Lehekülg 6 | URETEK Baltic

Operatiivsed ja tõhusad lahendused, mis aitavad säilitada ja tugevdada tähtsaid taristuobjekte

Kohalikud kommunaalteenistused ja valitsusasutused vastutavad suure hulga rajatiste eest alates teedest ja sildadest kuni veevarustus-, kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemideni. Selleks et tagada elanike ohutu, tõhus ja häireteta teenindamine on väga oluline hoida need objektid töökorras. Taristute pidev järelevalve ja tehniline teenindamine ei ole tähtis mitte ainult tööohutuse ja tõhususe, vaid ka pikaajalise töökindluse seisukohast.

Hiljutise uuringu kohaselt mõjutavad häired peamistes kommunaalteenustes nagu elektri- ja veevarustus tõsiselt nii äritegevust kui ka kodumajapidamisi. Samuti võib liiklusmagistraalide ja väiksemate teede seisundi halvenemine vähendada kaubavedude otstarbekust, tõsta transpordivahendite teenindamisega seotud kulutusi ning suurendada avariiohtu.

Mõistes taristute hooldamise ja uuendamisega kaasnevate kulutuste kasvu, on paljud Euroopa kohalikud omavalitsused ja riigivõimuorganid tunnistanud URETEKi innovaatilised tehnolahendused üheks kiiremaks ja majanduslikult säästlikumaks viisiks erinevaid, sageli keerulise konstruktsiooniga objekte töökorras hoida ja taastada.

Sobiva lahenduse valimisel on tähtis arvestada teguritega, mis mõjutavad taristuobjektide ohutust, kasutusmugavust ja vastupidavust. Näited URETEKi taristute teenindamiseks mõeldud innovaatilistest lahendustest:

Ühiskondlike hoonete ja maa-aluste taristute stabiliseerimine

URETEKi mitteinvasiivset vaigu sissepritse tehnoloogiat kasutati Moskva City ehitamisel, et täita soojusmagistraaliga piirnenud suured õõnsused ja tühimikud ning taastada ehitisealune pinnas, tõsta maapinna kandevõimet ja takistada selle edasist vajumist. Ettevõtmise käigus stabiliseeriti ja toestati soojustorustik efektiivselt vähem kui nädalaga, häirimata külgnevate torustike tööd.

URETEKi poole pöördutakse sageli ka selleks, et stabiliseerida vundamendialuse maapinna ebaühtlase vajumise tõttu kannatanud riiklikke ja ühiskondlikke ehitisi. Näiteks kui Belgorodi oblastis avastati, et kohalikule omavalitsusele kuuluva ja restoranina kasutatava hoone vundament ja põrand on vajunud ning selle tõttu on tekkinud seintesse suured praod, suutis URETEK operatiivselt ja säästlikult hoone taastada. Hoone tõstmiseks, uuesti loodimiseks ja toestamiseks kulus vaid kümme päeva ja selleks kasutati geopolümeervaiku.

Reservtorude kasutuselt eemaldamine

URETEKi kergvaik on läbiproovitud ja innovaatiline lahendus, et täita mahukaid torusid ja muid tehnilisi reservuaare, mis on kavas kasutuselt eemaldada. Kuzbassi regioonis kasutati URETEKi tehnoloogiat ühe maa-aluse veetorustiku täitmiseks kaevandusšahti moderniseerimise käigus. URETEKi geopolümeer on n-ö voolav materjal, mida on võimalik pumbata üsna suure vahemaa taha (paisudes saavutab materjal minimaalse tiheduse juures uskumatult suure survetugevuse). Paljud kliendid on imetlenud materjali võimet kiiresti ja säästlikult suuri tühimikke, õõnsusi, torusid ja reservuaare täita.

