sissepritse tehnoloogia | URETEK Baltic

Lao-, tööstus- ja kaubanduspindade vajumisprobleemid – kuidas neid ära tunda ja lahendada?

Lao-, kaubandus- ja tööstushoonetes esineb tihtipeale probleeme betoonpõrandate ja vundamendi vajumisega. Kuigi see probleem võib esmalt tunduda väheoluline, on tähtis pinnase vajumisest tekkinud olukordi märgata. Vajunud betoonpõrand või vundament võivad aja jooksul põhjustada ettevõttele suuri kahjusid ning halvimal juhul tuua kaasa tööõnnetusi ja muid tõsiseid muresid.

Kuidas tunda ära pinnase vajumise märke, et taolisi situatsioone ennetada?

Pinnase vajumise esmased märgid võivad ilmneda vajunud betoonpõranda, katkiste põrandaplaatide või hoone seintesse tekkinud pragude näol. Sellises olukorras tuleks esimesel võimalusel hinnata konstruktsioonide vajumise ulatust ning tegeleda probleemi algpõhjustega.

Põrandate vajumise põhjused varieeruvad. Need võivad olla tingitud raskete kaupade ja seadmete paigutamisest tööstus- või tootmispindadele, esineda seetõttu, et ehitustööde käigus ei ole pinnas piisavalt hästi tihendatud või sellest, et pinnase kandevõime on aja jooksul nõrgenenud. Probleemid võivad alguse saada ka kõrvalkruntidel toimuvatest ehitustöödest, mille käigus on pinnasest olulises koguses vett välja pumbatud.

„Kui lao-, kaubandus- või tootmishoone põranda alla tekivad liiva kuivamisest mahukahanemised, ruumidesse paigutatakse algselt planeeritust suuremad seadmed või raskem kaup, võib põrand ühel hetkel hakata vajuma. Selle tagajärjel ei saa aga tõstukid enam 100% efektiivsusega töötada, sest peavad ebatasastes kohtades ettevaatlikumalt manööverdama,” selgitab URETEK Baltic projektijuht Aleksandr Jakubovitš.

Ta lisab: “Samuti hakkavad tõstukite rattad põrandat ja vuugivahesid lõhkuma ning see tegevus kulutab omakorda rattaid ja masinat üldiselt, tõstes hiljem märkimisväärselt hooldus- ja remondikulusid. Lisaks tekitab masina rataste kulumine peent tolmu, mis võib põhjustada toiduainete ja elektroonikatoodete tootmise või ladustamise juures täiendavaid probleeme.”

Piisab vaid põranda poole sentimeetri suurusest vajumisest, kui see juba mõjutab oluliselt ka kõrgemal olevaid riiuleid ning tekitab lisavibratsiooni kallites seadmetes ja tootmisliinidel.

„Eriti suur on probleem robotladudes, kus masinad ei saa ühel hetkel enam seadistatud riiulite vahel liikuda. See omakorda suurendab tõstukite tööaega ning pikendab töötajate tööpäevi, mille tõttu tekivad lisakulud. Samuti väheneb seadmete eluiga ning võivad tekkida olukorrad, kus väga täpset kalibreerimist vajav tööpink üldse rivist välja läheb ning tekib tööseisak,” ütleb Jakubovitš.

Sageli tahetakse kasutusele võtta vanu hooneid, kuhu rajatakse näiteks tootmine või logistikakeskus, jäetakse aga tähelepanuta asjaolu, et põrandatele ei ole sellist koormust planeeritud. Samuti juhtub, kui näiteks toidukauplusesse rajatakse ehituspood.

Mida teha vajunud betoonpõrandate ja vundamendiga?

URETEK innovaatiline sissepritsetehnoloogia pakub kauakestvat lahendust pinnase tihendamiseks ja kandevõime stabiliseerimiseks ning maja vundamendi ja põrandate tõstmiseks ning taasloodimiseks.

Pinnase kandevõime suurendamiseks ja hoone vajumise peatamiseks kasutab URETEK Baltic ainulaadset patenteeritud geopolümeervaikude segu ja selle paisumisomadusi – selleks tehakse pinnasesse väikesed 16mm läbimõõduga puuravad, kuhu injekteeritakse peenikeste metalltorude kaudu paisuv geopolümeervaik.

