Geopolümeervaikude sissepritse tehnoloogia annab võimaluse väga lühikese ajaga teede betoonkatet remontida.
Geopolümeeride abil saab tugevdada teede betoonplaatidealust pinnast, samuti tõsta vajunud elemente ja tasandada nende asetust.
Teede pidev kasutamine põhjustab aja jooksul nende seisundi halvenemist. Autoteedele mõjuvad negatiivselt dünaamilised koormused, mida põhjustavad raskeveokid, aga ka mitmesugused keskkonnategurid.
Autoteede ja parklate ehitamiseks kasutatavad betoonplaadid võivad vajuda ja avariiohtlikke olukordi tekitada. Selliseid kohti esineb kõige rohkem intensiivse liiklusega teedel, parklates, veokite manööverduskohtades ning laadimisplatsidel.
Niisugusel juhul vajavad autoteed remonti, milleks võib kasutada URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogiat.
Sissepritse betoonplaatide alla
Betoonplaatidest teekatte taastamiseks soovitatakse rakendada geopolümeeride sissepritse meetodit Slab Lifting. See võimaldab tõsta vajunud betoonplaate, aga ka tasandada ja ühtlustada terve teelõigu või parkla katet. Slab Liftingi meetodi abil saab remontida ka autoteede avariilisi lõike, mis külgnevad sildade, raudteede, sadamadokkide, laadimisplatvormidega jne.
Slab Liftingi meetod on palju tõhusam kui traditsioonilised autoteede remontimise meetodid, sest geopolümeervaigud peavad dünaamilisele koormusele hästi vastu. Oluline on seegi, et autoteede või parklate katte taastamisele kulub geopolümeervaikude kasutamisel ainult mõni tund kuni mõni päev.
Seejuures võib töid teha kõiki läbisõidualasid sulgemata etapiti ja ka kõige sobivamal ajal, kui autotee koormus on minimaalne.
Isegi raskeveokid võivad liikuda mööda geopolümeeride abil remonditud lõiku juba 15 minutit pärast tööde lõppu. Betoonkattega teelõikude taastamine koos plaatide lahtimonteerimise ja taaspaigaldamisega võib võrdlusena võtta nädalaid ja isegi kuid.
Pinnase sügavuti tugevdamine
Geopolümeeride sissepritse tehnoloogia ei võimalda mitte ainult taastada autoteede ja parklate betoonkatet, vaid ka tugevdada pinnast sõidutee all. Selleks sobib meetod Deep Injection. Sellisel juhul kasutatakse geopolümeere pinnase kandevõime suurendamiseks. Deep Injectioni meetodit võib rakendada ka uute maanteede ja kiirteede ehitamisel. Kui sisestada geopolümeere ülemäära niiskesse pinnasesse, tõrjuvad nad liigse vedeliku välja ja selle tagajärjel pinnase kandevõime suureneb.
Tööprotsess
Autoteede tõstmiseks ja teekatte stabiliseerimiseks geopolümeeride abil tuleb sissepritseks puurida ainult mõned tehnoloogilised avad läbimõõduga 12–16 mm.
Sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete torude, mis sisestatakse valmispuuritud avadesse. Pinnasekihti või betoonplaadi alla sattudes geopolümeerne materjal paisub, täidab tühja ruumi ja õõnsused ning tugevdab nõrgenenud pinnast, tõrjub välja vee ning tõstab vajunud betoonplaadid järk-järgult üles. Tõusu kontrollitakse laserloodi abil täpsusega kuni ±1 mm.
Vundament on hoone üks tähtsamaid, kui mitte kõige tähtsam osa. Kogu ehitis toetub vundamendile ning selle vastupidavus määrab terve hoone vastupidavuse. Vundament peab olema ehitatud nii, et see taluks kõigi teiste ehituselementide raskust ja koormust. Hoone ja selle vundamendi ehitus algab aga eeltööst, mida ei tohi tähelepanuta jätta.
Pinnase ettevalmistus selle tihendamise ja tasandamise läbi on ehitusprotsessi oluline osa. See annab vajaliku tasapinnalise aluse, mis pakub olulist tuge hoonetele, aga ka teedele ja muudele erinevatele ehituskonstruktsioonidele. Tihendamise protsess annab vundamendi all olevale pinnasele suurema vastupidavuse ja stabiilsuse. Oluline on teada, miks see protsess nõuab hoolikat tähelepanu ja mis juhtub, kui see etapp vahele jätta või hooletult teostada. Ning kõige olulisem – kuidas tegeleda halvasti tihendatud ja tasandatud pinnasest tulenevate tagajärgedega.