Kuna Vene Föderatsiooni linnad kasvavad jõudsalt, põhjustavad need taristutele üha suuremat koormust. Seepärast on tähtsam kui kunagi varem tagada ehitiste püsimine pikaajalises perspektiivis, arvestades samas, et lahendused ja meetmed, mida rakendatakse praegu, mõjutavad tulevastele põlvkondadele mõeldud ehitiste kvaliteeti.

Märksõnad

URETEK tehnoloogia abil lahendatavad probleemid tööstus- ja ehitusplatvormidel

Ehitus- ja mäetööstuse platvormidel on seadmete töökindluse puudumise põhjuseks sageli nende halb kvaliteet või siis on need konkreetseks tööks sobimatud. Tihtipeale võib probleem aga olla seotud ka maapinna vajumisega.

Ka väikesed vajumise tagajärjel pinnases tekkinud kõrvalekalded võivad täpsust nõudvate masinate ja mehhanismide töös häireid põhjustada ning seadmeid liigselt koormata. Kokkuvõttes võib selline olukord põhjustada töös märkimisväärseid häireid ning olla ka rahaliselt kulukas. Kui probleemile ei pöörata tähelepanu, võib seade koguni puruneda, mille tagajärjeks on tööseisak ja kulukas remont (tehniline hooldus), tootlikkuse langus ja mõnel juhul ka ohurisk.

Võimalike probleemide esimesed tunnused

Jaoskonna operaatoril soovitatakse kontrollida seadme samateljelisust. Sagedaste hälvete hulka kuuluvad:

seadme tekitatav ebatavalise kõlaga müra;
tehnika ebanormaalselt kiire kulumine, eriti konveierilintidel ja kraanateedel;
rööbasteede ja masinaaluste pindade ülemäärane kulumine liigse vibratsiooni tõttu, mis põhjustab pinnase vajumist.

Vajumise (maapinna järkjärgulise varisemise, tihenemise või allavajumise) levinuimad põhjused on drenaažiga seotud probleemid, halvasti tihendatud täitematerjal ja mehaaniline vibratsioon.

Varane vastumeetmete rakendamine on olulise tähtsusega

Alati on soovitatav peatada pinnase vajumine enne seadme rikkiminekut, sest see võimaldab minimeerida kulutusi tööseisakule ja remondile. Tänapäevaste pinnasetehniliste meetodite abil on seda lihtsam ja kiirem teha, kui paljud aimata oskavad. Näiteks on URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia usaldusväärne, mugav, tõhus ja kulu efektiivne alternatiivlahendus traditsioonilistele meetoditele nagu betoneerimine või tsementimine. URETEKi tehnoloogia puhul sisestatakse vaik madala rõhu all tihendusest laiali vajunud, lõhutud struktuuriga või ebapüsivasse pinnasesse või kivimisse, et neid tugevdada. URETEKi operatiivset ja tõhusat tehnoloogiat saab rakendada ka olukorras, kus ehitusplatvormi töösse ei ole võimalik sekkuda. Olenevalt mahust võtab protseduur kuni mõni päeva ning seda saab teha paralleelselt ehitustöödega ja ilma vahepausideta. Just see teeb meetodi paindlikuks.

URETEKi tehnoloogias kasutatavad kerged ja samas vastupidavad vaigud on säästlikud ja keskkonda vähe koormavad ning abiks väga erinevate tehnoloogiliste ja geotehniliste ülesannete täitmisel. Rakendusvaldkonnad on näiteks kütusepaakide, maa-aluste hoidlate, veesurvetorude, sademeveetorude ja tunnelite kasutuselt eemaldamine, samuti suurte õõnsuste, tühimike ja isegi mahajäetud kaevanduste massiga täitmine.

Märksõnad

Niitvälja raudteeülesõidu betoonplaatide taasloodimine ja pinnase kandevõime suurendamine

Märksõnad

Looduslike ja kunstlike veekogude kaldaalade pinnase tugevdamine

URETEKi geopolümeeride iseärasuseks on võime säilitada oma omadused ka niiskes keskkonnas.