„Maa all pinnases järgib vaik vähima vastupanu teed ja paisub, täites kõik tühimikud, tihendades pinnast ning tõstes seda järk-järgult ülespoole. Meie tehniline meeskond jälgib kogu protsessi laserite abil, tihendades esmalt pinnase, stabiliseerides vundamendi ning loodides seejärel põrandad 1mm täpsusega tagasi algsele projekteeritud kõrgusele,“ täpsustab Jakubovitš.

Teised traditsioonilised meetodid seevastu eeldavad vundamendi ning täitepinnase rekonstrueerimist, mis on oluliselt kulukam, aeganõudvam ja tülikam protsess.

“Meie geopolümeervaigud sobivad nii tootmis- ja tööstusobjektide kandvate konstruktsioonide vajumise peatamiseks, töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks, infrastruktuuri objektide pinnase stabiliseerimiseks ning kandevõime suurendamiseks, samuti ajalooliste hoonete või eramajade vundamendi vajumise peatamiseks. Ei ole vahet, kas tegu on vundamendi, sõidutee või sillaga – kõiki ehitisi ja infrastruktuure, mis on inimese poolt juba loodud, saab meie tehnoloogiaga stabiliseerida,” tõdeb Jakubovitš.

Võrreldes alternatiivsete meetoditega on URETEK tehnoloogial veel mitmeid olulisi eeliseid. Kui võtta arvesse seda, et traditsioonilisi pinnaseparanduse meetodeid kasutades tuleks kalkuleerida kokku kõik kulud (mis sisaldavad lammutamist, jäätmete äravedu, betoneerimist), siis võib julgelt väita, et URETEK tehnoloogia tuleb kokkuvõttes kordades odavam. Rääkimata ajakulust ja ettevõtte peatatatud rahavoost, kuna URETEK tehnoloogiat kaasates ei pea seiskama ettevõtte igapäeva tegevust.

“Meie jaoks on esmatähtis, et ettevõtted, kus töid teostame, saaksid paralleelselt oma töödega jätkata ning äritegevus ei jääks seisma. Näiteks oleme teostanud töid Rimi ja Prisma ladudes, kus igapäevane laotöö jätkus ning planeerisime tegevused vastavalt öötundidesse ja päevakavasse – ettevõtted ei pidanud meie töö tõttu oma igapäevatööd peatama,” lisab URETEK Baltic projektijuht.

Jätkusuutlik visioon

Kasutatavad geopolümeervaigud on keskkonnasõbralikud materjalid ega tekita pinnasesse injekteerimisel kahju. Vaigud toodetakse Hollandi ühes suurimas keemiatööstustehases ning need omavad kõiki vajalikke sertifikaate. Samuti ei tee geopolümeervaigud pinnases muudatusi ega kahjusta kuidagi põhjavett. URETEK Baltic annab oma materjalidele 50-aastase garantii.

“Meie südameasjaks on juba aastaid olnud keskkond. Eriti oluline on tähtsustada seda ka nüüd, kus räägime kliimaneutraalsest Eestist aastaks 2050. Iga projekti pealt oleme suutelised välja arvestama täpse CO² kulu ning tean, et teeme seda selleks, et keskkonnast saaksid rõõmu tunda mitte ainult meie lapsed, vaid ka lapselapsed ja järgmised põlvkonnad. Seega võime ühemõtteliselt kinnitada, et URETEK tehnoloogia on igati keskkonnasõbralik, tagades jätkusuutlike lahenduste pakkumise võimekuse pinnase tugevdamiseks ja ehitiste stabiliseerimiseks, minimeerides oma igapäevase tegevusega negatiivset mõju keskkonnale,” julgeb Jakubovitš lubada.

Võrreldes traditsiooniliste pinnaseparanduse meetoditega on URETEK tehnoloogia näol tegemist 70% kiirema, 30% keskkonnasõbralikuma ning 20% soodsama lahendusega.

URETEK tehnoloogia on alguse saanud Soomest, tegutsedes täna 52 riigis. Tehnoloogia on end ülemaailmselt edukalt tõestanud pea 50 aastat. Baltikumis on URETEK Baltic olnud pinnaseparanduse valdkonnas üheks suurimaks eestvedajaks juba 9 aastat.

