Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad ehitisealusele pinnasele ja vundamendile suurt mõju – URETEK Baltic
logo logo

Tehnoblogi

Muu|Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad ehitisealusele pinnasele ja vundamendile suurt mõju
06.03.2020

Äärmuslikud ilmastikunähtused, loodusõnnetused, pikaajalised põua-, vihma- ja külmaperioodid avaldavad ehitisealusele pinnasele, seejärel aga ka hoonete vundamendile suurt mõju.

2018. aasta suvi oli erakordselt soe, seejuures kestis palavus pikka aega. Samas oli jaanuar üks kõigi aegade külmemaid. Samal ajal kui osa rahavst oli rammestunud rekordiliselt kõrgetest temperatuuridest, kannatasid teised piirkonnad üleujutuste all. Vihmad ja tsüklonid avaldasid hävitavat mõju paljudele hoonetele ja elanikkonnale üldse.

Kuidas ilmastikunähtused mõjutavad maapinda

Pinnasetüüpidel on erinevad omadused ja nad reageerivad ilmastikuoludele erinevalt ning võivad tõsiselt ka ehitiste kandekonstruktsioone mõjutada. Majad, mis on ehitatud kobedale pinnasele, liivale ja reaktiivsetele savidele (kerkivad pinnased), võivad hooajaliste või äärmuslike vihmasadude, üleujutuste ja põua (ka külma) tagajärjel eriti kannatada.

Reaktiivne savi paisub niiskudes ja tõmbub kuivamise käigus kokku. Sellega kaasneb pinnase lõhenemine pikkade kuivaperioodide jooksul ja paisumine niiskel ajal. Külma mõjul kaotab savi vee külmumise ja paisumise tagajärjel poorides struktuursuse.

Liiv ja mudased pinnased kalduvad sademete tõttu vajuma, sest vesi uhub seda tüüpi pinnastest väiksemad osakesed välja ning suuremad osakesed vajuvad.

Ehituse täitepinnas koosneb sageli pinnasest, aga ka muudest materjalidest, näiteks tellise- või betoonikildudest, samuti peenestatud ehitusmaterjalide jäätmetest. Kui vesi teeb endale teed läbi selle massiivi ning uhub väiksemad osakesed ära, siis võib see põhjustada kogu pinnase vajumist. Protsessi mõju võib visuaalselt kujutada kui lohku maapinnas, kusjuures see võib veel süveneda pinnase vähese kinnitambituse ja ümbritseva pinnase üldise seisundi tõttu. Kui ehitisealuse pinnase seisund muutub, nii et see ei suuda hoone vundamenti enam piisavalt toetada, siis hakkavad konstruktsioonid järk-järgult vajuma. Hoone vajub kas osaliselt või kogu pinna ulatuses, kuid igal juhul ebaühtlaselt. Seda nimetatakse maapinna vajumiseks.

Pinnase niiskustase on samuti oluline. Näiteks on mõõduka temperatuuriga regioonis savised pinnased üldjuhul niisked. Pikaaegse kuiva ilma tõttu kaotab pinnas aga niiskust ja kahaneb, põhjustades maapinna vajumist. Samas imab selline pinnas vihmasel hooajal palju niiskust sisse või ei lase seda läbi. Koos külmumise või (hiljem) sulamisega võib pinnas sel juhul samuti vajumisohtu põhjustada. Üleujutuse või tehnoloogilise avarii korral võib vesi pinnase ära või laiali uhtuda, tekitades uuristusi ja vajumisi. Kõige selle tõttu võivad hoonete ja eriotstarbeliste ehitiste vundamendil ja kandvatel konstruktsioonidel tõsised kahjustused tekkida.

Kogu maailmas täheldatakse äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Näiteks mõjutas rekordsoe suvi isegi pehme merekliimaga regioonides (Suurbritannias) paljude hoonete vundamenti. Püsivalt soe ilm põhjustas pinnasevee kuivamist, mis omakorda põhjustas hoonete vajumist. Seetõttu said kindlustusseltsid majaomanikelt hoonete vajumise kohta erakordselt palju kaebusi ja nõudeid.

Kuidas pinnase vajumise vastu võidelda

Õnneks on olemas meetodid, mis võimaldavad vundamente kiiresti, tõhusalt ja säästlikult pinnase vajumise eest kaitsta. Uudsed lahendused pakuvad alternatiivi traditsioonilisele invasiivsele ja töömahukale vundamentide betoneerimise meetodile ja vailahendustele.

Patenditud URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia ei nõua tülikaid kaevamistöid ega tekita suuri ebamugavusi, sest elanikud võivad sageli jätkata majas elamist ka tööde tegemise ajal.

Pidage meeles, et vajumistunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda nõu saamiseks spetsialistide-konstruktorite või inseneride-geotehnikute poole ning hankida info ja faktid, mis on vajalikud selleks, et õige lahendus valida.

Tagasi
Jaga artiklit: