Geopolümeerid| Page 2 of 2

Tööstushoonete vundamentide stabiliseerimine ja tugevdamine

Geopolümeere kasutatakse laialdaselt tootmis- ja tööstusobjektide taastamis- ja remonditöödel.

Geopolümeersed vaigud sobivad nii töötavate ettevõtete vundamendi tugevdamiseks kui ka kasutuseta objektide moderniseerimiseks, et seal võimsamad seadmed kasutusele võtta.

Paljusid tööstus- ja tootmisobjekte mõjutab regulaarselt ülekoormus. Olenevalt ettevõtte eripärast võib tegu olla nii staatilise kui ka pikaajalise dünaamilise mõjuga.

Niisuguste koormuste tagajärjel tiheneb pinnas alumise korruse põrandaplaatide ja ehitise vundamendi eri osade all. Sellega kaasneb sageli vundamendi ja põranda vajumine, mis põhjustab hoone konstruktsioonis kahjustusi. Vajumise kõrvaldamiseks võib kasutada geopolümeervaikude sissepritse meetodit.

Hoone konstruktsioonikahjustuste kõrvaldamine

Üks probleeme, mis töö käigus sageli esile kerkib, on seotud sildkraanade kasutamisega. Suurte koormuste regulaarsel teisaldamisel tekib kraana tugedele ebaühtlane dünaamiline koormus. Selle tagajärjel võib pinnas ühtede tugede all tiheneda tugevamini kui teiste all ning kogu konstruktsioon vajub ebaühtlaselt. Juhul kui kraana toed on lisaks hoone kandva konstruktsiooni elemendid, võib kokkuvõttes tekkida kogu objekti purunemise oht.

Selleks et hoone kandvat karkassi tugevdada ja sildkraana seisund stabiliseerida, tuleb vajunud vundamendi tugede alla pinnasesse geopolümeervaiku sisestada. Selle tulemusel ei parane tõenäoliselt mitte ainult kraana, vaid ka ehitise seisund.

Ettevõtete vundamendi tugevdamine

Geopolümeervaikude sissepritset võib pinnase tugevdamiseks tööstusobjektide vundamendi all teha ilma tootmistsüklit katkestamata. Sissepritset tehakse väikeste mobiilsete seadeldiste abil, sisestades geopolümeerse materjali läbi tehnoloogiliste aukude, mis on puuritud alumise korruse põrandasse või hoonega külgnevasse kattesse (pinnasesse). Geopolümeervaikude sissepritseks kasutatakse väikese läbimõõduga torusid. Materjal paisub ja kõvastub vaid mõne minuti jooksul.

Ettevõtete võimsuse suurendamine

Mahajäetud või seisvate tööstusobjektide uus kasutuselevõtt toob sageli kaasa vajaduse rakendada võimsamaid seadmeid. Sellega kaasnevad suuremad koormused hoone esimese korruse põrandale ja vundamendile. Juhul kui niisugused koormused ületavad piirnormi, tuleb alumise korruse põranda- või vundamendialust tugevdada.

Vundamendi tugevdamisel geopolümeeride abil kasutatakse Deep Injectioni sügavpritsemeetodit, millega saab materjali sügavale pinnasesse sisestada. Lisaks võib ruumi alumise korruse põranda tugevdamiseks teha sissepritse Slab Liftingi meetodit kasutades. Sissepritse võib teha nii enne kui ka pärast uute seadmete paigaldamist. Geopolümeeride sissepritset tehakse seni, kuni ehitusaluse pinnase kandevõime vastab normväärtusele.

Märksõnad

Tööstus- ja majapidamisruumide betoonpõrandate stabiliseerimine

Tööstus- ja majandushoonete põrandad võivad aja jooksul vajuda.

Betoonplaatidest koosnevad katted kahjustuvad sageli vuugikohtades või kisuvad suure koormuse tagajärjel kaardu. Tänu geopolümeeridele võib betoonpõrandate remonti teha ilma ettevõtte töötsüklit katkestamata.

Hoonete betoonpõrandate plaatide vajumine on lubatud vaid määratud piirides. Selliste põrandate ehitamisel on enne betoonplaatide monteerimist vaja teha kõik asjakohased ettevalmistustööd. Kui põranda monteerimisel tehti aga vigu või avaldatakse betoonpõrandale projekteeritust suuremat survet, vajab ruum kiiresti remonti. Muidu hakkavad vajunud, deformeerunud ja viltused betoonplaadid normaalset tööprotsessi takistama.

