Raudbetoonkonstruktsioonide vastupidavuse uurimisel jälgitakse kindlasti pragunemiskindlust. Ehitajatel on võimalik välja selgitada uuritava materjali võime pidada vastu erinevatele sise- ja välismõjudele. Seda näitajat tähistatakse teatud ajahulgaga, mis kulub esimeste pragude ilmumiseni. Mida kauem püsib konstruktsioon terviklikuna, seda suuremaks peetakse materjali pragunemiskindlust. Pragu suureneb siis, kui pingetegur ületab märkimisväärselt materjali lubatud läviväärtuse.
Täpse hinnangu võib anda vaid betooninäidiste ekspertiis. See praegu kõige tõhusam uurimisviis prognoosib konstruktsiooni püsivust tulevikus.
Betooni pragunemiskindlust mõjutavad tegurid
Väikseid kahjustusi ja nende arenemist betoonis võivad esile kutsuda välised tegurid – niiskus ja temperatuur –, samuti tooraine enda omadused. Pragunemiskindluse määramisel võetakse arvesse andmeid materjali kvaliteedi, painduvuse, roomavuse, vajuvuse ja muu kohta. Samuti mängivad siin tähtsat osa ehituse konstruktsioonivormid ja mõõtmed.
Lisaks tasub arvestada tsemendi valmistamise tehnoloogiat. Väikese kõvastumiskiirusega materjali puhul ilmneb pragude teket harvem. Just seetõttu on pragunemiskindluse määramine suurel määral kompleksne ja nõuab mitmekülgset uurimist.
Võimalused betooni pragunemiskindlust suurendada
Isegi väikeste pragude ilmumist betoonkonstruktsioonidesse peetakse küllaltki ohtlikuks. Väikesed purustused võivad põhjustada tsemendi mahavarisemist ja armatuuri paljastumist. Selle tagajärjel tekib korrosioon, mis põhjustab edasist lagunemist. Betooni saab vastupidavamaks muuta järgmiste meetodite abil:
– segusse eriliste tugevdavate omadustega lisandite lisamine;
– vee magnetiseerimine;
– betooni koostise kontrollimine;
– pinna rauaga katmine;
– spetsiaalse kaitsekihi paigaldamine, et väikesed praod ei saaks tekkida;
– konkreetseks otstarbeks kõige sobivama struktuuriga betooni loomine.
Betooni optimaalse koostise tarvis on vaja valida koostisosad õiges suhtes, tänu millele peab ka betoonkonstruktsioon kaua vastu.
Kui pragu on siiski tekkinud
Enne betoonkonstruktsioonide remonti tuleb leida pragude tekke põhjus. Taastamistööd võib jagada kaheks:
– konstruktsiooni puuduste remont;
– uute konstruktsioonide püstitamine kahjustatud osade asendamiseks.
Kõige optimaalsem pragude kõrvaldamise viis on sissepritsemeetod. Probleemsesse kohta surutakse rõhu all spetsiaalne segu. Kui on tarvis kaitsekihti taastada, siis kasutatakse torkreetimismeetodit. Sellisel juhul valmistatakse spetsiaalne ehitussegu, mis kantakse rõhu all ettevalmistatud pinnale.
Kui vead tekivad pinnase tõttu, tuleb probleem võimalikult kiiresti lahendada aluspõhja tugevdamise või stabiliseerimise teel.
URETEKi spetsialistidel on olemas kõik vajalik betoonkonstruktsioonide analüüsimiseks, remontimiseks ja taastamiseks. Pöördudes abi saamiseks meie poole, võib iga tellija arvestada kõikide probleemide lahendamisega.