Mis on pinnase tihendamine?
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Pinnase tihendamine tähendab mulla, liiva või muu tahke pinnasekihi tiheduse suurendamist sealt õhu või vee välja surumise teel. Seda tehakse mehaaniliste vahenditega pinnasele koormuse rakendamise abil. Nii suureneb pinnase mahukaal ja kandevõime, mis tagavad hoonest tuleva koormuse vastuvõtlikkuse.
Tihendamise põhieesmärgiks ongi nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine. Protsessi läbi aga suurendatakse ka pinnase jäikust, et vältida tulevasi deformatsioonide tekkimist, näiteks niiskusesisalduse ja külmakerke läbi.
Tihendamisel saavutatav tulemus sõltub paljudest erinevatest mõjuteguritest:
pinnase olemusest ja tüübist – see võib tähendada liivast, savist, mullast või terastikulist koostist;
Pinnase tasandamine, nagu nimigi ütleb, tähendab maapinna tasandamist, et eemaldada muhud, lohud või muud suuremad ebatasasused. Toimingut teostatakse uute ehitusprojektide ettevalmistusfaasis.
Maapinna tasandamise üks põhieesmärke on vundamendi kaitsmine veekahjustuste eest. Maapinna tasandamine konstruktsiooni all ja ümber tagab selle, et vesi voolab hoonest eemale, mitte vundamendi all olevasse pinnasekihti. Kui pinnas on tasandamata või halvasti tasandatud, voolab vesi maja poole. See võib vundamendi ümber koguneda ning seda ümbritsevat pinnast küllastada, põhjustades hoone ebastabiilsust.
Tagantjärgi on võimalik teostada pinnase töid ümber maja. Näiteks kinnistutel, kus puudulik drenaaž rikub vundamenti, võib hoovi tasandamine olukorda parandada.
Miks on pinnase tihendamine oluline?
Kui enne maja ehitamist ei tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid ning maja on ehitatud nõrgale pinnasele või on pinnas enne vundamendi ehitamist halvasti ette valmistatud ehk tihendatud ja tasandatud, võib see kaasa tuua pinnase ja seejärel maja vajumise.
Hoone vajumine on protsess kui keskkonna mõjul, mittekvaliteetsete tööde tagajärjel või pinnase omaduste muutuste tõttu hakkab ehitise vundament allapoole liikuma. Pinnase vajumise taga võib peituda nii geoloogilisi, inimtegevusest tingitud kui ka hooajalisi põhjuseid:
kevadised suurveed võivad ära uhuda kergema pinnasekihi, näiteks liiva;
vundamendi läheduses kasvavad suured puud võivad, eriti kuumal perioodil, imeda mullast niiskust niivõrd palju, et põhjustab mulla või muu pinnasekihi kokkutõmbumise;
katkisest või lekkivast kanalisatsioonist välja voolav vesi võib mõnikord vundamendi all olevat maapinda pehmendada või isegi minema uhuda, mille tulemuseks on maa ja seega ka hoone liikumine;
kui hoone asub tiheda liiklusega piirkonna lähedal, võib sellest tulenev tugev vibratsioon põhjustada pinnase liikumist;
halva kvaliteediga vundamenditööd võivad hiljem põhjustada vajumisprobleeme, eriti veekahjustuste korral.
Kuigi põhjuseid, miks maja vundament ja põrandad vajuvad on erinevaid, siis tihti tekivad need juba maja ehitamise protsessi esimestes etappides. Just sellel põhjusel on väga oluline pöörata pinnase tihendamisele ja tasandamisele tähelepanu.
Mida toob endaga kaasa maja vajumine?
Igasugused praod nii sise- kui välisseintes, vahed põrandalaudade ja seina vahel, kaldus või osaliselt vajunud põrandad, kaldus või kinnikiiluvad aknad ja uksed on vaid mõned mured, mida maja vajumine endaga kaasa võib tuua.
Vundamendi vajumine toob aja jooksul kaasa üha tõsisemaid muresid:
kahjustusi seintele ning põrandatele on üha raskem remontida või on need pöördumatud;
ajapikku järjest suuremateks muutunud praod lasevad tuulel ja niiskusel majja tungida, tekitades aja jooksul hallitust;
suureneb soojuskadu, elamu on külmem ning selle läbi väheneb hoone energiatõhusus;
puruneda võivad nii vee- kui ka küttetorud;
tekivad elektriinstallatsioonide rikked.
