Kui maja hakkab talvise sulavee ja kevadvihmade tõttu vajuma – kuidas probleem lahendada?

Üks probleem toob sageli kaasa teise ning kolmandagi. Ettevõtte URETEK Baltic projektijuht Aleksandr Jakubovitš selgitab, et hoone vajumisel võib olla mitu põhjust, kuid sageli on selles süüdi ebakvaliteetselt teostatud ehitus- ja seadmestamistööd.

„Näiteks ei tehtud enne maja ehitamist geoloogilisi uuringuid ega hinnatud pinnast. Kui maja ehitatakse nõrgale pinnasele, siis hakkavad mõne aja pärast vundament ja põrand vajuma. Ka töövõtjate ebapädevuse tõttu halvasti tihendatud pinnas võib olla üks põhjus, miks maja vajuma hakkab. Tihtipeale tuleb ette ka seda, et maja ehitatakse kas halva või üldse ilma drenaažisüsteemita, mistõttu koguneb tugeva vihma korral pinnasesse liigne niiskus, mis muudab selle nõrgemaks, kandes pinnases olevad peenosised minema,“ selgitab Jakubovitš .

„Kõige kergemini märgatavad tunnused, et hoone on hakanud vajuma, on seintesse või põranda ja põrandalaudade vahele ilmunud praod ning mõranenud keraamilised plaadid. Sagedamini moodustuvad sellised praod seintesse diagonaalselt ülevalt alla ja võivad tekkida nii maja sise- kui ka välisseintesse. Vahed, praod ja ebatasasused võivad tekkida ka põrandasse“. Kui probleemi ei hakata õigeaegselt lahendama, võivad tekkida ootamatud hädad, mida ei saa parandada ka suure raha eest.

„Iseenesest ei kao probleemid päris kindlasti, vastupidi – neid tuleb aina juurde. Väikesed praokesed seintes muutuvad ajapikku suurteks pragudeks, mille kaudu tungib majja tuul ja niiskus, mistõttu hakkab ruumides levima hallitus. Kuid see ei ole ikka veel kogu probleem. Vajuv maja võib rikkuda torustikke ja elektriinstallatsioone. See tähendab, et puruneda võivad kütte- ja kanalisatsioonitorud, torustike konstruktsioonid ning läbi põlenud elektrijuhtmed võivad kahjustada kallihinnalisi kodumasinaid. Isegi kui kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega peatata vajumist, hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma,“ on URETEK Baltic spetsialist kindel.

Õnneks on olemas kliendi jaoks kiire ja lihtne lahendus – geopolümeeride sissepritsetehnoloogia. „Nõrga pinnase kandevõime suurendamiseks kasutab URETEK Baltic endi poolt väljatöötatud ja patenteeritud geopolümeervaigusegu, mille ainulaadsed paisumisomadused aitavad kiiresti ja tõhusalt taastada pinnase kandevõime. Samuti tõstetakse peale pinnase täitmist ka äravajunud hoone vundament või põrand tagasi esialgsele projekteeritud kõrgusele. Geopolümeer on tugev, mittelahustuv ja aja toimele vastupidav materjal, mis ei riku hoone konstruktsioone. See on väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide ja põrandate taastamise tavalistele protseduuridele,“ selgitab Jakubovitš.

Hoone tõstmise tavapärastest protseduuridest erineb geopolümeerne sissepritsetehnoloogia selle poolest, et see ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist ning töid saab teostada väga kiiresti ilma inimeste elu- ja äritegevust häirimata.

„Tavaliste meetodite kasutamisel lammutatakse majas vana põrand ning paigaldatakse uus, kuid geopolümeertehnoloogia kasutamisel peatatakse vajumine kiiresti ja märkamatult – pole vaja midagi lammutada ega lõhkuda, sest pinnaseni jõutakse 12-15mm laiuste puuravade kaudu. Samuti ei ole vaja hoonest mööblit välja viia ega ise kogu perega majast välja kolida, sest tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks päev“.

Materjalid on ohutud nii inimestele kui ka loodusele. Mõned inimesed arvavad, et kuna polümeer on keemiline aine, siis võib see mõjuda halvasti pinnasele, saastata pinnases olevat vett jms, kuid URETEK Baltic esindaja kinnitab, et selline hirm ei ole põhjendatud.

„Kuigi sissepritsimiseks kasutatavad polümeerid ei ole looduslik materjal, ei tähenda see seda, et see on ebaturvaline või ohtlik. URETEK tehnoloogiat kasutatakse üle maailma juba pea 48 aastat. Kogu selle aja jooksul on läbi viidud palju teaduslikke uuringuid ja eksperimente, mille tulemused näitavad, et materjali toime pinnasele või põhjaveele ei ületa lubatud norme ega näitajaid – selle toimel ei ole püsivaid tagajärgi ning materjal ise on täiesti ohutu. Kõik see on reguleeritud ja sertifitseeritud Euroopa standardite järgi“.

Kui kunagi tekib vajadus seda materjali utiliseerida, siis ei erine see protsess millegi poolest teiste ehitusmaterjalide utiliseerimisest. „Täpselt samuti nagu tellised, betoon või muud ehitusmaterjalid, on ka polümeerid reguleeritud ehitusjäätmed, mis tuleb viia ehitussektori jäätmete kogumiskohtadesse,“ räägib spetsialist.