Vundamendi vajumise probleem on Eesti kortermajade puhul küllaltki laialt levinud, kuid paraku ei oska sageli korteriühistu juhatus, majaelanikud ega haldurid sellele tähelepanu pöörata.
„Nähakse küll pragusid maja kandvatel seintel, ent ei süveneta tekkepõhjustesse ja lastakse vigased kohad viimistlustööna remontida. Kui aga praod korduvad ja uusi juurde tuleb, on see selge märk vundamendi vajumise jätkumisest,” selgitab vajunud ehitiste stabiliseerimisega tegeleva ettevõtte URETEK Baltic OÜ projektijuht Aleksandr Varkki, kes on aastate jooksul tööga seonduvalt kogu Eesti läbi sõitnud ja näinud vajunud vundamendiga kortermaju kõikjal.
Uuemate kortermajade puhul on põhjuseks reeglina ehituslikud vead või tegemata jäänud ehituseelne geoloogiline aluspinnase uuring. Vajumised avalduvad tavaliselt kohe pärast maja valmimist või mõne aasta möödudes ning vajavad kiiret selgitamist, kas tegemist on normaalse ehitusjärgse nähtuse või suurema probleemi algusetapiga.
Vanematel, nõukogudeaegsetel kortermajadel on levinum vajumise põhjus sademevesi, mis hoonest eemale suunamise asemel imbub sademeveetorust maja alla ja uhtub ajapikku ära peenosised vundamendi taldmiku aluspinnasest. Vajumist võib tekitada ka pinnasevee taseme kõikumine, mis avaldub keldrisse tungiva liigniiskuse või vee näol. Selle probleemi hoiaks ära toimiv drenaažisüsteem, mis võib aga vanematel majadel puududa või olla amortiseerunud.
Harvem esineb vundamendi vajumist paepinnasel paiknevatel kortermajadel nagu Lasnamäe kanali ümbrus, samas kui Lasnamäel Peterburi maantee poole jäävatel endistel soistel aladel olevate hoonete vajumise tõenäosus on suur. Looduslikest põhjustest tingitud vajumisprobleemi täielikuks lahendamiseks võib olla vaja kaasata erinevaid osapooli, et läbi viia näiteks piirkonnas üldkasutatava sademevee kanalisatsiooni rajamine.
Miks on oluline hoone vajumisele piir panna?
Vundamendi vajumise algfaas mõjutab eelkõige hoone visuaalset välimust, ent praod seintes võivad mõju avaldada ka soojapüsivusele ja tuua kaasa ilmastikuoludest tingitud mured nagu värvi koorumise, hallituse ja sambliku tekke. Halveneda võib kandvates seintes olevate uste ja akende liikumine ning praguneda aknaklaasid.
Kui probleemiga ei tegeleta, võib vajumise jätkumine tuua kaasa muresid hoone all või vundamendi läheduses asuvate tehnosüsteemidega, näiteks vajumisega tekkinud kanalisatsioonitoru kalde muutumine toob kaasa kanalisatsiooniummistusi, samuti on torul oht puruneda ja lekkima hakata. Torulekkega kaasnevad probleemid võivad aga avalduda alles aastate möödudes.
„Vajumistega seonduvalt tasub olla tähelepanelik. Kui hoone konstruktsioonile tekib seletamatu vigastus, on mõistlik suuremate kahjude ennetamiseks konsulteerida meiega või pöörduda ehitusekspertiisi pakkuva ettevõtte poole,”paneb Varkki inimestele südamele.
„Hindame alati iga objekti asjaolusid eraldi. Pole ühtset, kõigile hoonetele sobivat lahendust – mõnele sobib URETEK meetod, teisele toestavad vaiad. Teatud olukorras võib võtta vundamendi vajumise algfaasis ka lihtsalt jälgimise alla, kasutades selleks vajumisreepereid või tellida hoonele geodeetilise mõõdistuse.”
URETEK meetod on kiire ja efektiivne ega häiri majaelanikke
URETEK parandab hoone aluspinnase kandevõimet, tihendades aluspinnast geopolümeervaikude injekteerimise teel. „Peamised erinevused võrreldes üldehitustöödega on kiirus, efektiivsus, mugavus ja majaelanike minimaalne häirimine. Enamasti puudub ka vajadus renoveerimisprojektiks või ehitusloaks, kuna ei muudeta konstruktsioonide ehitust,” selgitab Varkki.
Kui üldehitustööde puhul tuleb vundamendi vajumise peatamiseks teostada lahti- ja kinnikaevetööd, oodata nädalaid betooni kuivamist ja teha tõenäoliselt ka viimistlustöid, siis URETEK tehnoloogia puhul saavad enamus töid tehtud ühe päevaga ja geopolümeeri toime pinnases on kohene. 95% ettenähtud pinnase kandevõime parandamise omadustest saavutatakse 15 minuti jooksul pärast injektsiooni. 24 tunni möödudes on geopolümeer täielikult kivistunud ja saavutanud ettenähtud omadused.
URETEK Baltic annab oma tööle 2-aastase garantiiperioodi, mis tuginedes ettevõtte kogemustele, on piisav aeg saamaks kinnitust vajumise peatumisest. Kokkuleppel tellijaga või kortermaja tervikrenoveerimisel võib garantiiperiood olla ajaliselt ka pikem.
Hoone vundamendi vajumise kahtluse korral võtke julgelt ühendust ja leppige URETEK Baltic spetsialistidega kokku tasuta konsultatsioon.
Ükskõik, kas tegemist on suure logistikakeskuse laoga või väiksema poe toidu- ja hügieenikaupade laoga, betoonpõrandad võivad praguneda ning vajuda. See võib põhjustada õnnetusi ja ebaefektiivsust ning aeglustada tööd. Purunenud, mõranenud või ebatasased põrandad võivad osutuda ohuks töötajatele ja takistuseks masinatele.
Maja tõstetakse väga 