Probleemid, mis tulenevad maja ja selle vundamendi vajumisest, on kulukad. Tihti kulutatakse palju raha tekkinud kahjude parandamisele, kuid ei tegeleta probleemi tuumaga ega võeta ette vundamenti stabiliseerivad tööd. Niimoodi hakkavad erinevad mured ja valukohad aina korduma, nõudes üha suuremat väljaminekut maja hooldusele.
Kuidas tegeleda halvasti tihendatud pinnasest tulenevate tagajärgedega?
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi.
Maja vajumise peatamine ning vundamendi taastamistööd tavaliste meetoditega on ajakulukas ja ressursirohke töö. Aegunud lähenemisega probleemi lahendamine tähendab ruumide tühjendamist, betoonpõrandate lõhkumist ja ülesvõtmist, pinnase tihendamist ning uute põrandate valamist. See paneb majaomaniku väga raske küsimuse ette – kas alustada nii aja- kui rahakuluka protsessiga, mis sunnib pikaajaliselt kodust eemal olema või lükata probleemi lahendamine määramatusse tulevikku, teades, et olukord pidevalt halveneb? Seega tekib tundmus, et jääb üle kas teha halb või halvem valik.
Kui oleks vaid lahendus, mis tihendab pinnase ning stabiliseerib hoone kiirelt ja puhtalt ega vajaks täiendavaid ettevalmistusi nagu näiteks kodust välja kolimist ja mööbli ümbertõstmist. Mis siis, kui pragunenud seinad ning praod seinte ja põrandaplaatide vahel saaksid õigele kohale ühe päevaga, ilma et oleks vaja oodata uue betooni kõvenemist? Tundub liiga lihtsa lahendusena, et tõsi olla?
Kuidas saab URETEK Baltic aidata?
Pinnaseparanduse ettevõtte URETEK Baltic poolt teostatavad tööd on innovaatilise tehnoloogia tõttu väga hinnatud alternatiiv hoonete vundamentide või põrandate tõstmiseks ja taastamiseks. See ei nõua kaevamis- ega lammutustööde tegemist, aidates sellega kaasa nii inimese mugavusele kui ka keskkonna säästmisele. Samuti ei tekita URETEK poolt väljatöötatud tehnoloogia vibratsiooni ega häiri kõrval asuvaid hooneid.
URETEK kasutab geopolümeeride sissepritsetehnoloogiat, mis võimaldab mainitud probleemile läheneda uudselt ning mugavalt. URETEK Baltic pakub lahenduseks tehnoloogiat, millega injekteeritakse pinnasesse kahekomponentseid geopolümeervaike. Pinnase probleemide olemuseni, mis on vundamendi ja põrandate vajumise põhjuseks, jõutakse 12-32mm laiuse puuraugu kaudu ning sinna injekteeritakse ökoloogiliselt neutraalset vaiku ehk geopolümeervaigusegu. Vaik sisestatakse pinnasesse, kus see paisub kuni kõvastumiseni, täites seejuures pinnases kõik tühimikud ja õõnsused. Vaigu sissepritse mõjul tõuseb maja või muu konstruktsioon ülespoole ning liigub tagasi algsele projekteerimiskõrgusele. Pinnasekiht on tihendatud ja tagab seeläbi hoone stabiilsuse.
Selleks protseduuriks ei ole vaja inimestel majast välja kolida ega isegi mitte mööblit liigutada. Tööde ajal võib jätkata hoone igapäevast kasutamist. Tavaliselt kulub tööde tegemiseks ainult üks kuni kolm päeva ning töö asukoht jääb puhtaks ja tolmuvabaks.
Geopolümeere kasutatakse laialdaselt tootmis- ja tööstusobjektide taastamis- ja remonditöödel.
Geopolümeersed vaigud sobivad nii töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks kui ka kasutuseta objektide moderniseerimiseks, et seal võimsamad seadmed kasutusele võtta.
Paljusid tööstus- ja tootmisobjekte mõjutab regulaarselt ülekoormus. Olenevalt ettevõtte eripärast võib tegu olla nii staatilise kui ka pikaajalise dünaamilise mõjuga.
Niisuguste koormuste tagajärjel tiheneb pinnas alumise korruse põrandaplaatide ja ehitise vundamendi eri osade all. Sellega kaasneb sageli vundamendi ja põranda vajumine, mis põhjustab hoone konstruktsioonis kahjustusi. Vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada geopolümeervaikude sissepritse meetodit.