Päringu saatmiseks, tasuta konsultatsiooniks ja hoone konstruktsioonide olukorra hindamiseks võta spetsialistidega ühendust.

Artikli link: https://majandus.postimees.ee/7991279/lao-toostus-ja-kaubanduspindade-vajumisprobleemid-kuidas-neid-ara-tunda-ja-lahendada

Tasuta konsultatsioon

Märksõnad

Raudteerööbaste stabiliseerimine ja pinnase tihendamine URETEK tehnoloogia abil

URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab teha raudtee muldkeha remonti kõige lühema ajaga, muutmata seejuures rongiliiklust.

Geopolümeervaigud aitavad vajunud killustikukihti tugevdada ja stabiliseerida, samuti raudteetunnelite, vaksalite, jaamade, ülesõidukohtade ja depoode betoonplaate tasandada ning need vajaduse korral projekteerimiskõrgusele tõsta.

Raudteetaristu koosneb paljudest objektidest, mille hulka kuuluvad raudteerööbastega lõigud, samuti tunnelid, sillad, vaksalid ja jaamad, depood, vaguniremonditehased jne. Kõik need objektid kannatavad rongiliikluse põhjustatud koormuse all, samuti mõjutavad neid ilmastikunähtused ja pinnaseveed.

Ehituspõhimõte näeb ette killustikukihist aluspõhja rajamist enne rööbaste paigaldamist. Raudtee muldkeha tehakse puistematerjalist (näiteks killustikust). Rööbaste ja killustiku regulaarne koormamine toob kaasa selle, et raudteerööbaste eri lõigud vajuvad ebaühtlaselt. Kui vajumine ületab lubatud piirnormi, muutub rööbaste asend ja raudtee kasutamine muutub ohtlikuks. URETEKi nüüdisaegset geopolümeeride sissepritse meetodit kasutades piisab rööpapaari ohutu seisundi taastamiseks ja killustikukihi tugevdamiseks vaid mõnest tunnist.

Raudteemulde killustikukihi stabiliseerimine

Tänu geopolümeeride kasutamisele on võimalik raudteerööbastealust pinnast tugevdada ja killustikukihi vajumine peatada ilma rööpaid ja liipreid lahti monteerimata. Seejuures pole rööbastee muldkeha stabiliseerimiseks vaja teha killustiku juurdepuistet. Piisab, kui sisestada geopolümeervaik otse raudteemuldesse või selle all olevasse pinnasesse. Geopolümeermaterjal paisub ja avaldab vertikaalsuunas survet, mis on vajalik rööpapaari tõstmiseks projekteerimiskõrgusele.

Raudbetoonplaatide tõstmine

Mitmes ühendustee lõigus (ülesõidukohad, tunnelid, vaksalid, jaamad, depood jne) monteeritakse rööpapaar raudbetoonplaatidele. Ka niisugused plaadid võivad pinnasevee taseme muutumise või drenaažisüsteemide häiretest tulenevate pinnaseuuristuste tõttu vajuda.

Betoonplaatidega lõike saab samuti tasandada ja stabiliseerida, kasutades aluspinnase tugevdamiseks URETEKi tehnoloogiat. Selleks tehakse geopolümeeride sissepritse läbi betoonplaati puuritud avade. Plaatide ja rööbaste muldkeha lahtimonteerimine ei ole seejuures vajalik. Pinnast raudbetoonplaadi all suurel sügavusel tugevdatakse Deep Injectioni meetodil, plaatide otseseks tõstmiseks ja tasandamiseks kasutatakse aga Slab Liftingi meetodit.

Geopolümeeride sissepritse spetsiifika

Geopolümeeride sissepritseks puuritakse raudteemulde killustikukihti või raudbetoonplaatidesse 12–16 mm läbimõõduga augud. Geopolümeermaterjal sisestatakse mööda voolikuid läbi 8–14 mm läbimõõduga torude. Kohe pärast sissepritset geopolümeermaterjal paisub, täidab pinnases olevad tühimikud ja õõnsused ning tagab konstruktsioonide tõusu ja stabiliseerimise. Elementide tõstmise protsessi kontrollitakse reaalajas laserloodi abil.