Geopolümeerid on oma erilise koostise tõttu vee mõju eest kaitstud. Seega võib geopolümeervaike kasutada veekogude kallaste tugevdamiseks.

Vesi lõhub järk-järgult materjale, millega kokku puutub. Sellist looduslikku protsessi nimetatakse vee-erosiooniks ning just seepärast tuleb hoonete püstitamisel kaldaalade lähedusse kanda hoolt pinnase tugevdamise eest. See puudutab ka kunstlikke veekogusid, näiteks kõikvõimalikke tiike-veehoidlaid ja heitveejaamu. Pinnaseuuristuste või kaldakindlustuste lagunemise tõttu tekkivaid avariisid saab vältida URETEKi geopolümeeride sissepritse tehnoloogia abil.

Kallaste tugevdamise spetsiifika

Paljudel juhtudel ei peeta kaldaäärse pinnase tugevdamist ja kaldajoone kindlustamist tähtsaks. Üpris tihti tugevdatakse veekogude kaldaid ajutisi lahendusi kasutades, näiteks kaetakse uurded killustikupuistega või muu täitematerjaliga.

Kokkuvõttes võib avariilise lõigu rekonstrueerimata jätmisega kaasneda vajadus kaldajoont regulaarselt remontida, mis tähendab aga märkimisväärseid kulutusi. Vähem kulukas pole ka kaldakindlustuste traditsiooniline remont, mis näeb ette spetsiaalse rasketehnika kasutust ja mullatöid.

Alternatiivlahendus kaldaäärse pinnase kapitaalsel tugevdamisel on URETEKi geopolümeeride tehnoloogia. Sel juhul pole rasketehnika kaasamine vajalik. Geopolümeervaikude sissepritset saab teha väikeste mobiilsete seadmete abil, millega materjal sisestatakse pinnasekihti läbi 12–16 mm läbimõõduga puuraukude.

Kuidas toimub pinnase tugevdamine

Kaldajoone uhutud või uuristatud lõigud, samuti hävinud kaldakindlustused (näiteks kivitammid) taastatakse Deep Injectioni sügavsissepritse meetodil. Geopolümeerid sisestatakse skeemi järgi pinnasesse alates sügavusest -1,5 m ja enam. Pärast mitmest sissepritsest koosnevat ja eri sügavusi puudutavat seeriat tekib pinnases nö. monoliitne veekindel sein.

Geopolümeerid saavutavad vajaliku tugevuse vaid 15 minuti jooksul. Selle ajaga levivad need mööda pinnasekihti laiali ja moodustavad veekindla tõkke, mis peab vastu üsna suurele koormusele. Geopolümeerid kokkupuutel veega ei muutu ja säilitavad hüdroisoleerivad omadused pika aja jooksul.

Geopolümeeride sissepritset võib peale kaldapealse pinnase teha ka otse kividest ja rahnudest koosnevasse kaldavalli. Sellisel juhul täidavad geopolümeerid kividevahelised tühimikud ja moodustavad ühtse monoliitse struktuuri.

Ökoloogiline ohutus

URETEKi geopolümeervaikude suur eelis on võime saavutada suur vastupidavus, seda ka liigniiskes keskkonnas. Seejuures on geopolümeerid ökoloogiliselt ohutud ja täiesti inertsed materjalid, mis ei riku veekogu ökosüsteemi.

Märksõnad

Vaivundamentidega ehitiste eripära

Vaivundamendi eelised on hea hind ja võimalus saada efektiivne tulemus äärmiselt lühikese ajaga.

Väliselt meenutab kruvivai labadega toru. Niisuguse toru pinnasesse sisestamisel saavutatakse konstruktsioonide ja hoonete parem püsivuskindlus. Vaiade kasutamine annab vundamendile suure vastupanuvaru, vundamenti ei mõjuta pinnaseveed ning see ei vaju allapoole. Kvaliteedi ja rahalise kasu seisukohast kaalub vaivundament sageli üles vundamendi tehniliselt keerulise vahetuse. Lisaks tekib võimalus vaiadega tugevdatud vundamendi kohale lisakorruseid püstitada.