Hoone konstruktsioonikahjustuste kõrvaldamine
Üks probleeme, mis töö käigus sageli esile kerkib, on seotud sildkraanade kasutamisega. Suurte koormuste regulaarsel teisaldamisel tekib kraana tugedele ebaühtlane dünaamiline koormus. Selle tagajärjel võib pinnas ühtede tugede all tiheneda tugevamini kui teiste all ning kogu konstruktsioon vajub ebaühtlaselt. Juhul kui kraana toed on lisaks hoone kandva konstruktsiooni elemendid, võib kokkuvõttes tekkida kogu objekti purunemise oht.
Selleks et hoone kandvat karkassi tugevdada ja sildkraana seisund stabiliseerida, tuleb vajunud vundamendi tugede alla pinnasesse geopolümeervaiku sisestada. Selle tulemusel ei parane tõenäoliselt mitte ainult kraana, vaid ka ehitise seisund.
Ettevõtete vundamendi tugevdamine
Geopolümeervaikude sissepritset võib pinnase tugevdamiseks tööstusobjektide vundamendi all teha ilma tootmistsüklit katkestamata. Sissepritset tehakse väikeste mobiilsete seadeldiste abil, sisestades geopolümeerse materjali läbi tehnoloogiliste aukude, mis on puuritud alumise korruse põrandasse või hoonega külgnevasse kattesse (pinnasesse). Geopolümeervaikude sissepritseks kasutatakse väikese läbimõõduga torusid. Materjal paisub ja kõvastub vaid mõne minuti jooksul.
Ettevõtete võimsuse suurendamine
Mahajäetud või seisvate tööstusobjektide uus kasutuselevõtt toob sageli kaasa vajaduse rakendada võimsamaid seadmeid. Sellega kaasnevad suuremad koormused hoone esimese korruse põrandale ja vundamendile. Juhul kui niisugused koormused ületavad piirnormi, tuleb alumise korruse põranda- või vundamendialust tugevdada.
Vundamendi tugevdamisel geopolümeeride abil kasutatakse Deep Injectioni sügavpritsemeetodit, millega saab materjali sügavale pinnasesse sisestada. Lisaks võib ruumi alumise korruse põranda tugevdamiseks teha sissepritse Slab Liftingi meetodit kasutades. Sissepritse võib teha nii enne kui ka pärast uute seadmete paigaldamist. Geopolümeeride sissepritset tehakse seni, kuni ehitusaluse pinnase kandevõime vastab normväärtusele.
Tööstus- ja majandushoonete põrandad võivad aja jooksul vajuda.
Betoonplaatidest koosnevad katted kahjustuvad sageli vuugikohtades või kisuvad suure koormuse tagajärjel kaardu. Tänu geopolümeeridele võib betoonpõrandate remonti teha ilma ettevõtte töötsüklit katkestamata.
Hoonete betoonpõrandate plaatide vajumine on lubatud vaid määratud piirides. Selliste põrandate ehitamisel on enne betoonplaatide monteerimist vaja teha kõik asjakohased ettevalmistustööd. Kui põranda monteerimisel tehti aga vigu või avaldatakse betoonpõrandale projekteeritust suuremat survet, vajab ruum kiiresti remonti. Muidu hakkavad vajunud, deformeerunud ja viltused betoonplaadid normaalset tööprotsessi takistama.
Betoonpõrandate tugevdamine ja remont
Betoonpõrandate stabiliseerimiseks, tõstmiseks ja tugevdamiseks kasutatakse Slab Liftingi meetodit. See meetod võimaldab teha betoonpõranda täieliku remondi minimaalse tähtajaga. Seejuures ei ole vaja betoonplaate, stellaaže ja paigaldatud seadmeid lahti monteerida, mistõttu säästetakse, võrreldes traditsiooniliste remondimeetoditega, oluliselt raha ja aega.
Slab Liftingi meetodi eripära on see, et geopolümeervaikude sissepritsel ei ole koormus põranda betoonplaatidele mitte puudus, vaid eelis. Mõnel juhul soovitatakse isegi paigaldada ruumi esmalt uued seadmed ning alles seejärel alustada põranda betoonplaatide tõstmist ja stabiliseerimist. Kui betoonpõrandal on lisakoormus, on geopolümeervaikude sissepritsel tekkivat survet palju kergem pinnase alumistesse kihtidesse suunata. See võimaldab kvaliteetsemalt pinnast tihendada ning betoonplaate tugevdada.