Vajaliku vastupidavuse omandab geopolümeer vaid 15 minutiga. See võimaldab teha kõik tööd kiiresti ja rongide sõidugraafikut muutmata.

Märksõnad

Kaupluste ja ladude betoonpõrandate vajumise peatamine ilma ettevõtte igapäevatööd häirimata

Lao- ja tööstushoonete, supermarketite ja logistikakeskuste betoonpõrandad võivad samuti vajuda

URETEK innovatiivne geopolümeervaikude injekteerimise tehnoloogia võimaldab põranda betoonplaate tõsta ja stabiliseerida ilma ruumi vabastamata ja tööd peatamata.

Suurte lao- ja kaubanduspindade põrandaplaatide puhul on arvestatud statsionaarsete konstruktsioonide igapäevase mõjuga. Samuti peab betoonpõrand vastu pidama survele, mida tekitavad laadimismasinad ja muud laoseadmed. Juhul kui ületatakse staatiliste või dünaamiliste koormuste lubatud piirnorme või muutuvad ehitisealuse pinnase omadused betoonpõranda all (pinnase nõrgenemine pinnasevee taseme muutumise, vee- või kanalisatsioonitorustiku lõhkemise tõttu), on tõenäoline, et põrandaplaadid vajuvad alla või viltu.

Eelkirjeldatud kahjustused võivad valmistada väiksemaid ebamugavusi, sest kaubandus- ja laoseadmete asendid muutuvad, aga välistatud ei ole ka avariid ning inimeste elule ja tervisele ohtlikud olukorrad.

Tasuta konsultatsioon

Betoonplaatide tõstmise ja stabiliseerimise keerulisus

Kahjuks ei pöörata ladude ja kaubandusruumide betoonpõranda vajumisele alati tähelepanu õigel ajal. Kuna betoonpõranda taastamiseks ja põrandaaluse pinnase tugevdamiseks on traditsioonilisi meetodeid kasutades vaja põrandaplaadid lahti monteerida, lükatakse ruumide remonti sageli edasi, sest nende omanikud kannavad pikaajalise tööseisaku tõttu suurt kahju.

Sageli piirduvad omanikud süsteemsete meetmete rakendamise asemel olukorra ajutise parandamisega kõikvõimalike tugede ja aluste abil. Selline suhtumine probleemi võib mõistagi põhjustada ebameeldivaid tagajärgi.

Põranda tõstmine ja stabiliseerimine geopolümeeride abil

Betoonpõranda vajunud kohti saab tõsta ja ehitisealust pinnast tugevdada URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodi abil.

Sellisel juhul ei ole vaja betoonplaate lahti monteerida, rasketehnikat kaasata ega mullatöid teha. Betoonplaatide vajumise peatamiseks ja loodiajamiseks tuleb vaid geopolümeerne materjal sisestada sügavale põranda alla ehitisealusesse pinnasesse (Deep Injectioni meetod) või pinnase ja betoonplaadi vahelisse ruumi (Slab Liftingi meetod).

Kohe pärast sissepritset geopolümeervaigud paisuvad ja hõivavad ehitisealuses pinnases kogu vaba ruumi, tihendavad pinnast ning kõvastuvad vaid 15 minuti jooksul. URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia võimaldab suurendada pinnase survetugevust väärtuseni 10,6 МPа.

Sissepritse tegemiseks ei ole tarvis vajunud plaate lahti monteerida. Piisab, kui puurida betooni sisse mõned tehnoloogilised avad läbimõõduga 16 mm, paigutades sinna torud geoplümeerse materjali sisestamiseks. Seejuures võivad URETEKi seadmed asuda töö tegemise kohast kuni 120 m kaugusel.

Geoplümeerne materjal sisestatakse pinnasesse mööda spetsiaalseid voolikuid, mida on lihtne mööda ruumi stellaažide ja muude seadmete vahel vedada. Seega pole vaja ruume kaupadest ja seadmetest tühjendada. Lisaks võimaldab URETEKi geopolümeervaikude kõvastumiskiirus teha kogu betoonplaatide tõstmise ja stabiliseerimise töö öösel. Aga lao ega kaupluse tööd ei pea katkestama ka siis, kui põrandat on vaja tõsta tööajal. Seadmete mobiilsuse ja kompaktsuse tõttu häiritakse igapäevast tööprotsessi minimaalselt.