Betoonpõrandate tugevdamine ja remont

Betoonpõrandate stabiliseerimiseks, tõstmiseks ja tugevdamiseks kasutatakse Slab Liftingi meetodit. See meetod võimaldab teha betoonpõranda täieliku remondi minimaalse tähtajaga. Seejuures ei ole vaja betoonplaate, stellaaže ja paigaldatud seadmeid lahti monteerida, mistõttu säästetakse, võrreldes traditsiooniliste remondimeetoditega, oluliselt raha ja aega.

Slab Liftingi meetodi eripära on see, et geopolümeervaikude sissepritsel ei ole koormus põranda betoonplaatidele mitte puudus, vaid eelis. Mõnel juhul soovitatakse isegi paigaldada ruumi esmalt uued seadmed ning alles seejärel alustada põranda betoonplaatide tõstmist ja stabiliseerimist. Kui betoonpõrandal on lisakoormus, on geopolümeervaikude sissepritsel tekkivat survet palju kergem pinnase alumistesse kihtidesse suunata. See võimaldab kvaliteetsemalt pinnast tihendada ning betoonplaate tugevdada.

Kuidas toimub betoonpõranda loodiajamine

Betoonpõranda remont Slab Liftingi meetodil võimaldab põranda taastatud lõigud kiiresti kasutusele võtta. Puuduvad seisakud, mis muudel juhtudel betoonplaatide lahtimonteerimise ja uuesti paigaldamise tõttu tekivad. Seega on selle meetodi kasutamisel tellija äritegevusele minimaalne mõju.

Betoonplaatide tõstmiseks, stabiliseerimiseks ja loodiajamiseks pritsitakse betooni alla läbi 1-142 mm läbimõõduga avade geopolümeere. Geopolümeeride koostisosad segatakse kokku spetsiaalsetes kompaktsetes seadmetes otse sissepritse ajal. Peaaegu kohe pärast pinnasesse sattumist toimub geopolümeeride koostisosade keemiline reaktsioon ja materjal hakkab paisuma. Materjal täidab kõik tühjad õõnsused betooni all, suruvad vedeliku ehitisealusest pinnasest pinnase teistesse kihtidesse ning paisuvad pinnase enam nõrgenenud osade suunas.

Pinnas tugevneb 500 mm kaugusel geopolümeeri sisestamise kohast. Seejuures moodustub uus, suurenenud kandevõimega kiht, mis võimaldab betoonplaati tõsta. Plaadi tõstmise ja loodiajamise protsessi kontrollitakse reaalajas täpsusega ± 1 mm.

Põranda stabiliseerimine külmkambrites

Ladude külmkambrite eripäraks on kõrged nõuded soojustusele, sealhulgas põrandasoojustusele. Olemasolevate ruumide kohandamisel külmkambriteks ei ole põrandat alati lihtne soojustada. Geopolümeeride kasutamisel betoonpõranda loodiajamiseks ja tugevdamiseks on kaudseks tulemuseks ka ruumi põranda soojustuse paranemine.

Põhjenduseks on see, et pinnase tugevdamiseks ja tihendamiseks kasutatud geopolümeerne materjal levib betooni all ühtlaselt ja moodustab väikese soojusjuhtivusega hermeetilise kihi. Seega võimaldavad geopolümeerid lisaks külmkambri betoonpõrandate tugevdamisele säästa põrandasoojustuse arvel.

Märksõnad

Looduslike ja kunstlike veekogude kaldaalade pinnase tugevdamine

URETEKi geopolümeeride iseärasuseks on võime säilitada oma omadused ka niiskes keskkonnas.

Geopolümeerid on oma erilise koostise tõttu vee mõju eest kaitstud. Seega võib geopolümeervaike kasutada veekogude kallaste tugevdamiseks.

Vesi lõhub järk-järgult materjale, millega kokku puutub. Sellist looduslikku protsessi nimetatakse vee-erosiooniks ning just seepärast tuleb hoonete püstitamisel kaldaalade lähedusse kanda hoolt pinnase tugevdamise eest. See puudutab ka kunstlikke veekogusid, näiteks kõikvõimalikke tiike-veehoidlaid ja heitveejaamu. Pinnaseuuristuste või kaldakindlustuste lagunemise tõttu tekkivaid avariisid saab vältida URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia abil.

Kallaste tugevdamise spetsiifika

Paljudel juhtudel ei peeta kaldaäärse pinnase tugevdamist ja kaldajoone kindlustamist tähtsaks. Üpris tihti tugevdatakse veekogude kaldaid ajutisi lahendusi kasutades, näiteks kaetakse uurded killustikupuistega või muu täitematerjaliga.