Kuidas toimub betoonpõranda loodiajamine
Betoonpõranda remont Slab Liftingi meetodil võimaldab põranda taastatud lõigud kiiresti kasutusele võtta. Puuduvad seisakud, mis muudel juhtudel betoonplaatide lahtimonteerimise ja uuesti paigaldamise tõttu tekivad. Seega on selle meetodi kasutamisel tellija äritegevusele minimaalne mõju.
Betoonplaatide tõstmiseks, stabiliseerimiseks ja loodiajamiseks pritsitakse betooni alla läbi 1-142 mm läbimõõduga avade geopolümeere. Geopolümeeride koostisosad segatakse kokku spetsiaalsetes kompaktsetes seadmetes otse sissepritse ajal. Peaaegu kohe pärast pinnasesse sattumist toimub geopolümeeride koostisosade keemiline reaktsioon ja materjal hakkab paisuma. Materjal täidab kõik tühjad õõnsused betooni all, suruvad vedeliku ehitisealusest pinnasest pinnase teistesse kihtidesse ning paisuvad pinnase enam nõrgenenud osade suunas.
Pinnas tugevneb 500 mm kaugusel geopolümeeri sisestamise kohast. Seejuures moodustub uus, suurenenud kandevõimega kiht, mis võimaldab betoonplaati tõsta. Plaadi tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas täpsusega ± 1 mm.
Põranda stabiliseerimine külmkambrites
Ladude külmkambrite eripäraks on kõrged nõuded soojustusele, sealhulgas põrandasoojustusele. Olemasolevate ruumide kohandamisel külmkambriteks ei ole põrandat alati lihtne soojustada. Geopolümeeride kasutamisel betoonpõranda loodiajamiseks ja tugevdamiseks on kaudseks tulemuseks ka ruumi põranda soojustuse paranemine.
Põhjenduseks on see, et pinnase tugevdamiseks ja tihendamiseks kasutatud geopolümeerne materjal levib betooni all ühtlaselt ja moodustab väikese soojusjuhtivusega hermeetilise kihi. Seega võimaldavad geopolümeerid lisaks külmkambri betoonpõrandate tugevdamisele säästa põrandasoojustuse arvel.
URETEKi geopolümeeride iseärasuseks on võime säilitada oma omadused ka niiskes keskkonnas.
Geopolümeerid on oma erilise koostise tõttu vee mõju eest kaitstud. Seega võib geopolümeervaike kasutada veekogude kallaste tugevdamiseks.
Vesi lõhub järk-järgult materjale, millega kokku puutub. Sellist looduslikku protsessi nimetatakse vee-erosiooniks ning just seepärast tuleb hoonete püstitamisel kaldaalade lähedusse kanda hoolt pinnase tugevdamise eest. See puudutab ka kunstlikke veekogusid, näiteks kõikvõimalikke tiike-veehoidlaid ja heitveejaamu. Pinnaseuuristuste või kaldakindlustuste lagunemise tõttu tekkivaid avariisid saab vältida URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia abil.
Kallaste tugevdamise spetsiifika
Paljudel juhtudel ei peeta kaldaäärse pinnase tugevdamist ja kaldajoone kindlustamist tähtsaks. Üpris tihti tugevdatakse veekogude kaldaid ajutisi lahendusi kasutades, näiteks kaetakse uurded killustikupuistega või muu täitematerjaliga.
Kokkuvõttes võib avariilise lõigu rekonstrueerimata jätmisega kaasneda vajadus kaldajoont regulaarselt remontida, mis tähendab aga märkimisväärseid kulutusi. Vähem kulukas pole ka kaldakindlustuste traditsiooniline remont, mis näeb ette spetsiaalse rasketehnika kasutust ja mullatöid.
Alternatiivlahendus kaldaäärse pinnase kapitaalsel tugevdamisel on URETEKi geopolümeeride tehnoloogia. Sel juhul pole rasketehnika kaasamine vajalik. Geopolümeervaikude sissepritset saab teha väikeste mobiilsete seadmete abil, millega materjal sisestatakse pinnasekihti läbi 12–16 mm läbimõõduga puuraukude.