URETEKi tehnoloogia eelised

Vajunud betoonplaatide tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas. Selleks kasutatakse spetsiaalseid laserloode mõõtmistäpsusega kuni ± 1 mm. Maksimaalne alumise korruse põrandaplaatide tõstmise aste on 20 cm. Pärast põranda kõrguse taastamist on võimalik kõrvaldada praod vaheseintes, mis toetuvad vajunud plaatidele. Põranda taastamine URETEKi meetodi abil võimaldab säästa traditsiooniliste meetoditega võrreldes kuni 25%.

Märksõnad

Tööstushoonete vundamentide stabiliseerimine ja tugevdamine

Geopolümeere kasutatakse laialdaselt tootmis- ja tööstusobjektide taastamis- ja remonditöödel.

Geopolümeersed vaigud sobivad nii töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks kui ka kasutuseta objektide moderniseerimiseks, et seal võimsamad seadmed kasutusele võtta.

Paljusid tööstus- ja tootmisobjekte mõjutab regulaarselt ülekoormus. Olenevalt ettevõtte eripärast võib tegu olla nii staatilise kui ka pikaajalise dünaamilise mõjuga.

Niisuguste koormuste tagajärjel tiheneb pinnas alumise korruse põrandaplaatide ja ehitise vundamendi eri osade all. Sellega kaasneb sageli vundamendi ja põranda vajumine, mis põhjustab hoone konstruktsioonis kahjustusi. Vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada geopolümeervaikude sissepritse meetodit.

Hoone konstruktsioonikahjustuste kõrvaldamine

Üks probleeme, mis töö käigus sageli esile kerkib, on seotud sildkraanade kasutamisega. Suurte koormuste regulaarsel teisaldamisel tekib kraana tugedele ebaühtlane dünaamiline koormus. Selle tagajärjel võib pinnas ühtede tugede all tiheneda tugevamini kui teiste all ning kogu konstruktsioon vajub ebaühtlaselt. Juhul kui kraana toed on lisaks hoone kandva konstruktsiooni elemendid, võib kokkuvõttes tekkida kogu objekti purunemise oht.

Selleks et hoone kandvat karkassi tugevdada ja sildkraana seisund stabiliseerida, tuleb vajunud vundamendi tugede alla pinnasesse geopolümeervaiku sisestada. Selle tulemusel ei parane tõenäoliselt mitte ainult kraana, vaid ka ehitise seisund.

Ettevõtete vundamendi tugevdamine

Geopolümeervaikude sissepritset võib pinnase tugevdamiseks tööstusobjektide vundamendi all teha ilma tootmistsüklit katkestamata. Sissepritset tehakse väikeste mobiilsete seadeldiste abil, sisestades geopolümeerse materjali läbi tehnoloogiliste aukude, mis on puuritud alumise korruse põrandasse või hoonega külgnevasse kattesse (pinnasesse). Geopolümeervaikude sissepritseks kasutatakse väikese läbimõõduga torusid. Materjal paisub ja kõvastub vaid mõne minuti jooksul.

Ettevõtete võimsuse suurendamine

Mahajäetud või seisvate tööstusobjektide uus kasutuselevõtt toob sageli kaasa vajaduse rakendada võimsamaid seadmeid. Sellega kaasnevad suuremad koormused hoone esimese korruse põrandale ja vundamendile. Juhul kui niisugused koormused ületavad piirnormi, tuleb alumise korruse põranda- või vundamendialust tugevdada.

Vundamendi tugevdamisel geopolümeeride abil kasutatakse Deep Injectioni sügavpritsemeetodit, millega saab materjali sügavale pinnasesse sisestada. Lisaks võib ruumi alumise korruse põranda tugevdamiseks teha sissepritse Slab Liftingi meetodit kasutades. Sissepritse võib teha nii enne kui ka pärast uute seadmete paigaldamist. Geopolümeeride sissepritset tehakse seni, kuni ehitusaluse pinnase kandevõime vastab normväärtusele.