Millal tekib kruvivaiade kasutamise vajadus?

Vundamenti saab kruvivaiadega tugevdada igasugustes tingimustes, olenemata hoone asukohast. Kruvivaiadega vundamendile saab püstitada metall- ja betoonkonstruktsioone, kusjuures mullatöid sellega peaaegu ei kaasne. Keerulistel aluspinnastel paiknevate vundamentide tugevdamine ületab sageli kõik ootused, sest töid tehakse üsna kiiresti ja väikse kuluga.

Praegu peetakse kruvivaiade kasutust vundamendi toestamisel kõige optimaalsemaks ja universaalsemaks viisiks kiiresti ja kvaliteetselt konstruktsioonide kandevõimet tõsta, et need ükskõik millistele välismõjudele kaua vastu peaksid.

Millised probleemid lahendab kruvivaiade rakendamine?

Kruvivaiade peamine ülesanne on toestada konstruktsioone tugevasti probleemsetes kohtades ja ebapüsivatel pinnastel. Tänu laiadele labadele vaia aluse juures on võimalik toetuspinda pinnases veelgi suurendada. Kruvivaiad tagavad vastupanu üle 20-tonnise jõuga avaldatavale survele.

Tavaliselt kasutatakse vaiu järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

Paljukorruselise ehitise kandevõime tugevdamine. Vaiade abil võib toestada ehitist, mille vundamenti ei ole võimalik täielikult välja vahetada.
Vana vundamendi tugevdamine, et sellele tulevikus lisakorruseid ehitada.
Vajunud ehitisealuse pinnase stabiliseerimine: vai keeratakse pinnasesse, mille tagajärjel selle püsivus märgatavalt paraneb.

Kas on tänapäevasemaid vundamendi tugevdamise meetodeid?

Kruvivaiad on vaieldamatult populaarne moodus vundamendi kandevõimet tugevdada, aga kõige nüüdisaegsemad tehnoloogiad võimaldavad teistsugust lähenemist. URETEKi uus Deep Injectioni sissepritsemeetod garanteerib vundamendi tugevdamise, stabiliseerides pinnast, millel ehitis asub.

Selleks sisestatakse pinnasesse spetsiaalne geopolümeerisegu. Paisudes tõrjub see pinnasest välja niiskuse ning täidab kõik tühimikud. Probleemne pinnas tasandub ühtlaseks, aluspõhi omandab püsivuse. Meetod võimaldab remonditöid märkimisväärselt kiirendada, seejuures on välistatud mullatööd, seda isegi avariiliste hoonete remondi puhul.

Märksõnad

Betoonbasseinide vajumise peatamine ja pragude likvideerimine

Betoonbasseinides võib veetase langeda. Suvekuumuses seletatakse seda mõnikord loomuliku aurustumisega. Aga võib juhtuda ka nii, et basseini vundamendi vajumise tõttu tekivad selle konstruktsioonis praod.

Probleemi saab lahendada geopolümeeride sissepritse abil.

Erinevalt teistest ehitistest ei nähta basseini konstruktsioonis ette isegi betoonkarbi minimaalset vajumist. Juhul kui bassein on ikkagi hakanud pinnase puuduliku tihendamise või ehitisealuse pinnase niiskumise tõttu vajuma, siis on vältimatu, et betoonis tekivad praod. Pragude tagajärjel hakkab vesi järk-järgult lekkima. See omakorda halvendab veelgi pinnase seisundit basseini ümber. Võib tekkida avariiolukord, nii et objekti pole enam võimalik kasutada.

Basseini remontimisel ei piisa pragude kinnilappimisest. Sellega ei kõrvaldata kahjustuste tekkepõhjusi. Kui praod on tekkinud ehitisealuse pinnase nõrgenemise ning basseinikarbi vajumise tõttu, tuleb esmalt lahendada probleemid pinnase ja vundamendiga.