Kuidas toimub pinnase tugevdamine
Kaldajoone uhutud või uuristatud lõigud, samuti hävinud kaldakindlustused (näiteks kivitammid) taastatakse Deep Injectioni sügavsissepritse meetodil. Geopolümeerid sisestatakse skeemi järgi pinnasesse alates sügavusest -1,5 m ja enam. Pärast mitmest sissepritsest koosnevat ja eri sügavusi puudutavat seeriat tekib pinnases nö. monoliitne veekindel sein.
Geopolümeerid saavutavad vajaliku tugevuse vaid 15 minuti jooksul. Selle ajaga levivad need mööda pinnasekihti laiali ja moodustavad veekindla tõkke, mis peab vastu üsna suurele koormusele. Geopolümeerid kokkupuutel veega ei muutu ja säilitavad hüdroisoleerivad omadused pika aja jooksul.
Geopolümeeride sissepritset võib peale kaldapealse pinnase teha ka otse kividest ja rahnudest koosnevasse kaldavalli. Sellisel juhul täidavad geopolümeerid kividevahelised tühimikud ja moodustavad ühtse monoliitse struktuuri.
Ökoloogiline ohutus
URETEKi geopolümeervaikude suur eelis on võime saavutada suur vastupidavus, seda ka liigniiskes keskkonnas. Seejuures on geopolümeerid ökoloogiliselt ohutud ja täiesti inertsed materjalid, mis ei riku veekogu ökosüsteemi.
Vaivundamendi eelised on hea hind ja võimalus saada efektiivne tulemus äärmiselt lühikese ajaga.
Väliselt meenutab kruvivai labadega toru. Niisuguse toru pinnasesse sisestamisel saavutatakse konstruktsioonide ja hoonete parem püsivuskindlus. Vaiade kasutamine annab vundamendile suure vastupanuvaru, vundamenti ei mõjuta pinnaseveed ning see ei vaju allapoole. Kvaliteedi ja rahalise kasu seisukohast kaalub vaivundament sageli üles vundamendi tehniliselt keerulise vahetuse. Lisaks tekib võimalus vaiadega tugevdatud vundamendi kohale lisakorruseid püstitada.
Millal tekib kruvivaiade kasutamise vajadus?
Vundamenti saab kruvivaiadega tugevdada igasugustes tingimustes, olenemata hoone asukohast. Kruvivaiadega vundamendile saab püstitada metall- ja betoonkonstruktsioone, kusjuures mullatöid sellega peaaegu ei kaasne. Keerulistel aluspinnastel paiknevate vundamentide tugevdamine ületab sageli kõik ootused, sest töid tehakse üsna kiiresti ja väikse kuluga.
Praegu peetakse kruvivaiade kasutust vundamendi toestamisel kõige optimaalsemaks ja universaalsemaks viisiks kiiresti ja kvaliteetselt konstruktsioonide kandevõimet tõsta, et need ükskõik millistele välismõjudele kaua vastu peaksid.
Millised probleemid lahendab kruvivaiade rakendamine?
Kruvivaiade peamine ülesanne on toestada konstruktsioone tugevasti probleemsetes kohtades ja ebapüsivatel pinnastel. Tänu laiadele labadele vaia aluse juures on võimalik toetuspinda pinnases veelgi suurendada. Kruvivaiad tagavad vastupanu üle 20-tonnise jõuga avaldatavale survele.
Tavaliselt kasutatakse vaiu järgmiste eesmärkide saavutamiseks:
Paljukorruselise ehitise kandevõime tugevdamine. Vaiade abil võib toestada ehitist, mille vundamenti ei ole võimalik täielikult välja vahetada.
Vana vundamendi tugevdamine, et sellele tulevikus lisakorruseid ehitada.
Vajunud ehitisealuse pinnase stabiliseerimine: vai keeratakse pinnasesse, mille tagajärjel selle püsivus märgatavalt paraneb.
Kas on tänapäevasemaid vundamendi tugevdamise meetodeid?
Kruvivaiad on vaieldamatult populaarne moodus vundamendi kandevõimet tugevdada, aga kõige nüüdisaegsemad tehnoloogiad võimaldavad teistsugust lähenemist. URETEKi uus Deep Injectioni sissepritsemeetod garanteerib vundamendi tugevdamise, stabiliseerides pinnast, millel ehitis asub.
Selleks sisestatakse pinnasesse spetsiaalne geopolümeerisegu. Paisudes tõrjub see pinnasest välja niiskuse ning täidab kõik tühimikud. Probleemne pinnas tasandub ühtlaseks, aluspõhi omandab püsivuse. Meetod võimaldab remonditöid märkimisväärselt kiirendada, seejuures on välistatud mullatööd, seda isegi avariiliste hoonete remondi puhul.