Märksõnad

Betoonbasseinide vajumise peatamine ja pragude likvideerimine

Betoonbasseinides võib veetase langeda. Suvekuumuses seletatakse seda mõnikord loomuliku aurustumisega. Aga võib juhtuda ka nii, et basseini vundamendi vajumise tõttu tekivad selle konstruktsioonis praod.

Probleemi saab lahendada geopolümeeride sissepritse abil.

Erinevalt teistest ehitistest ei nähta basseini konstruktsioonis ette isegi betoonkarbi minimaalset vajumist. Juhul kui bassein on ikkagi hakanud pinnase puuduliku tihendamise või ehitisealuse pinnase niiskumise tõttu vajuma, siis on vältimatu, et betoonis tekivad praod. Pragude tagajärjel hakkab vesi järk-järgult lekkima. See omakorda halvendab veelgi pinnase seisundit basseini ümber. Võib tekkida avariiolukord, nii et objekti pole enam võimalik kasutada.

Basseini remontimisel ei piisa pragude kinnilappimisest. Sellega ei kõrvaldata kahjustuste tekkepõhjusi. Kui praod on tekkinud ehitisealuse pinnase nõrgenemise ning basseinikarbi vajumise tõttu, tuleb esmalt lahendada probleemid pinnase ja vundamendiga.

Sel juhul tugevdatakse enne pragude kõrvaldamist pinnast, vajaduse korral ka tõstetakse ja stabiliseeritakse vundamenti. Väärib märkimist, et tänapäevaste URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodite puhul kestab töötsükkel vaid üks-kaks päeva ning sellega ei kaasne mulla- ja betoonitöid.

Süvasissepritse

Pragusid betoonbasseinides on võimalik kõrvaldada, kasutades meetodit Deep Injection, mis võimaldab täita basseinialuses pinnases tühja ruumi ja õõnsused spetsiaalsete geopolümeervaikude abil. Pärast pinnasesse sattumist geopolümeerid paisuvad ja kõvastuvad kiiresti, avaldades vertikaalsuunas survet. Sel moel on võimalik tugevdada nõrgenenud ja ülemäära niiskunud ehitisealust pinnast.

Lisaks võib geopolümeeride abil peatada basseini vajumise ja stabiliseerida selle asendit, vajaduse korral aga tõsta isegi endisele kõrgusele. Tänu oma struktuurile ei reageeri geopolümeerid veega, vaid tõrjuvad selle ümbritsevasse pinnasesse. Seetõttu geopolümeervaigud üksnes ei tugevda pinnast, vaid toimivad lisaks hüdroisolatsioonimaterjalina.

Pragusid betoonis on mõtet lappida alles pärast pinnase tugevdamist ja vundamendi stabiliseerimist.

Tööde algoritm

Geopolümeervaikude sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete aukude (läbimõõt 12–16 mm), mis puuritud betooni sisse või maapinda mööda basseini perimeetrit. Pärast sissepritset suletakse augud kiiresti.

URETEKi geopolümeervaigud ei mõju purustavalt. Need sobivad pinnase tugevdamiseks, betoonrajatiste tõstmiseks ja loodiajamiseks. Kõike betoonkarbi asendi muutumisega seonduvat kontrollitakse reaalajas laserloodi abil (täpsusega kuni ±1 mm).

Geopolümeeride füüsikalised ja keemilised omadused võimaldavad püsida materjalil stabiilsena pika aja jooksul, sealhulgas niiskes keskkonnas. Materjal on keemiliselt inertne, ökoloogiliselt ohutu ja kogu maailmas pikaaegse kasutamise käigus kontrollitud.

Märksõnad

Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad ehitisealusele pinnasele ja vundamendile suurt mõju

Äärmuslikud ilmastikunähtused, loodusõnnetused, pikaajalised põua-, vihma- ja külmaperioodid avaldavad ehitisealusele pinnasele, seejärel aga ka hoonete vundamendile suurt mõju.

2018. aasta suvi oli erakordselt soe, seejuures kestis palavus pikka aega. Samas oli jaanuar üks kõigi aegade külmemaid. Samal ajal kui osa rahavst oli rammestunud rekordiliselt kõrgetest temperatuuridest, kannatasid teised piirkonnad üleujutuste all. Vihmad ja tsüklonid avaldasid hävitavat mõju paljudele hoonetele ja elanikkonnale üldse.