Sel juhul tugevdatakse enne pragude kõrvaldamist pinnast, vajaduse korral ka tõstetakse ja stabiliseeritakse vundamenti. Väärib märkimist, et tänapäevaste URETEKi geopolümeeride sissepritse meetodite puhul kestab töötsükkel vaid üks-kaks päeva ning sellega ei kaasne mulla- ja betoonitöid.

Süvasissepritse

Pragusid betoonbasseinides on võimalik kõrvaldada, kasutades meetodit Deep Injection, mis võimaldab täita basseinialuses pinnases tühja ruumi ja õõnsused spetsiaalsete geopolümeervaikude abil. Pärast pinnasesse sattumist geopolümeerid paisuvad ja kõvastuvad kiiresti, avaldades vertikaalsuunas survet. Sel moel on võimalik tugevdada nõrgenenud ja ülemäära niiskunud ehitisealust pinnast.

Lisaks võib geopolümeeride abil peatada basseini vajumise ja stabiliseerida selle asendit, vajaduse korral aga tõsta isegi endisele kõrgusele. Tänu oma struktuurile ei reageeri geopolümeerid veega, vaid tõrjuvad selle ümbritsevasse pinnasesse. Seetõttu geopolümeervaigud üksnes ei tugevda pinnast, vaid toimivad lisaks hüdroisolatsioonimaterjalina.

Pragusid betoonis on mõtet lappida alles pärast pinnase tugevdamist ja vundamendi stabiliseerimist.

Tööde algoritm

Geopolümeervaikude sissepritset tehakse läbi spetsiaalsete aukude (läbimõõt 12–16 mm), mis puuritud betooni sisse või maapinda mööda basseini perimeetrit. Pärast sissepritset suletakse augud kiiresti.

URETEKi geopolümeervaigud ei mõju purustavalt. Need sobivad pinnase tugevdamiseks, betoonrajatiste tõstmiseks ja loodiajamiseks. Kõike betoonkarbi asendi muutumisega seonduvat kontrollitakse reaalajas laserloodi abil (täpsusega kuni ±1 mm).

Geopolümeeride füüsikalised ja keemilised omadused võimaldavad püsida materjalil stabiilsena pika aja jooksul, sealhulgas niiskes keskkonnas. Materjal on keemiliselt inertne, ökoloogiliselt ohutu ja kogu maailmas pikaaegse kasutamise käigus kontrollitud.

Märksõnad

Raudbetoon-konstruktsioonide pragunemiskindlust mõjutavad tegurid ja tugevdamise meetodid

Raudbetoonkonstruktsioonide vastupidavuse uurimisel jälgitakse kindlasti pragunemiskindlust. Ehitajatel on võimalik välja selgitada uuritava materjali võime pidada vastu erinevatele sise- ja välismõjudele. Seda näitajat tähistatakse teatud ajahulgaga, mis kulub esimeste pragude ilmumiseni. Mida kauem püsib konstruktsioon terviklikuna, seda suuremaks peetakse materjali pragunemiskindlust. Pragu suureneb siis, kui pingetegur ületab märkimisväärselt materjali lubatud läviväärtuse.

Täpse hinnangu võib anda vaid betooninäidiste ekspertiis. See praegu kõige tõhusam uurimisviis prognoosib konstruktsiooni püsivust tulevikus.

Betooni pragunemiskindlust mõjutavad tegurid

Väikseid kahjustusi ja nende arenemist betoonis võivad esile kutsuda välised tegurid – niiskus ja temperatuur –, samuti tooraine enda omadused. Pragunemiskindluse määramisel võetakse arvesse andmeid materjali kvaliteedi, painduvuse, roomavuse, vajuvuse ja muu kohta. Samuti mängivad siin tähtsat osa ehituse konstruktsioonivormid ja mõõtmed.