Betoonbasseinides võib veetase langeda. Suvekuumuses seletatakse seda mõnikord loomuliku aurustumisega. Aga võib juhtuda ka nii, et basseini vundamendi vajumise tõttu tekivad selle konstruktsioonis praod.
Probleemi saab lahendada geopolümeeride sissepritse abil.
Erinevalt teistest ehitistest ei nähta basseini konstruktsioonis ette isegi betoonkarbi minimaalset vajumist. Juhul kui bassein on ikkagi hakanud pinnase puuduliku tihendamise või ehitisealuse pinnase niiskumise tõttu vajuma, siis on vältimatu, et betoonis tekivad praod. Pragude tagajärjel hakkab vesi järk-järgult lekkima. See omakorda halvendab veelgi pinnase seisundit basseini ümber. Võib tekkida avariiolukord, nii et objekti pole enam võimalik kasutada.
Basseini remontimisel ei piisa pragude kinnilappimisest. Sellega ei kõrvaldata kahjustuste tekkepõhjusi. Kui praod on tekkinud ehitisealuse pinnase nõrgenemise ning basseinikarbi vajumise tõttu, tuleb esmalt lahendada probleemid pinnase ja vundamendiga.
Sel juhul tugevdatakse enne pragude kõrvaldamist pinnast, vajaduse korral ka tõstetakse ja stabiliseeritakse vundamenti. Väärib märkimist, et tänapäevaste URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodite puhul kestab töötsükkel vaid üks-kaks päeva ning sellega ei kaasne mulla- ja betoonitöid.
Süvasissepritse
Pragusid betoonbasseinides on võimalik kõrvaldada, kasutades meetodit Deep Injection, mis võimaldab täita basseinialuses pinnases tühja ruumi ja õõnsused spetsiaalsete geopolümeervaikude abil. Pärast pinnasesse sattumist geopolümeerid paisuvad ja kõvastuvad kiiresti, avaldades vertikaalsuunas survet. Sel moel on võimalik tugevdada nõrgenenud ja ülemäära niiskunud ehitisealust pinnast.
Lisaks võib geopolümeeride abil peatada basseini vajumise ja stabiliseerida selle asendit, vajaduse korral aga tõsta isegi endisele kõrgusele. Tänu oma struktuurile ei reageeri geopolümeerid veega, vaid tõrjuvad selle ümbritsevasse pinnasesse. Seetõttu geopolümeervaigud üksnes ei tugevda pinnast, vaid toimivad lisaks hüdroisolatsioonimaterjalina.
Pragusid betoonis on mõtet lappida alles pärast pinnase tugevdamist ja vundamendi stabiliseerimist.
Tööde algoritm
Geopolümeervaikude sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete aukude (läbimõõt 12–16 mm), mis puuritud betooni sisse või maapinda mööda basseini perimeetrit. Pärast sissepritset suletakse augud kiiresti.
URETEKi geopolümeervaigud ei mõju purustavalt. Need sobivad pinnase tugevdamiseks, betoonrajatiste tõstmiseks ja loodiajamiseks. Kõike betoonkarbi asendi muutumisega seonduvat kontrollitakse reaalajas laserloodi abil (täpsusega kuni ±1 mm).
Geopolümeeride füüsikalised ja keemilised omadused võimaldavad püsida materjalil stabiilsena pika aja jooksul, sealhulgas niiskes keskkonnas. Materjal on keemiliselt inertne, ökoloogiliselt ohutu ja kogu maailmas pikaaegse kasutamise käigus kontrollitud.
Äärmuslikud ilmastikunähtused, loodusõnnetused, pikaajalised põua-, vihma- ja külmaperioodid avaldavad ehitisealusele pinnasele, seejärel aga ka hoonete vundamendile suurt mõju.
2018. aasta suvi oli erakordselt soe, seejuures kestis palavus pikka aega. Samas oli jaanuar üks kõigi aegade külmemaid. Samal ajal kui osa rahavst oli rammestunud rekordiliselt kõrgetest temperatuuridest, kannatasid teised piirkonnad üleujutuste all. Vihmad ja tsüklonid avaldasid hävitavat mõju paljudele hoonetele ja elanikkonnale üldse.