Kuidas ilmastikunähtused mõjutavad maapinda

Pinnasetüüpidel on erinevad omadused ja nad reageerivad ilmastikuoludele erinevalt ning võivad tõsiselt ka ehitiste kandekonstruktsioone mõjutada. Majad, mis on ehitatud kobedale pinnasele, liivale ja reaktiivsetele savidele (kerkivad pinnased), võivad hooajaliste või äärmuslike vihmasadude, üleujutuste ja põua (ka külma) tagajärjel eriti kannatada.

Reaktiivne savi paisub niiskudes ja tõmbub kuivamise käigus kokku. Sellega kaasneb pinnase lõhenemine pikkade kuivaperioodide jooksul ja paisumine niiskel ajal. Külma mõjul kaotab savi vee külmumise ja paisumise tagajärjel poorides struktuursuse.

Liiv ja mudased pinnased kalduvad sademete tõttu vajuma, sest vesi uhub seda tüüpi pinnastest väiksemad osakesed välja ning suuremad osakesed vajuvad.

Ehituse täitepinnas koosneb sageli pinnasest, aga ka muudest materjalidest, näiteks tellise- või betoonikildudest, samuti peenestatud ehitusmaterjalide jäätmetest. Kui vesi teeb endale teed läbi selle massiivi ning uhub väiksemad osakesed ära, siis võib see põhjustada kogu pinnase vajumist. Protsessi mõju võib visuaalselt kujutada kui lohku maapinnas, kusjuures see võib veel süveneda pinnase vähese kinnitambituse ja ümbritseva pinnase üldise seisundi tõttu. Kui ehitisealuse pinnase seisund muutub, nii et see ei suuda hoone vundamenti enam piisavalt toetada, siis hakkavad konstruktsioonid järk-järgult vajuma. Hoone vajub kas osaliselt või kogu pinna ulatuses, kuid igal juhul ebaühtlaselt. Seda nimetatakse maapinna vajumiseks.

Pinnase niiskustase on samuti oluline. Näiteks on mõõduka temperatuuriga regioonis savised pinnased üldjuhul niisked. Pikaaegse kuiva ilma tõttu kaotab pinnas aga niiskust ja kahaneb, põhjustades maapinna vajumist. Samas imab selline pinnas vihmasel hooajal palju niiskust sisse või ei lase seda läbi. Koos külmumise või (hiljem) sulamisega võib pinnas sel juhul samuti vajumisohtu põhjustada. Üleujutuse või tehnoloogilise avarii korral võib vesi pinnase ära või laiali uhtuda, tekitades uuristusi ja vajumisi. Kõige selle tõttu võivad hoonete ja eriotstarbeliste ehitiste vundamendil ja kandvatel konstruktsioonidel tõsised kahjustused tekkida.

Kogu maailmas täheldatakse äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Näiteks mõjutas rekordsoe suvi isegi pehme merekliimaga regioonides (Suurbritannias) paljude hoonete vundamenti. Püsivalt soe ilm põhjustas pinnasevee kuivamist, mis omakorda põhjustas hoonete vajumist. Seetõttu said kindlustusseltsid majaomanikelt hoonete vajumise kohta erakordselt palju kaebusi ja nõudeid.

Kuidas pinnase vajumise vastu võidelda

Õnneks on olemas meetodid, mis võimaldavad vundamente kiiresti, tõhusalt ja säästlikult pinnase vajumise eest kaitsta. Uudsed lahendused pakuvad alternatiivi traditsioonilisele invasiivsele ja töömahukale vundamentide betoneerimise meetodile ja vailahendustele.

Patenditud URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia ei nõua tülikaid kaevamistöid ega tekita suuri ebamugavusi, sest elanikud võivad sageli jätkata majas elamist ka tööde tegemise ajal.

Pidage meeles, et vajumistunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda nõu saamiseks spetsialistide-konstruktorite või inseneride-geotehnikute poole ning hankida info ja faktid, mis on vajalikud selleks, et õige lahendus valida.