Kokkuvõttes võib avariilise lõigu rekonstrueerimata jätmisega kaasneda vajadus kaldajoont regulaarselt remontida, mis tähendab aga märkimisväärseid kulutusi. Vähem kulukas pole ka kaldakindlustuste traditsiooniline remont, mis näeb ette spetsiaalse rasketehnika kasutust ja mullatöid.

Alternatiivlahendus kaldaäärse pinnase kapitaalsel tugevdamisel on URETEKi geopolümeeride tehnoloogia. Sel juhul pole rasketehnika kaasamine vajalik. Geopolümeervaikude sissepritset saab teha väikeste mobiilsete seadmete abil, millega materjal sisestatakse pinnasekihti läbi 12–16 mm läbimõõduga puuraukude.

Kuidas toimub pinnase tugevdamine

Kaldajoone uhutud või uuristatud lõigud, samuti hävinud kaldakindlustused (näiteks kivitammid) taastatakse Deep Injectioni sügavsissepritse meetodil. Geopolümeerid sisestatakse skeemi järgi pinnasesse alates sügavusest -1,5 m ja enam. Pärast mitmest sissepritsest koosnevat ja eri sügavusi puudutavat seeriat tekib pinnases nö. monoliitne veekindel sein.

Geopolümeerid saavutavad vajaliku tugevuse vaid 15 minuti jooksul. Selle ajaga levivad need mööda pinnasekihti laiali ja moodustavad veekindla tõkke, mis peab vastu üsna suurele koormusele. Geopolümeerid kokkupuutel veega ei muutu ja säilitavad hüdroisoleerivad omadused pika aja jooksul.

Geopolümeeride sissepritset võib peale kaldapealse pinnase teha ka otse kividest ja rahnudest koosnevasse kaldavalli. Sellisel juhul täidavad geopolümeerid kividevahelised tühimikud ja moodustavad ühtse monoliitse struktuuri.

Ökoloogiline ohutus

URETEKi geopolümeervaikude suur eelis on võime saavutada suur vastupidavus, seda ka liigniiskes keskkonnas. Seejuures on geopolümeerid ökoloogiliselt ohutud ja täiesti inertsed materjalid, mis ei riku veekogu ökosüsteemi.

Märksõnad

Vaivundamentidega ehitiste eripära

Vaivundamendi eelised on hea hind ja võimalus saada efektiivne tulemus äärmiselt lühikese ajaga.

Väliselt meenutab kruvivai labadega toru. Niisuguse toru pinnasesse sisestamisel saavutatakse konstruktsioonide ja hoonete parem püsivuskindlus. Vaiade kasutamine annab vundamendile suure vastupanuvaru, vundamenti ei mõjuta pinnaseveed ning see ei vaju allapoole. Kvaliteedi ja rahalise kasu seisukohast kaalub vaivundament sageli üles vundamendi tehniliselt keerulise vahetuse. Lisaks tekib võimalus vaiadega tugevdatud vundamendi kohale lisakorruseid püstitada.

Millal tekib kruvivaiade kasutamise vajadus?

Vundamenti saab kruvivaiadega tugevdada igasugustes tingimustes, olenemata hoone asukohast. Kruvivaiadega vundamendile saab püstitada metall- ja betoonkonstruktsioone, kusjuures mullatöid sellega peaaegu ei kaasne. Keerulistel aluspinnastel paiknevate vundamentide tugevdamine ületab sageli kõik ootused, sest töid tehakse üsna kiiresti ja väikse kuluga.

Praegu peetakse kruvivaiade kasutust vundamendi toestamisel kõige optimaalsemaks ja universaalsemaks viisiks kiiresti ja kvaliteetselt konstruktsioonide kandevõimet tõsta, et need ükskõik millistele välismõjudele kaua vastu peaksid.

Millised probleemid lahendab kruvivaiade rakendamine?

Kruvivaiade peamine ülesanne on toestada konstruktsioone tugevasti probleemsetes kohtades ja ebapüsivatel pinnastel. Tänu laiadele labadele vaia aluse juures on võimalik toetuspinda pinnases veelgi suurendada. Kruvivaiad tagavad vastupanu üle 20-tonnise jõuga avaldatavale survele.

Tavaliselt kasutatakse vaiu järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

Paljukorruselise ehitise kandevõime tugevdamine. Vaiade abil võib toestada ehitist, mille vundamenti ei ole võimalik täielikult välja vahetada.
Vana vundamendi tugevdamine, et sellele tulevikus lisakorruseid ehitada.
Vajunud ehitisealuse pinnase stabiliseerimine: vai keeratakse pinnasesse, mille tagajärjel selle püsivus märgatavalt paraneb.