Lisaks tasub arvestada tsemendi valmistamise tehnoloogiat. Väikese kõvastumiskiirusega materjali puhul ilmneb pragude teket harvem. Just seetõttu on pragunemiskindluse määramine suurel määral kompleksne ja nõuab mitmekülgset uurimist.

Võimalused betooni pragunemiskindlust suurendada

Isegi väikeste pragude ilmumist betoonkonstruktsioonidesse peetakse küllaltki ohtlikuks. Väikesed purustused võivad põhjustada tsemendi mahavarisemist ja armatuuri paljastumist. Selle tagajärjel tekib korrosioon, mis põhjustab edasist lagunemist. Betooni saab vastupidavamaks muuta järgmiste meetodite abil:

– segusse eriliste tugevdavate omadustega lisandite lisamine;
– vee magnetiseerimine;
– betooni koostise kontrollimine;
– pinna rauaga katmine;
– spetsiaalse kaitsekihi paigaldamine, et väikesed praod ei saaks tekkida;
– konkreetseks otstarbeks kõige sobivama struktuuriga betooni loomine.

Betooni optimaalse koostise tarvis on vaja valida koostisosad õiges suhtes, tänu millele peab ka betoonkonstruktsioon kaua vastu.

Kui pragu on siiski tekkinud

Enne betoonkonstruktsioonide remonti tuleb leida pragude tekke põhjus. Taastamistööd võib jagada kaheks:

– konstruktsiooni puuduste remont;
– uute konstruktsioonide püstitamine kahjustatud osade asendamiseks.

Kõige optimaalsem pragude kõrvaldamise viis on sissepritsemeetod. Probleemsesse kohta surutakse rõhu all spetsiaalne segu. Kui on tarvis kaitsekihti taastada, siis kasutatakse torkreetimismeetodit. Sellisel juhul valmistatakse spetsiaalne ehitussegu, mis kantakse rõhu all ettevalmistatud pinnale.

Kui vead tekivad pinnase tõttu, tuleb probleem võimalikult kiiresti lahendada aluspõhja tugevdamise või stabiliseerimise teel.

URETEKi spetsialistidel on olemas kõik vajalik betoonkonstruktsioonide analüüsimiseks, remontimiseks ja taastamiseks. Pöördudes abi saamiseks meie poole, võib iga tellija arvestada kõikide probleemide lahendamisega.

Märksõnad

Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad ehitisealusele pinnasele ja vundamendile suurt mõju

Äärmuslikud ilmastikunähtused, loodusõnnetused, pikaajalised põua-, vihma- ja külmaperioodid avaldavad ehitisealusele pinnasele, seejärel aga ka hoonete vundamendile suurt mõju.

2018. aasta suvi oli erakordselt soe, seejuures kestis palavus pikka aega. Samas oli jaanuar üks kõigi aegade külmemaid. Samal ajal kui osa rahavst oli rammestunud rekordiliselt kõrgetest temperatuuridest, kannatasid teised piirkonnad üleujutuste all. Vihmad ja tsüklonid avaldasid hävitavat mõju paljudele hoonetele ja elanikkonnale üldse.

Kuidas ilmastikunähtused mõjutavad maapinda

Pinnasetüüpidel on erinevad omadused ja nad reageerivad ilmastikuoludele erinevalt ning võivad tõsiselt ka ehitiste kandekonstruktsioone mõjutada. Majad, mis on ehitatud kobedale pinnasele, liivale ja reaktiivsetele savidele (kerkivad pinnased), võivad hooajaliste või äärmuslike vihmasadude, üleujutuste ja põua (ka külma) tagajärjel eriti kannatada.

Reaktiivne savi paisub niiskudes ja tõmbub kuivamise käigus kokku. Sellega kaasneb pinnase lõhenemine pikkade kuivaperioodide jooksul ja paisumine niiskel ajal. Külma mõjul kaotab savi vee külmumise ja paisumise tagajärjel poorides struktuursuse.

