vaja teha killustiku juurdepuistet. Piisab, kui sisestada geopolümeervaik otse raudteemuldesse või selle all olevasse pinnasesse. Geopolümeermaterjal paisub ja avaldab vertikaalsuunas survet, mis on vajalik rööpapaari tõstmiseks projekteerimiskõrgusele.
Raudbetoonplaatide tõstmine
Mitmes ühendustee lõigus (ülesõidukohad, tunnelid, vaksalid, jaamad, depood jne) monteeritakse rööpapaar raudbetoonplaatidele. Ka niisugused plaadid võivad pinnasevee taseme muutumise või drenaažisüsteemide häiretest tulenevate pinnaseuuristuste tõttu vajuda.
Betoonplaatidega lõike saab samuti tasandada ja stabiliseerida, kasutades aluspinnase tugevdamiseks URETEKi tehnoloogiat. Selleks tehakse geopolümeeride sissepritse läbi betoonplaati puuritud avade. Plaatide ja rööbaste muldkeha lahtimonteerimine ei ole seejuures vajalik. Pinnast raudbetoonplaadi all suurel sügavusel tugevdatakse Deep Injectioni meetodil, plaatide otseseks tõstmiseks ja tasandamiseks kasutatakse aga Slab Liftingi meetodit.
Geopolümeeride sissepritse spetsiifika
Geopolümeeride sissepritseks puuritakse raudteemulde killustikukihti või raudbetoonplaatidesse 12–16 mm läbimõõduga augud. Geopolümeermaterjal sisestatakse mööda voolikuid läbi 8–14 mm läbimõõduga torude. Kohe pärast sissepritset geopolümeermaterjal paisub, täidab pinnases olevad tühimikud ja õõnsused ning tagab konstruktsioonide tõusu ja stabiliseerimise. Elementide tõstmise protsessi kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.
Vajaliku vastupidavuse omandab geopolümeer vaid 15 minutiga. See võimaldab teha kõik tööd kiiresti ja rongide sõidugraafikut muutmata.