Kuidas ilmastikunähtused mõjutavad maapinda
Pinnasetüüpidel on erinevad omadused ja nad reageerivad ilmastikuoludele erinevalt ning võivad tõsiselt ka ehitiste kandekonstruktsioone mõjutada. Majad, mis on ehitatud kobedale pinnasele, liivale ja reaktiivsetele savidele (kerkivad pinnased), võivad hooajaliste või äärmuslike vihmasadude, üleujutuste ja põua (ka külma) tagajärjel eriti kannatada.
Reaktiivne savi paisub niiskudes ja tõmbub kuivamise käigus kokku. Sellega kaasneb pinnase lõhenemine pikkade kuivaperioodide jooksul ja paisumine niiskel ajal. Külma mõjul kaotab savi vee külmumise ja paisumise tagajärjel poorides struktuursuse.
Liiv ja mudased pinnased kalduvad sademete tõttu vajuma, sest vesi uhub seda tüüpi pinnastest väiksemad osakesed välja ning suuremad osakesed vajuvad.
Ehituse täitepinnas koosneb sageli pinnasest, aga ka muudest materjalidest, näiteks tellise- või betoonikildudest, samuti peenestatud ehitusmaterjalide jäätmetest. Kui vesi teeb endale teed läbi selle massiivi ning uhub väiksemad osakesed ära, siis võib see põhjustada kogu pinnase vajumist. Protsessi mõju võib visuaalselt kujutada kui lohku maapinnas, kusjuures see võib veel süveneda pinnase vähese kinnitambituse ja ümbritseva pinnase üldise seisundi tõttu. Kui ehitisealuse pinnase seisund muutub, nii et see ei suuda hoone vundamenti enam piisavalt toetada, siis hakkavad konstruktsioonid järk-järgult vajuma. Hoone vajub kas osaliselt või kogu pinna ulatuses, kuid igal juhul ebaühtlaselt. Seda nimetatakse maapinna vajumiseks.
Pinnase niiskustase on samuti oluline. Näiteks on mõõduka temperatuuriga regioonis savised pinnased üldjuhul niisked. Pikaaegse kuiva ilma tõttu kaotab pinnas aga niiskust ja kahaneb, põhjustades maapinna vajumist. Samas imab selline pinnas vihmasel hooajal palju niiskust sisse või ei lase seda läbi. Koos külmumise või (hiljem) sulamisega võib pinnas sel juhul samuti vajumisohtu põhjustada. Üleujutuse või tehnoloogilise avarii korral võib vesi pinnase ära või laiali uhtuda, tekitades uuristusi ja vajumisi. Kõige selle tõttu võivad hoonete ja eriotstarbeliste ehitiste vundamendil ja kandvatel konstruktsioonidel tõsised kahjustused tekkida.
Kogu maailmas täheldatakse äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Näiteks mõjutas rekordsoe suvi isegi pehme merekliimaga regioonides (Suurbritannias) paljude hoonete vundamenti. Püsivalt soe ilm põhjustas pinnasevee kuivamist, mis omakorda põhjustas hoonete vajumist. Seetõttu said kindlustusseltsid majaomanikelt hoonete vajumise kohta erakordselt palju kaebusi ja nõudeid.
Kuidas pinnase vajumise vastu võidelda
Õnneks on olemas meetodid, mis võimaldavad vundamente kiiresti, tõhusalt ja säästlikult pinnase vajumise eest kaitsta. Uudsed lahendused pakuvad alternatiivi traditsioonilisele invasiivsele ja töömahukale vundamentide betoneerimise meetodile ja vailahendustele.
Patenditud URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia ei nõua tülikaid kaevamistöid ega tekita suuri ebamugavusi, sest elanikud võivad sageli jätkata majas elamist ka tööde tegemise ajal.
Pidage meeles, et vajumistunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda nõu saamiseks spetsialistide-konstruktorite või inseneride-geotehnikute poole ning hankida info ja faktid, mis on vajalikud selleks, et õige lahendus valida.
Enamus konstruktsioone toetab nende all olev pinnasekiht. Hoone või muu rajatise ehitamise võimaldamiseks tuleb pinnasest õhu- ja veeosakesed eemaldada ning see tasandada, et töödeldud pinnas saaks ehitatavat piisavalt ja kindlalt toetada.
Kui ükskõik mis põhjusel on maja vundament ning selle tagajärjel kogu hoone vajuma hakanud, tuleb probleemiga tegeleda võimalikult kiiresti. Siis ei aita enam ei pinnase tasandaja ega pinnakõvendi, vajumisele tuleb läheneda teistmoodi. 