Kas on tänapäevasemaid vundamendi tugevdamise meetodeid?

Kruvivaiad on vaieldamatult populaarne moodus vundamendi kandevõimet tugevdada, aga kõige nüüdisaegsemad tehnoloogiad võimaldavad teistsugust lähenemist. URETEKi uus Deep Injectioni sissepritsemeetod garanteerib vundamendi tugevdamise, stabiliseerides pinnast, millel ehitis asub.

Selleks sisestatakse pinnasesse spetsiaalne geopolümeerisegu. Paisudes tõrjub see pinnasest välja niiskuse ning täidab kõik tühimikud. Probleemne pinnas tasandub ühtlaseks, aluspõhi omandab püsivuse. Meetod võimaldab remonditöid märkimisväärselt kiirendada, seejuures on välistatud mullatööd, seda isegi avariiliste hoonete remondi puhul.

Märksõnad

Betoonbasseinide vajumise peatamine ja pragude likvideerimine

Betoonbasseinides võib veetase langeda. Suvekuumuses seletatakse seda mõnikord loomuliku aurustumisega. Aga võib juhtuda ka nii, et basseini vundamendi vajumise tõttu tekivad selle konstruktsioonis praod.

Probleemi saab lahendada geopolümeeride sissepritse abil.

Erinevalt teistest ehitistest ei nähta basseini konstruktsioonis ette isegi betoonkarbi minimaalset vajumist. Juhul kui bassein on ikkagi hakanud pinnase puuduliku tihendamise või ehitisealuse pinnase niiskumise tõttu vajuma, siis on vältimatu, et betoonis tekivad praod. Pragude tagajärjel hakkab vesi järk-järgult lekkima. See omakorda halvendab veelgi pinnase seisundit basseini ümber. Võib tekkida avariiolukord, nii et objekti pole enam võimalik kasutada.

Basseini remontimisel ei piisa pragude kinnilappimisest. Sellega ei kõrvaldata kahjustuste tekkepõhjusi. Kui praod on tekkinud ehitisealuse pinnase nõrgenemise ning basseinikarbi vajumise tõttu, tuleb esmalt lahendada probleemid pinnase ja vundamendiga.

Sel juhul tugevdatakse enne pragude kõrvaldamist pinnast, vajaduse korral ka tõstetakse ja stabiliseeritakse vundamenti. Väärib märkimist, et tänapäevaste URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodite puhul kestab töötsükkel vaid üks-kaks päeva ning sellega ei kaasne mulla- ja betoonitöid.

Süvasissepritse

Pragusid betoonbasseinides on võimalik kõrvaldada, kasutades meetodit Deep Injection, mis võimaldab täita basseinialuses pinnases tühja ruumi ja õõnsused spetsiaalsete geopolümeervaikude abil. Pärast pinnasesse sattumist geopolümeerid paisuvad ja kõvastuvad kiiresti, avaldades vertikaalsuunas survet. Sel moel on võimalik tugevdada nõrgenenud ja ülemäära niiskunud ehitisealust pinnast.

Lisaks võib geopolümeeride abil peatada basseini vajumise ja stabiliseerida selle asendit, vajaduse korral aga tõsta isegi endisele kõrgusele. Tänu oma struktuurile ei reageeri geopolümeerid veega, vaid tõrjuvad selle ümbritsevasse pinnasesse. Seetõttu geopolümeervaigud üksnes ei tugevda pinnast, vaid toimivad lisaks hüdroisolatsioonimaterjalina.

Pragusid betoonis on mõtet lappida alles pärast pinnase tugevdamist ja vundamendi stabiliseerimist.

Tööde algoritm

Geopolümeervaikude sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete aukude (läbimõõt 12–16 mm), mis puuritud betooni sisse või maapinda mööda basseini perimeetrit. Pärast sissepritset suletakse augud kiiresti.

URETEKi geopolümeervaigud ei mõju purustavalt. Need sobivad pinnase tugevdamiseks, betoonrajatiste tõstmiseks ja loodiajamiseks. Kõike betoonkarbi asendi muutumisega seonduvat kontrollitakse reaalajas laserloodi abil (täpsusega kuni ±1 mm).

Geopolümeeride füüsikalised ja keemilised omadused võimaldavad püsida materjalil stabiilsena pika aja jooksul, sealhulgas niiskes keskkonnas. Materjal on keemiliselt inertne, ökoloogiliselt ohutu ja kogu maailmas pikaaegse kasutamise käigus kontrollitud.