Liiv ja mudased pinnased kalduvad sademete tõttu vajuma, sest vesi uhub seda tüüpi pinnastest väiksemad osakesed välja ning suuremad osakesed vajuvad.

Ehituse täitepinnas koosneb sageli pinnasest, aga ka muudest materjalidest, näiteks tellise- või betoonikildudest, samuti peenestatud ehitusmaterjalide jäätmetest. Kui vesi teeb endale teed läbi selle massiivi ning uhub väiksemad osakesed ära, siis võib see põhjustada kogu pinnase vajumist. Protsessi mõju võib visuaalselt kujutada kui lohku maapinnas, kusjuures see võib veel süveneda pinnase vähese kinnitambituse ja ümbritseva pinnase üldise seisundi tõttu. Kui ehitisealuse pinnase seisund muutub, nii et see ei suuda hoone vundamenti enam piisavalt toetada, siis hakkavad konstruktsioonid järk-järgult vajuma. Hoone vajub kas osaliselt või kogu pinna ulatuses, kuid igal juhul ebaühtlaselt. Seda nimetatakse maapinna vajumiseks.

Pinnase niiskustase on samuti oluline. Näiteks on mõõduka temperatuuriga regioonis savised pinnased üldjuhul niisked. Pikaaegse kuiva ilma tõttu kaotab pinnas aga niiskust ja kahaneb, põhjustades maapinna vajumist. Samas imab selline pinnas vihmasel hooajal palju niiskust sisse või ei lase seda läbi. Koos külmumise või (hiljem) sulamisega võib pinnas sel juhul samuti vajumisohtu põhjustada. Üleujutuse või tehnoloogilise avarii korral võib vesi pinnase ära või laiali uhtuda, tekitades uuristusi ja vajumisi. Kõige selle tõttu võivad hoonete ja eriotstarbeliste ehitiste vundamendil ja kandvatel konstruktsioonidel tõsised kahjustused tekkida.

Kogu maailmas täheldatakse äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Näiteks mõjutas rekordsoe suvi isegi pehme merekliimaga regioonides (Suurbritannias) paljude hoonete vundamenti. Püsivalt soe ilm põhjustas pinnasevee kuivamist, mis omakorda põhjustas hoonete vajumist. Seetõttu said kindlustusseltsid majaomanikelt hoonete vajumise kohta erakordselt palju kaebusi ja nõudeid.

Kuidas pinnase vajumise vastu võidelda

Õnneks on olemas meetodid, mis võimaldavad vundamente kiiresti, tõhusalt ja säästlikult pinnase vajumise eest kaitsta. Uudsed lahendused pakuvad alternatiivi traditsioonilisele invasiivsele ja töömahukale vundamentide betoneerimise meetodile ja vailahendustele.

Patenditud URETEKi vaigu sissepritse tehnoloogia ei nõua tülikaid kaevamistöid ega tekita suuri ebamugavusi, sest elanikud võivad sageli jätkata majas elamist ka tööde tegemise ajal.

Pidage meeles, et vajumistunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda nõu saamiseks spetsialistide-konstruktorite või inseneride-geotehnikute poole ning hankida info ja faktid, mis on vajalikud selleks, et õige lahendus valida.

Märksõnad

Kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel on tähtis arvestada pragude tüüpi, suurust ja asukohta

Sugugi kõik praod pole ühesugused. Probleemi põhjuse määramisel, samuti lahenduse otsimiseks on tähtis võtta arvesse pragude tüüpi, suurust ja asukohta.

Samuti põhineb hinnang taastamisprojekti edukusele otseste ja kaudsete eeliste, puuduste ja riskide kombinatsiooni hindamisel.

Erinevat tüüpi praod seintes

Kõige levinumad pragude tüübid on:

sisemised praod, mis kahjustavad kipskartongi, krohvi, tellismüüritist või monoliitplaate;
välised praod tellismüüritises (ja muus kivimüüritises), monoliitplaatides või välisseinte krohvis.