Märksõnad

Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad ehitisealusele pinnasele ja vundamendile suurt mõju

Äärmuslikud ilmastikunähtused, loodusõnnetused, pikaajalised põua-, vihma- ja külmaperioodid avaldavad ehitisealusele pinnasele, seejärel aga ka hoonete vundamendile suurt mõju.

2018. aasta suvi oli erakordselt soe, seejuures kestis palavus pikka aega. Samas oli jaanuar üks kõigi aegade külmemaid. Samal ajal kui osa rahavst oli rammestunud rekordiliselt kõrgetest temperatuuridest, kannatasid teised piirkonnad üleujutuste all. Vihmad ja tsüklonid avaldasid hävitavat mõju paljudele hoonetele ja elanikkonnale üldse.

Kuidas ilmastikunähtused mõjutavad maapinda

Pinnasetüüpidel on erinevad omadused ja nad reageerivad ilmastikuoludele erinevalt ning võivad tõsiselt ka ehitiste kandekonstruktsioone mõjutada. Majad, mis on ehitatud kobedale pinnasele, liivale ja reaktiivsetele savidele (kerkivad pinnased), võivad hooajaliste või äärmuslike vihmasadude, üleujutuste ja põua (ka külma) tagajärjel eriti kannatada.

Reaktiivne savi paisub niiskudes ja tõmbub kuivamise käigus kokku. Sellega kaasneb pinnase lõhenemine pikkade kuivaperioodide jooksul ja paisumine niiskel ajal. Külma mõjul kaotab savi vee külmumise ja paisumise tagajärjel poorides struktuursuse.

Liiv ja mudased pinnased kalduvad sademete tõttu vajuma, sest vesi uhub seda tüüpi pinnastest väiksemad osakesed välja ning suuremad osakesed vajuvad.

Ehituse täitepinnas koosneb sageli pinnasest, aga ka muudest materjalidest, näiteks tellise- või betoonikildudest, samuti peenestatud ehitusmaterjalide jäätmetest. Kui vesi teeb endale teed läbi selle massiivi ning uhub väiksemad osakesed ära, siis võib see põhjustada kogu pinnase vajumist. Protsessi mõju võib visuaalselt kujutada kui lohku maapinnas, kusjuures see võib veel süveneda pinnase vähese kinnitambituse ja ümbritseva pinnase üldise seisundi tõttu. Kui ehitisealuse pinnase seisund muutub, nii et see ei suuda hoone vundamenti enam piisavalt toetada, siis hakkavad konstruktsioonid järk-järgult vajuma. Hoone vajub kas osaliselt või kogu pinna ulatuses, kuid igal juhul ebaühtlaselt. Seda nimetatakse maapinna vajumiseks.

Pinnase niiskustase on samuti oluline. Näiteks on mõõduka temperatuuriga regioonis savised pinnased üldjuhul niisked. Pikaaegse kuiva ilma tõttu kaotab pinnas aga niiskust ja kahaneb, põhjustades maapinna vajumist. Samas imab selline pinnas vihmasel hooajal palju niiskust sisse või ei lase seda läbi. Koos külmumise või (hiljem) sulamisega võib pinnas sel juhul samuti vajumisohtu põhjustada. Üleujutuse või tehnoloogilise avarii korral võib vesi pinnase ära või laiali uhtuda, tekitades uuristusi ja vajumisi. Kõige selle tõttu võivad hoonete ja eriotstarbeliste ehitiste vundamendil ja kandvatel konstruktsioonidel tõsised kahjustused tekkida.

Kogu maailmas täheldatakse äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Näiteks mõjutas rekordsoe suvi isegi pehme merekliimaga regioonides (Suurbritannias) paljude hoonete vundamenti. Püsivalt soe ilm põhjustas pinnasevee kuivamist, mis omakorda põhjustas hoonete vajumist. Seetõttu said kindlustusseltsid majaomanikelt hoonete vajumise kohta erakordselt palju kaebusi ja nõudeid.

Kuidas pinnase vajumise vastu võidelda

Õnneks on olemas meetodid, mis võimaldavad vundamente kiiresti, tõhusalt ja säästlikult pinnase vajumise eest kaitsta. Uudsed lahendused pakuvad alternatiivi traditsioonilisele invasiivsele ja töömahukale vundamentide betoneerimise meetodile ja vailahendustele.

Patenditud URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia ei nõua tülikaid kaevamistöid ega tekita suuri ebamugavusi, sest elanikud võivad sageli jätkata majas elamist ka tööde tegemise ajal.

Pidage meeles, et vajumistunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda nõu saamiseks spetsialistide-konstruktorite või inseneride-geotehnikute poole ning hankida info ja faktid, mis on vajalikud selleks, et õige lahendus valida.