Kui praod on maja seintesse ilmunud ootamatult (mitte segi ajada pragude ootamatu avastamisega, sest te pole neid pika aja jooksul lihtsalt märganud), siis võivad need viidata sügavamale probleemile konstruktsioonis.

Juuksekarva tüüpi väiksemaid mikropragusid leidub seintes üpris tihti ning need ei tekita kinnisvaraobjekti omanikus tavaliselt muret. Suuremad praod, mis algavad akendest, ukseavadest või hoone nurkadest, võivad aga viidata, et hoone vundament on vajunud või kaotanud projekteeritud vastupidavuse, mille tulemusel vajub kogu hoone või selle osa allapoole.

Pöörake tähelepanu sellele, kas pragu on lahti läinud või mitte, kas see on horisontaalne või vertikaalne, siksakiline, astmeline (näiteks tellismüüritises) või järgib liitekohtade jooni sõlmedes. Kui prao laius on kas või ühes kohas 5 mm või enam või te märkate täielikku eraldumist sõlme konstruktsioonis (tellistevahelises segus või tsemendis), siis on soovitatav pöörduda professionaalse nõustaja poole. Muudel juhtudelgi ei maksa lagunemise ilminguid tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks koostada jälgimisplaan ning konstruktsioon vähemalt kord kuus üle vaadata, fikseerides selle seisundi ülevaatuse hetkel.

Taastamine

Kui peamise põhjusena on välja selgitatud vajumine (pinnase vajumine) või kandevõime vähenemine, tuleb alati mitu lahendust läbi mõelda. Nende hulka kuuluvad traditsiooniline tugevdamismeetod ja mitteinvasiivne sissepritsemeetod, mis on märksa operatiivsem ja keskkonnahoidlikum, lisaks tulemuslikum.

URETEKi vaigu sissepritse meetod on välja töötatud nii, et seda saab kasutada täpselt vajunud ehitisealuse pinnase ja aluspõhja nõrkades kohtades. Kasutades kirurgiaga sarnanevat meetodit, tõstetakse pinnase kandevõimet ning ühtlustatakse ja tasandatakse hoone alust. Kas seinapraod kaovad täielikult või mitte, oleneb pragude suunast ja pinnase seisundist hoone all. Põhiküsimus on, kas konstruktsioon on võimeline vastu võtma õgvendusjõudu. Enamikul juhtudel võib maju ja konstruktsioone URETEKi tehnoloogia abil uuesti loodi ajada päevaga, kusjuures protsessi kontrollitakse pidevalt, kasutades täpsuse tagamiseks laserloodi.

Odav viis jälgimiseks

Igapäevaelus kasutatakse konstruktsioonide muutumise jälgimiseks professionaalsete seadmete kõrval spetsiaalset indikaatorlinti, mis kinnitatakse seinas olevatele suurematele pragudele. See visuaalne indikaator on üks paljudest mõõtmismeetoditest, mida spetsialistid kasutavad muutuste jälgimiseks ka kogu taastamisprotsessi jooksul. Isegi treenimata silmaga on võimalik näha indikaatori liikumist või deformatsiooni konstruktsiooniosadel, mille peale see on paigaldatud. Liikumine tekib konstruktsiooniosade liikumise või deformatsiooni tagajärjel. Indikaator võib näidata ka, kuidas konstruktsioon liigub vastuseks vundamendi taastamisele, sealhulgas suunale ja tõusu astmele.

Siiski tuleb arvestada, et indikaator on keskkonnatingimuste suhtes väga tundlik. Niiskus, temperatuurikõikumised ja muud välismõjud võivad kinnitust rikkuda ning objektiivset infot moonutada. Parimate pikaajaliste tulemuste saavutamiseks pärast taastamistöid on soovitatav korraldada hoone seisundi geodeetiline järelevalve ning sõlmed ja konstruktsioonid regulaarselt üle vaadata.